google maps näitab aja, sina lisad oma peatuste aja ja saadki aja teada, julged kiirust üle lasta, jõuad kiiremini
Mida lähemale Krakowile, seda aeglasem tempo. Pigem hakka õhtupoolikul sõitma, öösel on rahulikum Poolat läbida, kui pimedas sõitmist ei pelga. Vast ennelõunaks oled kohal.
Hakkasin neljapäeval kell 5 Tallinnast sõitma ja õhtul kell 23.00 jäin ööbima esimesse MOP i peale Czestohowat. Sõitsin matkabussiga.
Arvesta ise.
Möödunud aastal olin sunnitud Poolast Jelenaja Gora kandist kiiresti Eestisse (muidu oleks olnud karantiinis) tagasi tulema. Hommikul 10 ajal alustasin ja kuskil 4 ajal oli Tallinnas. Vaatasin saabumise odomeetri fotot: 1550 km, 6.3l/100km ja keskmine 99.3 km/h.
Minu kogemus näitab, et kui ei ole mingeid ootamatuid ummikuid, siis liikumine pigem kiirem kui google maps. Waze on reaalsem. Peatused tuleb siis otsa liita.
Poolas teeremontidel kiiruspiirang 60 km/h. Liiklusvool liigub esimeses reas rekatega ca 85 km/h ja teises reas sõiduautod ca 100. Sealt tuleb arvestades google ja wazega tegelikult hoopis ajavõit.
Poola kiirteedel kus 140 lubatud on keerulisem nö aega võita.
Seega ütleksin, et waze ja google on tegelikult üsna asjalikud aja planeerijad.
Eelnev planeering Google ja sõites juba Waze. Peatused, hotellid, erinevad teede valikud ja huvitavad kohad salvestan juba kodus GPS-i.
Poola tee-ehituste ja tulevikuplaanidega saab kursis hoida alloleval lingil:
Poola teeehitus polegi kõige masendav, kui mingi Poola piloodi sooritatud avarii. Kõik liiklus seisab ja miskit ei tea, miks ja mis. Lihtsalt 10km või rohkemgi liiklus seisab. Viimane oli Bialystoki kiirteel.
Soovitan läbi Poola liigelda laupäeval või pühapäeval.
Olen samuti kohanud Poolas täiesti mõistetamatut mitme tunni pikkust seismist. Miks? Kuskil LÕ?
Esimene katsumus algab juba Salacgrivas, seal pool linna üles kaevatud. Järgmine kaevandus on Leedu-Poola piiril, siis Suwalki ringil aga need on kiirelt läbitavad. Augustow-Lomza tee on nagu on...pisut kiirteed ja siis ümbersõidud mööda vanat teed. Laupäeva õhtul ei olnud ummikuid ja võis arendada normaalset kiirust. Võimalik, et nädala sees, kui ehius käib siis ummikud.
Mis imelik tundus, et Leedus enam keegi kiirust eriti ületanud. Võimalik, et mingi uus kaamerate süsteem. Vanu kuldnokapuure enam ei paistnud olema.
Mõõdetakse keskmist kiirust ! Varsti ei olegi enam muud vaja kui piiri registraatoreid ja kõik lendurid ilusti puuris ! Se puudutab väikeriike, Suuremad mida ööbimata ei läbi seal ehk vähe parem juhul kui ei hakata rakendama sõidu ja puhke aega !
Ka Lätil on kavas osadel lõikudel keskmist kiirust mõõtma hakata. Eesti tahaks kah heameelega sama süsteemi juurutada, aga meil on vaja selleks kõigepealt seadust muuta, mis on väga pikaldane protsess.
Leedus toimub keskmise kiiruse mõõtmine juba aastaid, vastav hoiatustahvel on alati enne esimest kaamerat üleval, mis ütleb, kui pikk distants mõõtmise alla kuulub. Nüüd on meie inimesed ehk juba ära õppinud, aga algul oli küll naljakas vaadata, kuidas Eesti numbrimärgiga ja kirjaoskamatu juhiga autod peale esimest kaamerat kohe kiirust üles tallama hakkasid. Muidu on need Leedu ülisagedased 70 alad ikka arulagedad küll.
Mina vist oma elu jooksul sellist luksust ei näe, kus saaks läbi Baltikumi (Via Baltica) mingil 2+2 või 3+3 magistraalil joonelt 130-140-ga lasta, olgu või tasuliselt. Sõiduaeg väheneks laias laastus 2x ehk sama tundide arvuga jõuaks poole kaugemale. Muidu võiks ju sagedamini autoga Euroopa tuurile sõita, aga see esimene venimise ots on alati niiiii tüütu ja vajab väga "magusat" ahvatlust teises otsas, et see teekond jälle käsile võtta.
Muidu on kasutusel ka selline variant, et esimese päeva õhtul/öösel sõidetakse Leedu lõppu või Poola algusse välja, järgmisel päeval läbitakse Poola, mis võiks olla laupäev või pühapäev, mil liiklust hõredamalt. Igal juhul tasub oma reisi planeerides rehkendada tipptundidega, et mitte neil aegadel suurte linnade lähistele sattuda. Riia ring, Kaunase-Suwalki vahe tervikuna, Varssavi möödasõit, Lomza, kui teekond "alla" keerab. Ma pigem jalutan kusagil kusagil linnapargis või looduses aega sobivaks tehes, kui end tipptunnil kuhugi ummikusse sisse sõidan. Lõppkokkuvõttes ei olegi ajas märkimisväärset kadu, aga närvid jäävad alles. Mis ongi puhkuse mõte ju.
Mis puutub ummikutesse, ega neid täielikult vältida ka ei õnnestu, aga eripära meie ummikutega on Poolast alates, et asi ikkagi liigub, aeglaselt küll, aga ometi kulgeb. Mis on tingitud sellest, et kõik eranditult võtavad ummikusse saabudes viisakalt järjekorra lõppu, keegi ei trügi teepeenra ega joont pidi teistest mööda, et hiljem end teiste ette vahele pressides järjekorra lõpp sisuliselt seisata. Ka mootorratturid sealjuures, kuigi nad mahuksid autode vahelt vabalt läbi. Liiklusviisakus ja vastastikune austus on märksõnadeks, kellelgi ei saa olla kiirem kui teisel ja oma kiirust ei sobi võtta kellegi teise arvelt. See on asi, mis meie juhtidele jääb sageli arusaamatuks, tõenäoliselt puudub ka meie autokoolide programmides vastavasisuline õpetus.
Ma vabandan, läheb küll teemast välja , aga ma mootorratturina tahaks pisut kommenteerida eelmise postituse lõppu. Mootorratturid üle maakera ei „trügi“ mitte selleks järjekorras ette, et autojuhte takistada. Ikka selleks, et järjekorda enda arvelt lühemaks ja liiklust kiiremaks teha. Seisvatest autodest möödasõitev rattur ei tee ju kuidagi ummikut pikemaks ja ette otsa järjekorda sellest juurde ei teki . Mujal maailmas suhteliselt enesestmõistetav. Nagu ka kõnniteedel ja kaupluste esistel platsidel parkimine – ikka selleks, et autodele rohkem ruumi jääks.
Et teemasse ka läheks, siis ise sõitsin just hiljuti Trento-Innsbruck-München-Dresden-Wroclaw-Varssavi . Ühtegi suuremart remonti ega ummikut sellel trassil polnud. Dokumente keegi kordagi ei kontrollinud ja kiirus oli enamasti kiirteele kohane. Kel Itaalia poole minek, siis soovitan.
Veidi arusaamatu tõesti, et miks Via Baltic’ut kiirteeks ei ehitata. Ega isegi mitte ei projekteerita. Õigemini ei ehitata 3B osa, kui kogu Via Balticu’ks arvestada kuni Varssavini kulgevat teed. St. Poola ehitab aga meie miskipärast mitte. Tegu ju ainukese 3B ühendusteega Euroopaga ja võrreldes ajaga 20 aastat peaks nüüd ka ressursse, sh EL omi, jaguma. Aga ehk praegu lasteaias käiv põlvkond vast kunagi ikkagi näeb kiirteed Tallinn- Varssavi. Vähemalt tahaks loota…
Seniks alternatiiv ja Euroopasse sõitmiseks ehk mõnusaim tee läbi Rootsi ehkki sealgi pole suudetud Helsingori/Malmöni päris täies ulatuses kiirteed välja ehitada. Aga õnneks tee ääres häid peatuskohti, eriti kui lapsed väiksemad (Kolmarden, veidi kõrval Kopis Tivoli, mõned toredad järved jne.). Ja Rootsis ummikuid ega ka kiirteemakse ei ole. Pluss Rootsi ka Euroopa mõistes igati puhas ja hästi toimiv riik. Aga jah - kui lõppsiht mitte Lääne-Euroopa vaid näiteks Horvaatia, Ungari või Balkan, siis jääb Rootsi muidugi liiga kaugeks.
to mrky, Via Balticat ei ehitata vähemalt lähiajal 100% kiirteeks mitmel põhjusel:
* liialt väike liikluskoormus. Rusikareegel on, et I klassi tee rajamise eelduseks on liikluskoormus üle 10.000 sõiduki ööpäevas. Via Baltica Eesti osal on see hetkel olemas vaid Tallinnast 40 km Pärnu suunas ning Pärnu lähiümbruses, kus vastavad teed juba olemas või rajamisel. Seevastu Iklas on see 3400 ning isegi aasta kõige tihedama liiklusega päeval vaid 6200: https://www.mnt.ee/sites/default/files/2020._aasta_loendusaruanne.pdf. Võrdluseks võib tuua Leedu kaardi, kus üle 10.000 tihedusega teed on juba 2+2 või selleks saamas: https://lakd.lrv.lt/uploads/lakd/documents/images/Eismo_intensyvumas/AADT2018.jpg Poolas on piirist Varssavini viiv tee juba praegu läbivalt üle 10.000 koormusega, mistõttu on teeehitus seal igati vajalik ja põhjendatud. Ehk siis Tallinnast Poola mineva tee klass vastabki enam-vähem selle tegelikule liikluskoormusele.
* EL ressursi fookus on hetkel selgelt Rail Balticu arendamisel ning raske on mõista, miks peaks kahte paralleelset taristut Saksa maksumaksja rahaga toetama. RB valmimise järel tekib võimalus liikuda autosid vedavas rongis Tallinnast Poola piirini 4 tunni ja 8 minutiga (Varssavini 7 tunniga, allikas: https://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=53),,) samas kui isegi läbiva kiirtee korral on see aeg LT-PL piirini 6+ ning Varssavini 9+ tundi. Auto rongis vedamise CO2 heide on 50x väiksem kui mööda maanteed veeremise korral (allikas: Soome Raudtee koduleht: https://www.vr.fi/en/carcarrier ) ehk siis miks peaks praegusel rohepöörde ajastul EL rahaliselt toetama kiirtee rajamist, kui kohe selle kõrval on olemas kiirem ja keskkonnasäästlikum alternatiivtaristu, millel saab edukalt ka autosid vedada. Lähed kesköösel Ülemistel rongi ja hommikul kell 7 vurad juba Varssavis rongilt maha.
* teed ju ikka ehitatakse ka. Leedus valmib aastaks 2025 Marijampolest Poola piirini viiv 2+2 tee ning hetkel käib Läti piirist Kaunaseni viiva tee väljaehitamiseks maaost ning eelplaneeringu tegemine, eesmärgiga saada kogu tee läbivalt kiirteeks 2030. aastaks: https://lakd.lrv.lt/en/news/another-step-made-towards-via-baltica-reconstruction-from-marijampole-to-the-polish-border. Läti kavatseb hiljemalt aastaks 2040 ehitada ca 1000 km 2+2 teid: https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/latvian-government-backs-plan-for-1000-km-of-high-speed-roads-by-2040.a410839/ Via Baltica jupid on ilmselt esimeste seas. Eestis näeb riiklik teehoiukava ette Kernu-Konuvere lõigu (35 km) 2+2 väljaehitust aastateks 2026-2027 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf lk 21 ning 2030ndate alguseks on Tallinn-Pärnu ilmselt täies ulatuses 2+2. Pärnu-Ikla osas ei oska prognoosida, sealne liiklussagedus on ja jääb lähima 10 aasta perspektiivis nii madalaks, et parem on see raha suunata nt Tallinn-Tartu väljaehituseks .
Ehk siis vale oleks öelda ei ehitatata ega projekteerita, tehakse mõlemat ning täiesti realistlik on et juba 2030 on vähemalt 3/4 teest kiirtee mõõtu ning 2035 ca 90%.