Poola teed 2021

Milline on teede olukord ja lood remonditöödega Läti - Leedu läbimisel ja erinevates suundades Poolas?

Eelnev planeering Google ja sõites juba Waze.  Peatused, hotellid, erinevad teede valikud  ja huvitavad kohad  salvestan juba kodus GPS-i.

Poola tee-ehituste ja tulevikuplaanidega saab kursis hoida alloleval lingil:

http://ssc.siskom.waw.pl/eng.html

Poola teeehitus polegi kõige masendav, kui mingi Poola piloodi sooritatud avarii. Kõik liiklus seisab ja miskit ei tea, miks ja mis. Lihtsalt 10km või rohkemgi liiklus seisab. Viimane oli Bialystoki kiirteel.

Soovitan läbi Poola liigelda laupäeval või pühapäeval.

Olen samuti kohanud Poolas täiesti mõistetamatut mitme tunni pikkust seismist. Miks? Kuskil LÕ?

Esimene katsumus algab juba Salacgrivas, seal pool linna üles kaevatud. Järgmine kaevandus on Leedu-Poola piiril, siis Suwalki ringil aga need on kiirelt läbitavad. Augustow-Lomza tee on nagu on...pisut kiirteed ja siis ümbersõidud mööda vanat teed. Laupäeva õhtul ei olnud ummikuid ja võis arendada normaalset kiirust. Võimalik, et nädala sees, kui ehius käib siis ummikud. 

Mis imelik tundus, et Leedus enam keegi kiirust eriti ületanud. Võimalik, et mingi uus kaamerate süsteem. Vanu kuldnokapuure enam ei paistnud olema. 

Mõõdetakse keskmist kiirust ! Varsti ei olegi enam muud vaja kui piiri registraatoreid ja kõik lendurid ilusti puuris ! Se puudutab väikeriike, Suuremad mida ööbimata ei läbi seal ehk vähe parem juhul kui ei hakata rakendama sõidu ja puhke aega !

Ka Lätil on kavas osadel lõikudel keskmist kiirust mõõtma hakata. Eesti tahaks kah heameelega sama süsteemi juurutada, aga meil on vaja selleks kõigepealt seadust muuta, mis on väga pikaldane protsess.

Leedus toimub keskmise kiiruse mõõtmine juba aastaid, vastav hoiatustahvel on alati enne esimest kaamerat üleval, mis ütleb, kui pikk distants mõõtmise alla kuulub. Nüüd on meie inimesed ehk juba ära õppinud, aga algul oli küll naljakas vaadata, kuidas Eesti numbrimärgiga ja kirjaoskamatu juhiga autod peale esimest kaamerat kohe kiirust üles tallama hakkasid. Muidu on need Leedu ülisagedased 70 alad ikka arulagedad küll.

Mina vist oma elu jooksul sellist luksust ei näe, kus saaks läbi Baltikumi (Via Baltica) mingil 2+2 või 3+3 magistraalil joonelt 130-140-ga lasta, olgu või tasuliselt. Sõiduaeg väheneks laias laastus 2x ehk sama tundide arvuga jõuaks poole kaugemale. Muidu võiks ju sagedamini autoga Euroopa tuurile sõita, aga see esimene venimise ots on alati niiiii tüütu ja vajab väga "magusat" ahvatlust teises otsas, et see teekond jälle käsile võtta.

Muidu on kasutusel ka selline variant, et esimese päeva õhtul/öösel sõidetakse Leedu lõppu või Poola algusse välja, järgmisel päeval läbitakse Poola, mis võiks olla laupäev või pühapäev, mil liiklust hõredamalt. Igal juhul tasub oma reisi planeerides rehkendada tipptundidega, et mitte neil aegadel suurte linnade lähistele sattuda. Riia ring, Kaunase-Suwalki vahe tervikuna, Varssavi möödasõit, Lomza, kui teekond "alla" keerab. Ma pigem jalutan kusagil kusagil linnapargis või looduses aega sobivaks tehes, kui end tipptunnil kuhugi ummikusse sisse sõidan. Lõppkokkuvõttes ei olegi ajas märkimisväärset kadu, aga närvid jäävad alles. Mis ongi puhkuse mõte ju.

Mis puutub ummikutesse, ega neid täielikult vältida ka ei õnnestu, aga eripära meie ummikutega on Poolast alates, et asi ikkagi liigub, aeglaselt küll, aga ometi kulgeb. Mis on tingitud sellest, et kõik eranditult võtavad ummikusse saabudes viisakalt järjekorra lõppu, keegi ei trügi teepeenra ega joont pidi teistest mööda, et hiljem end teiste ette vahele pressides järjekorra lõpp sisuliselt seisata. Ka mootorratturid sealjuures, kuigi nad mahuksid autode vahelt vabalt läbi. Liiklusviisakus ja vastastikune austus on märksõnadeks, kellelgi ei saa olla kiirem kui teisel ja oma kiirust ei sobi võtta kellegi teise arvelt. See on asi, mis meie juhtidele jääb sageli arusaamatuks, tõenäoliselt puudub ka meie autokoolide programmides vastavasisuline õpetus.

Ma vabandan, läheb küll teemast välja , aga ma mootorratturina tahaks pisut kommenteerida eelmise postituse lõppu. Mootorratturid üle maakera ei „trügi“ mitte selleks järjekorras ette, et autojuhte takistada. Ikka selleks, et järjekorda enda arvelt lühemaks ja liiklust kiiremaks teha. Seisvatest autodest möödasõitev rattur ei tee ju kuidagi ummikut pikemaks ja  ette otsa järjekorda sellest juurde ei teki . Mujal maailmas suhteliselt enesestmõistetav. Nagu ka kõnniteedel ja kaupluste esistel  platsidel parkimine – ikka selleks, et autodele rohkem ruumi jääks.

Et teemasse ka läheks, siis ise sõitsin just hiljuti Trento-Innsbruck-München-Dresden-Wroclaw-Varssavi . Ühtegi suuremart remonti ega ummikut sellel trassil polnud. Dokumente keegi kordagi ei kontrollinud ja kiirus oli enamasti kiirteele kohane. Kel Itaalia poole minek, siis soovitan.

Veidi arusaamatu tõesti, et miks Via Baltic’ut kiirteeks ei ehitata. Ega isegi mitte ei projekteerita. Õigemini ei ehitata 3B osa, kui kogu Via Balticu’ks arvestada kuni Varssavini kulgevat teed. St.  Poola ehitab aga meie miskipärast mitte. Tegu  ju ainukese 3B ühendusteega Euroopaga ja võrreldes ajaga 20 aastat peaks nüüd ka ressursse, sh EL omi, jaguma.  Aga ehk praegu lasteaias käiv põlvkond vast kunagi ikkagi näeb kiirteed Tallinn- Varssavi. Vähemalt tahaks loota…

Seniks alternatiiv ja Euroopasse sõitmiseks ehk mõnusaim tee läbi Rootsi ehkki sealgi pole suudetud Helsingori/Malmöni päris täies ulatuses kiirteed välja ehitada. Aga õnneks tee ääres häid peatuskohti, eriti kui lapsed väiksemad (Kolmarden, veidi kõrval Kopis Tivoli, mõned toredad järved  jne.). Ja Rootsis ummikuid ega ka kiirteemakse ei ole.  Pluss Rootsi ka Euroopa mõistes igati puhas ja hästi toimiv riik. Aga jah - kui lõppsiht mitte Lääne-Euroopa vaid näiteks Horvaatia, Ungari või Balkan, siis jääb Rootsi muidugi liiga kaugeks.

to mrky, Via Balticat ei ehitata vähemalt lähiajal 100% kiirteeks mitmel põhjusel:

* liialt väike liikluskoormus. Rusikareegel on, et I klassi tee rajamise eelduseks on liikluskoormus üle 10.000 sõiduki ööpäevas. Via Baltica Eesti osal on see hetkel olemas vaid Tallinnast 40 km Pärnu suunas ning Pärnu lähiümbruses, kus vastavad teed juba olemas või rajamisel. Seevastu Iklas on see 3400 ning isegi aasta kõige tihedama liiklusega päeval vaid 6200: https://www.mnt.ee/sites/default/files/2020._aasta_loendusaruanne.pdf. Võrdluseks võib tuua Leedu kaardi, kus üle 10.000 tihedusega teed on juba 2+2 või selleks saamas: https://lakd.lrv.lt/uploads/lakd/documents/images/Eismo_intensyvumas/AADT2018.jpg Poolas on piirist Varssavini viiv tee juba praegu läbivalt üle 10.000 koormusega, mistõttu on teeehitus seal igati vajalik ja põhjendatud. Ehk siis Tallinnast Poola mineva tee klass vastabki enam-vähem selle tegelikule liikluskoormusele. 

* EL ressursi fookus on hetkel selgelt Rail Balticu arendamisel ning raske on mõista, miks peaks kahte paralleelset taristut Saksa maksumaksja rahaga toetama. RB valmimise järel tekib võimalus liikuda autosid vedavas rongis Tallinnast Poola piirini 4 tunni ja 8 minutiga (Varssavini 7 tunniga, allikas: https://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=53),,) samas kui isegi läbiva kiirtee korral on see aeg LT-PL piirini 6+ ning Varssavini 9+ tundi. Auto rongis vedamise CO2 heide on 50x väiksem kui mööda maanteed veeremise korral (allikas: Soome Raudtee koduleht: https://www.vr.fi/en/carcarrier ) ehk siis miks peaks praegusel rohepöörde ajastul EL rahaliselt toetama kiirtee rajamist, kui kohe selle kõrval on olemas kiirem ja keskkonnasäästlikum alternatiivtaristu, millel saab edukalt ka autosid vedada. Lähed kesköösel Ülemistel rongi ja hommikul kell 7 vurad juba Varssavis rongilt maha.      

* teed ju ikka ehitatakse ka. Leedus valmib aastaks 2025 Marijampolest Poola piirini viiv 2+2 tee ning hetkel käib Läti piirist Kaunaseni viiva tee väljaehitamiseks maaost ning eelplaneeringu tegemine, eesmärgiga saada kogu tee läbivalt kiirteeks 2030. aastaks: https://lakd.lrv.lt/en/news/another-step-made-towards-via-baltica-reconstruction-from-marijampole-to-the-polish-border. Läti kavatseb hiljemalt aastaks 2040 ehitada ca 1000 km 2+2 teid: https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/latvian-government-backs-plan-for-1000-km-of-high-speed-roads-by-2040.a410839/ Via Baltica jupid on ilmselt esimeste seas. Eestis näeb riiklik teehoiukava ette Kernu-Konuvere lõigu (35 km) 2+2 väljaehitust aastateks 2026-2027 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf lk 21 ning 2030ndate alguseks on Tallinn-Pärnu ilmselt täies ulatuses 2+2. Pärnu-Ikla osas ei oska prognoosida, sealne liiklussagedus on ja jääb lähima 10 aasta perspektiivis nii madalaks, et parem on see raha suunata nt Tallinn-Tartu väljaehituseks . 

Ehk siis vale oleks öelda ei ehitatata ega projekteerita, tehakse mõlemat ning täiesti realistlik on et juba 2030 on vähemalt 3/4 teest kiirtee mõõtu ning 2035 ca 90%.

Eile avati Poolas taas uus Via Baltica teejupp, Lomzast 17 km Varssavi suunas: https://podlaskie24.pl/artykul/remonty/kierowcy-moga-jezdzic-17-km-odcinkiem-sniadowo-lomza-poludnie-trasy-s61-via-baltica/. Google Maps veel ei näita, aga Openstreetmaps küll.  Sama artikli kohaselt peaks järgmine, 34kilomeetrine jupp enne Lomzat (Szczuczyn - Lomza) avatama veel juulis, täpsed kuupäevad sõltuvad tee ehitajalt vastuvõtu protsessist.  Lomza ümbersõit valmib sügiseks. Kokku on nüüd LT-PL piirist Varssavi minevast 311 km teest 2+2 mõõdus 147 km ehk peaaegu pool.

Lisaks peaks suve lõpuks valmima pool teed Suwalki ja Elki vahel.

Lomza ring vist täielikult ei valmi. Valmib vaid väiksem jupp lõunas. Enamikku pole vist ehitama hakatud veel.

Aga järgmise suve lõpuks peaks olema valmis enamik teest Suwalkist kuni selle vastvalminud Lomza + 17 km lõpuni. 2022 sügiseks loodetavasti Leedu-Suwalki ja 2023 suvel jupp kuni S8-ni. Lomza ringi kohta veel andmeid ei ole.

vatse, õiged täpsustused. Lomza loodeosas oleva 13 km jupi valmimine on määramatus tulevikus - mais öeldi üles leping Itaalia peatöövõtjaga, kuna see ei tulnud oma kohustustega toime: https://translate.google.com/translate?sl=pl&tl=en&u=https://moto.pl/MotoPL/7,88389,27094889,gddkia-rezygnuje-z-obwodnicy-lomzy-za-dwa-tygodnie-odstapia.html

Uus hange võtab aega, lootus on leida peatöövõtja 2022. aastal, aga valmimine on siis ilmselt 2026-2027. aastal, tõenäoliselt viimase jupina S61 projektis.

Mina siin küll oponeerin Viktor54-le selles osas, et poolakad on liikluses eeskujulikud. Arvestades nende manöövreid sõltumata liiklusvahendi kategooriast ning tootjast, siis tundub, et osadel poolakatel on tõsised vaimsed probleemid, mida nad siis üritavad liikluses kuidagi maandada. A la sik-sak manöövrid kiirteel, 90-ga 50 alas seal, kus on üsna suur tõenäosus, et mõni nõrgem teele astub, C kat omanikud harrastavad kõrvuti sõitmist, kumbki järele ei anna jne jne. Mis iganes põhjusel ei ole sellist fenomeni ei Tšehhis, Slovakkias, Austrias, rääkimata Jaapanist.

Vist  meenutatakse siin vanu aegu kus kõik olid viisakad liikluses, pole siin poolas, tsehhis ega ka austrias enam viisakust kiirteedel. Ainult et seal osatakse sõita, meie jobud ju ei saa hakkama ka kõige lihtsama kiirendusraja kasutamisega, kui on vaja liituda peateega.

Ummikutes sõelutakse kahe rea vahel, rekkad magavad järjekorras ja jätavad pikad vahed sisse jne. Just tsehhis 2 tundi istusin ummikus ja venisin ja lõpuks ei saanudki põhjusest aru, ükskord hakkas jälle minema ja korras.

Eelpool kõneldu vastab tõele. Eriti Poola sik-sakitajad on Tsehhi kiirteel enne Poola piiri. Poolas tõmmatakse tagasi. Eriti lahe, kui Poolakas sõidab sul 2m kaugusel sabas ja vilgutab tulesid. Arvate, et sõitsin 130 ja segasin kedagi....ei 160km/h, seal teises reas keskmine kiirus...aga pidevalt jäin Poolakale jalgu :)  Aga põdeda ei tasu, sest seal nii kombeks, tõmbad esimesse ritta ja lased piloodi mööda.

Nii on igal mitmerealisel maanteel, äärmises vasakus reas sooritatakse möödasõite.

Remsu! Kui tegu on tõesti uue ja korraliku sõidukiga, ning on aru saada, et tal on tõeliselt kiire, siis mingu mööda ning ma ei takista selliseid mitte kunagi. Kuid mõnele "vilgutajale" olen näidanud sellisel juhul kaugusest oma auto tagatulesid. Oht on küll ise ka vahele jääda, aga "lõbustusmaks" kuulub  reisimise juurde. Mõnel vanemal taolisel autol tuleb peale paari km järgnemist sumbutajast musta suitsu ja teekond lõpeb sageli teeservas.

Mitte ainult Poolas. Mul üritas Tartu maanteel mingi vana Golfiront pilooti mängida. Läks mööda ja jäi ette töllerdama. Läksin mööda ja ta siis üritas midagi. Ei läinud 10 minutitki, kui nägin peeglist siitsupahvakat ja sinna teeäärde ta jäigi.

Eriti ei meeldi kiirteed ja ei meeldi ka ummikud. Autoreis on pigem rahulik kulgemine. Olen autoga peaaegu igal aastal Euroopasse sõitnud ja seda 20a. Aga alati ei õnnestu rahulikult sõita ja see jubedalt väsitab. Kellegiga võidusõitu pole harrastanud. Sellel reisil küll Saksas proovisin 210km/h, seal piiranguteta teelõike, oleks veelgi läinud aga kõrvalistuja tõmbas sireeni. Meil vist pannakse 210 eest juba vangi. 

Trahvidest olen pääsenud...va kahel viimasel aastal Lätis. +10, 50 ja 70 alas.Saab näha, kuidas selle reisuga. Trahv tuleb umbes kuise viivitusega.

Kui teemasse, siis pole nendel Poola teedel viga midagi. Iga aastaga muutuvad teed korralikumaks. Ummikud ja piirangud jäävad, sllest pole pääsu.

PS. Tahaks tänada kõike siinseid automatkajaid!  Kõik teed Euroopasse mööda maismaad, lähevad läbi Poola!