Tundub selline Sansibari standard olevat: https://www.reddit.com/r/zanzibar/comments/1hqdv37/how_the_police_scam_you_at_traffic_stops/?rdt=52998

No aga kas tegite rannas neid fotosid?

Seal on kommentaaride hulgas mitu head mõtet, kuidas algajate korruptantidega hakkama saada. Üldiselt toimivad ka. Mingi suvaline võsapolitsei on suht algaja ja kui käitud nendega viisakalt, aga kindlalt kõrgemat staatust omava isikuna, siis igaks juhuks tõmmatakse möla vaiksemaks ja kui see tehtud, siis võib juba head päeva soovida ja saata tervitused perele ning rahulikult minema sõita.

Kunagi oli kuskil suhtluses keegi Lääne-Aafrikas resideeruv eurooplane. Tema taktika oli suhtlus kohe enda juhtida võtta. Enne "probleemi" teavitamist oli juba ise tervitus tehtud, pere tervise kohta küsitud, ilmast räägitud ja juhitud tähelepanu sellele, et politseinike ametiautol on suunatuli katki ja sellega võib väga suur probleem tulla, kui kõrgem ülemus peagi kontrolli tuleb tegema. Siis jõudis veel küsida, kas politseinikel autos ikka ohukolmnurk on olemas, ja juba soovis politseinik ilusat päeva ja turvalist teed.

Eeldus muidugi see, et sa tead, et reaalselt pole mingeid olulisi reegleid rikutud või on võimalik väiksem rikkumine väga piiripealne ja raskesti tõestatav. Oluline eeldus on ka see, et see pole mingi automaatidega karm kontrollpunkt vms, vaid tavalised võsapolitseinikud.

Eraldi teema on piirivalve, toll jm piiril tegutsev seltskond. Nendega on vahel natuke keerulisem hakkama saada, kui on kindel plaan riiki sisse saada. Aga see on väga riigist sõltuv ja võimaliku kahtlasema piiriületusega tasub veidi eeltööd teha.

Huumor on ka paljudel maadel täiesti toimiv suhtusviis ja kui teed väikest nalja, siis on näha, et sa eriti nagu ei karda seda ametnikku ja ta hakkab kiiremini sinusse suhtuma, kui toredasse vestluskaaslasesse ja mitte paksu rahakotti.

Mindki hakkas huvitama, mida need fotod endast sisaldavad. Ilma naljata äkki paned mõne pildi minu ja teiste harimiseks ülesse. Ma olen mõned korrad Sansibaril käinud ja seni õnneks ilma selliste jamadeta.

Summad on suured, paljuski vist ka kauplemisoskuse puudumine, nagu kõigis riikides, kus politsei palgalisa korjab? Nagu eelpool mainitud, sellistes riikides on vaja hinna alandamiseks suhtlemisoskust, kindlameelsust ja ähvardamisoskust või teadmist reaalsest hinnakirjast (ehk et kui politseiniku lunch on 10K ehk 5 euri, siis sinnapoole võiks see hind ka tüürida algselt 75-lt).

Politsei lisateenistus on siiski liikluskultuuri lahutamatu osa. Õpetusest "tee kõike õigesti" pole kasu, kui eelnevaid taktikaid pole omandatud. Kui kõik on õigesti tehtud ja ainsatki eksimust pole olnud, siis ongi see kokkuleppeline 10K lõunasöögiraha, et kiiresti edasi saada. Mingi muhe naljaviskamine või korruptsioonipolitseiga ähvardamine mõistagi ei sobigi igale inimtüübile, need õnnetud peavadki maksma - lihtsalt võiks olla kodutöö tehtud, et mitte üle maksta.

Tere!

Olen nōus, et kauplemisoskusest puudu, aga samas, kui neid hetki meenutada, siis need olid ka omajagu hirmsad - vähemalt 3 suurt kasvu meest relvad käes ja piiravad su igast küljest sisse ja tekkis reaalne hirm juba, et mis saama hakkab. Rahakotis oligi parasjagu 500 eur, tundub, et see oli neil justkui teada, et kogu selle raha nad endale saada tahtsidki. Kindlasti keegi kogenum Aafrika rändur oleks suutnud sellest olukorrast paremini väljuda, aga mul endal hakkasid ausalt öeldes jalad värisema ja ju nende eesmärk oligi hirm nahka ajada.

Kuidagi vastuoluline ongi selle taustal lugeda, kuidas enamik eestlasi täiesti muretult Sansibaril reisib ja seda saart kiidab, endale sellest kohast küll ühtegi head mälestust ei jäänud, sest lisaks sellele "pōõsapolitsei" juhtumile oli veel terve rida teisi asju, mis häirisid, aga neil ei hakka peatuma hetkel.

Natuke vastutustundetu on tõesti julgustada inimesi käituma teemal, milles enda kogemused puuduvad. Eriti hea oli väide, et ega 75 euro eest ei hakata turiste maha laskma. Aafrikas on inimelu hind 0!

Eriti tark on keskel ei midagi, omal käel ringi rännates, hakata kohalike tüüpidega näitlema, kildu rebima ja vastu ähvardama. On see politseinik, sõjaväelane, või röövlist murjam, seda ei tee te iialgi kindlaks. Ilmselt on kõik kolm ühes. Et palju õnne oma näitlemisega. Ilmselt on jaoskond, kuhu te jõuda loodate lähim kraav sealsamas põõsa taga.

Aidanud on sõbralikkus ja tühi rahakott. Pakk sigarette või muu pudipadi.

Ma oma aastase Aafrikas elamise kogemusega ei pretendeeri vähimalgi määral mingile tõele, aga paar tähelepanekut sellegipoolest:

- välismaalastega suhtlemist võetakse alati kui sporti - kas vastane peab sinu tempot või ei. Kui oskad täiesti absurdsete asjadega tempos püsida, probleemi pole. Paraku on siin veidi kogemust vaja.

- asi, millest Aafrikas iialgi puudust pole, on aeg. Kui sul on mingi värk, siis alati loodetakse kõigepealt sellele, et sel mzungul ju aega pole.

- kui sul on alust juhtumist pääseda, siis mängi ajale. Poole tunni pärast on kõik värk alati teistmoodi.

Lihtsalt minu tähelepanekud. Ühtlasi soovin sigaretipaki pakkujatele jätkuvat edu.

Nõus, et situatsioone on erinevaid. Samas ma hoiataks, et kummi venitama jääda ei tohiks. Mida rohkem aega tüübile jätta, seda suurem oht on eskalatsiooniks. Siis tilgub neid pahatihti rohkem juurde, koguvad julgust, mõtlevad uusi trikke välja...

Pakud suitsu, jätad paki neile, näitad nõudmisel rahakotist viimast rahatähte, jätad neile ja ilmselt kaotab ta ise huvi.

Hissand, kui loll soovitus!

Ma jätan selle valge kolonisaatori mentaliteedi ja selle reaalelus toimimise koha siin teadlikult vahele.

Lihtsalt, palun, ärge tõesti nii tehke, et hakkate pärismaalastele suitsu pakkuma. See pärismaalane võib sageli osutuda sinust parema haridusega inimeseks.

Kas Aafrika politsei on siis reaalselt suunatud ainult turistidele?

Aasias ja teistes riikides, kus politsei palgalisa korjab, on see ju põhimõtteliselt nagu jootraha Ameerikas. On ühiskondlik kokkulepe, et riik politseile eriti palka ei maksa (ega Ameerika restoran oma töötajatele), seega politsei korjab oma palka liiklejatelt (ja Ameerika teenindaja jootrahana klientidelt, sõltumata teeninduse kvaliteedist). Hinnakiri on igaühele teada ja iga peatatav teab, kui palju ta maksma peab, et kohe edasi sõita.

Turistidel on Aasias natuke kõrgem baastasu, sest on ka suurem halduskoormus - temaga peab suhtlema võõrkeeles, paljud tahavad mingeid naljakaid asju nagu trahvikviitung või jaoskonda minek, neil pole hinnakirjast aimugi ja hakkavad summa üle kauplema, ja mingid eriti lollakad väidavad, nagu nad polegi midagi teinud ega peagi midagi maksma - justnagu mõistmata, et tegu on politseiniku töötasu kasseerimisega. Paljud ongi lihtsam minema lasta, selle asemel, et lõputult võõras keeles vaielda - ja see on üks põhjus, miks turisti hinnakiri on kõrgem (mitte ainult see, et rikas valge, las maksab). Väljaspool turismikuurorte 90-95% maksjatest on siiski kohalikud, umbkeelsed politseinikud ei hakkagi turiste tülitama, vaid korjavadki palka ainult kaasmaalastelt.

Kas Aafrika kuidagi erineb? Politsei passib põõsas ainult turiste, 90% klientidest polegi kohalikud? Kas seal politsei ei korja endale lihtsalt palka? Millest siis mingid vastikud turistid püüavad pääseda absurdsete väidetega, nagu nad pole mingeid reegleid rikkunud ja seega ei peakski nagu palgafondi panustama?

Tuli meelde juhtum Indiast. Meie taksojuht oli alati viks ja viisakas. Auto laitmatult puhas, alati õigel ajal kohal. Seljas kandis lumivalget triiksärki.Kui ta ühel sõidul märkas politseid, siis krahmas kiiresti selga pruuni taksojuhtidele mõeldud särgi. Kahjuks jäi ta sellega hiljaks ja politsei pidas kinni. Nende juurest tagasi tulles oli ta silmnähtavalt kuri. Nimelt sooviti ka tema käest lihtsalt raha ilma kviitungita. Tema nõudis aga ametliku trahvi. Seletas, et neil läheb trahviraha otse kohaliku lastehaigla tarbeks.

Aafrikas pole politsei kindlasti ainult turistile. Ma olen Aafrikas omajagu käinud - Keenia, Tansaania, Burundi, Uganda, Rwanda, Namiibia, Botswana, Zambia, Zimbabwe, Kongo DV, Djibouti, Etioopia, Madagaskar, Komoorid, Tuneesia, Morocco, Egiptus, Ghaana, Togo.

Olen sõitnud autoga (nii ise kui juhiga), kolanud igalpool ringi, teinud pilte jne. Kõigi nende reiside jooksul oli ainult üks reaalne kokkupuude politseiga (piirivalve on natuke teine teema), kus sain päriselt trahvi, sest päriselt rikkusin reegleid (päevatulede kasutamine on kohustuslik, mul tulesid peal ei olnud). Tõsi ta on, et politseinik tahtis trahviraha pigem endale saada, aga mingit ohtlikku olukorda ei tekkinud - arutasime sõbralikult, kuidas ma ikka tahaks ametlikult maksta. Ja lõpuks käisingi jaoskonnas ära ja sain ilusa paber suveniiriks, kus on kirjas mu rikkumine ja puha.

Loomulikult on politsei meid peatanud ka mujal ja mitmel korral, kuid nad pole midagi tahtnud. Mõnikord vaadati dokumente, mõnikord lihtsalt küsiti, kas meile nende riik meeldib jne.

Burundis nüüd nägin, kuidas mu kohalik autojuht sai kiiruse ületamise eest trahvi. Ta päriselt ka kihutas ja kihutas politseist mööda - talle anti peatumismärguanne, aga ta ei peatunud. Paar km eemal oli järgmine patrull, kes teda kenasti maha võttis ja trahvi välja kirjutas . Trahvil oli kolm rida - kiiruseületamine, politsei peatumismärguande eiramine ja kolmas oli vist ohutusreeglite eiramine asulas. Meie politseid ei huvitanud mitte üks raas, nad isegi ei tulnud auto juurde. Sai trahvi mingi 100USD vist, mille pidi minema kuhugi jaoskonda hiljem maksma.

Djiboutis sai mu esimene autojuht veerandtunni jooksul koguni kaks (!) trahvi - turvavööta sõitmise eest ja stopp-märgi eiramise eest. Kuna ta oli selline emotsionaalne, siis ta kukkus karjuma ja sõimama ja nendevaheline arutelu lõpuks kiskus rahvuslikuks (suhtlus toimus prantsuse keeles ja somaalist politseinik ütles mu afarist juhile, kas too on harimatu ja ei saa aru, mida talle selges prantsuse keeles öeldakse...). Mina vaatasin neid sõimlemisi pealt, kuid minu persoon ei pakkunud mitte kellelegi mitte mingit huvi. Juht küsis, kas ta võiks vähemalt turisti ära viia enne kui jaoskonda trahviasja ajama läheb. Alguses ei tahetud sedagi lubada, lõpuks siiski lubati tal mind hotelli ära viia - aga pandiks võeti mingi tema dokument.

Ehk siis mina küll ei ütleks, et Aafrikas on politsei ainult turistidelt raha väljapetmise peal väljas. Äkki võib see nii olla mõnes väga turistikas kohas, kuid ise pole sellega õnneks kokku puutunud. Ja muidugi iga politseiniku ees hirmu tundes ei tasuks vist siis Aafrikasse või mujale reisida, sest kunagi ei tea, mida kõike võib juhtuda. Ettevaatlik tuleb muidugi olla.

Gruusias kuni 2003. aasta rooside revolutsioonini oligi liikluspolitsei erastatud, umbes nagu taksoteenus. S.t. inimene ostis riigilt politseilitsentsi, nt 1000$ kuu ja hakkas siis liiklusjärelevalvet teostama. Oli usinam, sai rohkem, maksis kuutasu ära ja jäi ka raha üle et saiale võid määrida. Kui ei tulnud ots otsaga kokku, siis polnud ehk piisavalt usin või polnud töö tema jaoks.

Natuke teisest vallast, aga Rumeenias oli korra juhtum, kus mingi kloostrikiriku külastamise eest tahtis uksel lösutanud vennike 20 leid (4€) piletitasu, samas kui kohalikud voorisid sisse-välja ilma et keegi oleks midagi küsinud. OK, olin nõus, kui vaja siis vaja, aga nõudsin kviitungit, seletasin et maksuamet nõuab. Tahtis mingile paberitükile kirjutada, ütlesin et ei, ametlik numereeritud ja allkirjastatud kassaorder, maksuamet nõuab. Läks ja ajas siis siestat maganud munga üles, too loivas unise peaga kohale, sõimles kontrolöri, siis loivas tagasi, tõi kassaraamatu ja hakkas ilusas kirikumunga käekirjas kviitungit kirjutama. Sai valmis, sain kviitungi ja maksin oma 20 leud. Kogu tsirkus kestis kokku ca 20 minutit ja oli igati piletiraha väärt.