Nutitelefoni või üldse telefoni nagu ka mailiaadressi omamine pole samuti justkui kohustuslik aga riigivõim eeldab järjest enam et see peab sul tavalistele teenustele ligipääsuks olema. Samamoodi nagu isevalitsejad järjest enam piiravad sularaha kasutamist, et inimese igat liigutust oste ja suhtevõrgustikku saaks veel täpsemalt profileerida ja vajadusel tema vastu kasutada.

Buldooza - "Ja last but not least, kohus lükkaks sellise kaebuse subjektiivse kaebeõiguse puudumise tõttu nkn tagasi, kuna riigilõivu proportsionaalsuse vaidluseid lahendatakse PJK korras, kus individuaalne otsekaebe võimalus puudub."

Ma pole enam ammu Eesti kohtumajades kolanud. Siiski pakuks et ei lükka tagasi. Menetlus käibki niimoodi et taotletakse ühtlasi normi põhiseadusele vastavuse kontroll ja siis algatab selle menetluse kohus. Ja sellega seoses märkisingi et selline 250 EUR pass tuleb kõigepealt ise osta. Kõrvaltvaatajana, kui lihtsalt tundub et 250 oleks ikka liiga palju nööritud ei saa jutule.

Aga eks igal maal on omad tavad. Soomes on tavapass, kiirpass, ekspresspass ja ajutine pass. Tavapassi saab vist 8 päevaga, kiirpassi natuke rutem ja kallimalt. Ekspresspass on samal päeval kell 16 valmis kui enne kella 9 ära tellitakse ja Vantaa lennuväljal on see populaarne teenus. 96 EUR maksab.

Ajutine pass tehakse üldse ootetööna. See on küll masinloetav aga kiipi pole ja igasse riiki niisugusega ei saa. Mingi oluline põhjus peab ka olema sellise taotlemiseks. "Unustasin ära" hästi ei kõlba.

https://poliisi.fi/nain-haet-passia

Ma pole kohanud mingeid teooriaid mugavusteenustest ega muud jama mida Eesti ametnike peakoludes vahel tekib. Kui inimesel on passi kiiresti vaja siis see ka saab tal olema. Lihtne ju.

FD62, kas oskad viidata vähemalt ühele kohtulahendile, kus Eesti kohus oleks andnud hinnangu mõne kohtuvälise ametiasutuse toimingu eest võetava riigilõivu suurusele? Null. Kohtud on teinud küll arvukalt lahendeid kohtumenetlusega seonduvate riigilõivude proportsionaalsuse teemadel (vt näiteks PS kommenteeritud väljaande § 113: https://pohiseadus.ee/sisu/3591), aga need 100% kohtumenetluse riigilõivude teemalised ja täpselt sama kehtib ka Riigikohtu lahendite ülevaadete kohta PS § 113 teemal: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/marksonastik?marksonadObjektIds=206112344

Ehk siis teoorias võib see üllas idee olla, praktikas aga asjatu tuuletallamine, kohus sellist kontrolli ei algata, kuna isikul on ju olemas võimalus taotleda passi tavakorras, seega mingit subjektiivsete õiguste riivet pole. Äärmisel juhul võib õiguskantsler selle kohta midagi arvata, aga seegi ebatõenäoline.

Eesti mugavusteenuse teooria on aga veel väga lihtne ja arusaadav, võrreldes näiteks Saksa riigilõivuseaduse (BGebG) sõnastusega, mis kirjas selle seaduse § 9, täpsemalt lause 'Kommt der individuell zurechenbaren öffentlichen Leistung ein in Geld berechenbarer wirtschaftlicher Wert oder ein in Geld berechenbarer wirtschaftlicher Nutzen für den von der Leistung Betroffenen zu, kann dieser Wert oder Nutzen zusätzlich zu den Kosten angemessen berücksichtigt werden', mis tõlkes tähendabki et kui taotleja saab mingi muu hüve ja see on rahasse arvutatav, siis saab ka selle riigilõivu arvestusse lisada:

https://www.gesetze-im-internet.de/bgebg/BJNR315410013.html. Veelkord, kas see peaks olema 150 või 250, on juba täpsema kaalumise küsimus. Minugipoolest las teevad nagu sakslased, pangu 100, aga lõpetagu siis ka see päevaga andmine ära, teised maksumaksjad ei pea sellist erikohtlemist, mille arvelt kõigi teiste menetlusajad pikenevad, siis ju enam kinni maksma.

Mulle jääb samuti isiklikult arusaamatuks miks on id kaart esmane dokument, kui pass omab palju suuremat jõudu. Oskab keegi nimetada teenust mis id kaardiga on võimalik, aga passiga mitte, Smart id saab teha ka pangakontoris passiga. Viiekordne riigilõiv on ikka absurdne kiirdokumendi puhul mida ei tooda sulle isegi koju.

1. ID kaardiga saab teha smart-ID välismaal olles passiga saab ainult Eestis ja ainult pangakontoris.

2. ID kaardiga saab palju asju teha juhul kui telefon otsada annab (on ette tulnud), ja sellisel juhul passiga netipanka hästi sisse logida ei saa.

3. Pass ei mahu igasse taskusse hästi ära, ID kaart mahub (see mu isiklik probleem)

Korstnal taas libateave.

Eestis saab kodus passiga teha endale smart id. Kulub 2 minutit. Kasutab passi kiipi mida loeb telefon. Seega ei pea tegema pangas. Seda saab samamoodi teha välismaal kui pass ja telefon on kaasas. Keegi ei kontrolli kas telefon saab selkeks neti eestis vōi nt Austraalias.

Tõepoolest, kaasajal paistab saavat biomeetriat kasutades ka passiga smart ID'd teha kui vastav telefon olemas. Enne 2023 veel nagu ei saanud nii.

Aga sellele vaatamata on juhuks kui telefon otsad annab, ID kaart passist mugavam.

Buldooza - kui sellist kohtulahendit ei ole siis ei tähenda see et seda ei võiks tulla. Ma ise võiksin selle samuti puhtteoreetiliselt tekitada . Selleks on kõigepealt vaja et ma ostaks niisuguse 250 EUR passi ja ostmise põhjus ei saa olla aegumistähtaja unustamine. Võib-olla varastati algdokument ära. Minumeelest pole Eestis varastatud passi puhul sooduslõivu? Või on? Üldiselt tahab sellise kaasuse konstrueerimine natuke vaba aega mida võib olla õigusteaduskonna studendil praktika saamiseks laiemalt käes on.

Siin artiklis väidetakse et need riigilõivu määrad on kulupõhised. Mugavusteenusest jms pole juttu. https://www.err.ee/1609331580/riik-tostab-huppeliselt-isikut-toendavate-dokumentide-riigiloivu

"Kraaviku sõnul on riigilõivumäärade kujundamisel lähtutud kulupõhimõttest ning aluseks on võetud taotluste menetlemisega või toimingute teostamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud."

Võimalik muidugi et ametnik valetab. Tuleb ette.

Transpordiameti registrimärkidega lõivuga seoses - kui keegi mäletab siis algselt valmistas neid AS Number (omanik Enn Sarap). Ebaproportsionaalselt kallid olid. Eriti võrreldes Saksamaaga kus sellise märgi lõõb välja suvaline plekksepp. Siis oli kisa, kohtuni vist ei jõutud ja vähempakkumise tulemusel hakkas neid valmistama TREV2. Hind kukkus mingi 8 korda. Ma ei tea kes neid täna plekitükist välja stantsib. Riigilõiv on 65 EUR 2 numbrimärgi eest. Duplikaat on 15 EUR. Mul on neid samuti varuga võetud et kui neegrid öösel ära varastavad ja hommikul tagasi tahavad müüa võib istme alt kohe uue võtta ja keskmist sõrme näidata. See on nüüd analoog passi asendamisega. Eritellimusel number on natuke teine teema sest kui tahetakse mingit kindlat tähe ja numbrikombinatsiooni siis tuleb kokku komisjon , võibolla tellitakse Tartu Ülikoolist semiootiline ekspertiis jms . Et oleks kindel et niisugune kombinatsioon kuidagi tähestikurahva õigusi ei riivaks, kliimasoojenemist ei soodustaks ega muid euroliidu alustalasid ei kõigutaks.

Sellise riigilõivu puhul on seda 1500 EUR üsna keeruline vaidlustada. Aga kiirpass - mis järjekord seal on? Puhas laialivedamise vaev. Hiljaaegu oli ID-kaartidega suur lahing et trükivõimsused on vabad ja kõik tahaks teenida ja riigihanget võita.

minu eesti keel ei ole nii tore aga siin on chati vastus ja minu looming :

3. Õiguslik ja eetiline külg

Riigil on õigus kehtestada diferentseeritud teenustasusid, kui need on:

• läbipaistvad ja kõigile võrdselt kättesaadavad,
• ei piira põhiseaduslikke õigusi (nt isikut tõendavate dokumentide kättesaadavust),
• ja vastavad tegelikele kuludele või avaliku huvi kaalutlustele.

Kui aga hind on ebaproportsionaalselt kõrge ega kajasta tegelikke kulusid, võib väita, et see on varjatud maks või sotsiaalselt ebaõiglane (rikastel on eelis kiiremale teenusele).

Kokkuvõttev hinnang (üks selge vastus)

• Kas 250 € on majanduslikult põhjendatud?
  Puhtalt kulupõhiselt hinnates paistab 250 € olevat oluliselt üle realistliku otsese lisakulu (hinnanguliselt 115–185 €).

• Kas riik tohib sellist tasu kehtestada?
  Jah. Riigilõivuseadus lubab kulupõhimõttest teadlikult kõrvale kalduda, kui eesmärk on avalik huvi (nt ülikõrge nõudluse ohjamine ja tavakanalite eelistamine). Seega on 250 € õiguslikult lubatav, kuid see on eeskätt nõudlust piirav poliitiline hinnasignaal, mitte puhas omahinna peegeldus. Riigi Teataja+1

  Kokkuvõttev hinnang

  Seega:

• Jah, riik võib kehtestada kõrge lõivu või teenustasu, kui see on põhjalikult põhjendatud avaliku huvi kaalutlustega.

• Aga sel juhul peab olema näidatud, et teenus:

  1. teenib ühiskondlikku eesmärki (turvalisus, õiguslik süsteem, avaliku korra tagamine)
  2. tasu suurus on proportsionaalne — ei tohi takistada ebaseaduslikult või ebamõistlikult kodanike või teiste isikute õigust saada teenust või dokumenti.

• Kui seda põhjendust ei ole avalikult selgelt sõnastatud või kui lõiv on märkimisväärselt ja põhjendamatult kõrge, võib tekkida juriidiline ja poliitiline kriitika — isegi põhiseaduslikkuse küsimus.

ja mingi 5-6 aastat tagasi oli meil

http://ekspress.delfi.ee/artikkel/87927415/kohus-lopetab-valeutluste-andmises-suudistatud-mary-krossi-kriminaalasja-avaliku-huvi-puudumisel

Kohus lõpetab valeütluste andmises süüdistatud Mary Krossi kriminaalasja avaliku huvi puudumisel

No kuulge, tehke riigilõivudele eraldi teema, siinse loo point kaob ära, mõttetu jauramine.

Aastaid tagasi oli Postimehes artikkel kus Kambodźast tuli Eesti kodanik tagasi Saksamaa konsulaadist saadud tagasipöördumistunnistusega ja soome ei tahtnud maale lubada sest id kaart ei kōlvanud kui saabud väljastpoolt ELi ja saksa saatkonna tunnistus ei kōlvanud sest miks ei lennanud otse kodumaale, ehkki otseliin puudub.

Kuidas nüüd lood on?

Ma arvan, et selles osas pole midagi muutunud. Olen muide ka ise vahetult enne Covidit sealt Saksa konsulaadi tagasipöördumistunnistusega läbi Helsinki tagasi tulnud kui passid ära varastati. Oluline, et lennupiletil peab lõppsihtkoht olema Eestis, kuhugi naaberriiki sellise tunnistusega niisama lennata ei saa. See on nõue ja seda selgitati mulle juba Saksa saatkonnas. Hea, et üldse lennule pääses.

Ma selle konkreetse juhtumi üksikasju täpselt ei tea, aga üldreeglina on lood siis hästi, kui tunnistus on korrektselt vormistatud.

EL Nõukogu direktiivi nr 2018/997 lisa II punkti 6(a) kohaselt tuleb tagasipöördumistunnistusele kanda nii sihtriik kui ka kõik transiidiriigid, mille jaoks ELi tagasipöördumistunnistus välja antakse: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L0997 ehk siis pakun et tagasipöördumistunnistus oli puudulikult vormistatud ja loomulikult tekkis siis Soome piirivalvel küsimusi.

Mis ID-kaardi kasutamisesse puutub, siis direktiivi 2005/38/EÜ artikkel 5(1) annab ELi kodanikele õiguse siseneda teiste liikmesriikide territooriumile omal valikul kas isikutunnistuse või passiga: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02004L0038-20110616 . Seda enam et mitme ELi riigi kodanikud saavad ka mitte-ELi riikidesse siseneda vaid isikutunnistusega, ehk siis kui näiteks Eesti kodanik tuleb Gruusiast (kuhu Eesti kodanikud pääsevad ka ID kaardiga) Helsingisse, siis ei peagi tal passi kaasas olema. Aga ega Soome piiriametnikud pole kunagi erilise mõtteselguse poolest hiilanud.

@karvanejakole, lõpetan selle kiirpassi jauramise siis kiire lõppsõnaga. Loomulikult, kes tahab kaevaku riik riigilõivu pärast oma kulu ja kirjadega kohtusse, kui edulootus talle nii selge on. Ma võin siin isegi kihla vedada, et mingit edu siit ei tule. Ning kui on soov juuratudengitele praktikat anda, siis selleks ma võin kohe kolm muud teemat välja pakkuda, kus võimalus juuravaldkonna sulliks ja feimiks on kordades kõrgem.

@Buldooza Reaalses elus pole kahjuks sellises järjekorras asjade ajamine vähemalt Kambodza puhul loogiline, et ostad kõigepealt lennupiletid, siis lähed saatkonda tunnistust taotlema ja peale seda riigist väljasõiduluba taotlema. Mul võtsid need protseduurid kokku vist aega 3 nädalat ja piletid ostsin siis muud dokumendid ja kooskõlastused tehtud.

@isaac, arusaadav, lihtsalt praegu on õiguslik raamistik selline, et tagasipöördumise marsruut peaks teoreetiliselt tunnistusel kirjas olema (tunnistuse näidist näeb siin), selle lahtrisse 2 tuleks kanda transiitriik ja kui sisenemisriiki seal ei ole, siis võib tähenärija masti piiriametnikega probleeme tekkida.

Ega muud ei aitagi, kui protsessi alustades läbi mõelda, millise riigi kaudu on plaan Euroopasse tagasi pöörduda ning lasta see tunnistusele kirja panna. Võib-olla saab sinna isegi mitu riiki panna. Kui lõplik marsruut erineb, siis ega piiri peale vast ei jäeta, aga tuleb täiendavateks kontrollideks ning selgitusteks aega ja kannatust varuda.