(Raba)matkarajad

Tere. Kas oskab keegi isiklikest kogemustest soovitada toredat matkarada või lihtsalt paika kus matkata/käia (eriti tore kui see ka raba hõlmaks), mis asuks Põhja-Eesti/ Virumaa kandis (Mitte väga kaugel Rakverest). Ja otsin just selle kriteeriumi järgi, et raja algus ja lõpp oleks samas kohas, ehk siis saaks transpordiga kohale sõita ning pärast samast kohast jälle ära sõita. Tänud.

Väga kihvt koht on Albu vallas asuv Kakerdaja raba.

Kui pikka matka silmas pead, paar tundi või paar päeva? Igaljuhul on Põhja-Kõrvemaa külastamist väärt paik, aga parim oleks sinna minna paariks päevaks ning ka kõige mõtekam marsruut oleks selline, et alustad ühest ja lõpetad teisest kohast.

liitun Wagneriga, Liiapeksi - Aegviidu on väga mõnus ja rahulik paaripäevane astumine,
mõni küll jookseb selle ~3 tunniga läbi, aga sellest ei tasu end häirida lasta ;)

Kui enne talve vaid 1 käik plaani mahub, siis ise ootaksin minekuga natuke ja läheks vähe kolla-punasemal ajal.

Rakeverest startides saab bussiga kenasti Loksa teele ja pärast Aegviidust rongiga tagasi.

Kakerdaja on väga hea. Laudtee on väga heas korras - seal käiakse isegi jalgrattaga - ja piisavalt pikk. Raba on väga ilus.

raamat rabaradadest ilmub oktoobris-novembris 2008.
Toredat lugemist.
Tiraaz jällegi piiratud mahuga,
seega soovitan raamatupoodidel silm peal hoida.

nb.
Lääne-Virus on vaid 1 rabarada Punasoos Tudus.
Ida-Virus aga juba 4.
Harjumaal juba kümmekond, ent enamus radadele mõistlik esimest korda minna korralikku eeltööd tehes.
Paljud rajad siiski pole ringikujulised - need, mida sulle siin eespool soovitati - neist pole ükski hetkek ringikujuline.

Esmane käik rabasse ei pea olema kohe Kakerdaja, Järvi-Suursoo ega Loosalu-Paluküla,
mis on küll pärlid, ent alustada võiks lihtsamatest ja lühematest.

Viru raba saab läbida ka ringikujuliselt,
otsi raamatukogust üles 80-nendate rajakirjeldus,
raja olukord on täpselt samaks jäänud,
kui mitte paremaks.

Algus Narva maantee ja Loksa teeristist 500 m Loksa poole paremat kätt (Rakverest 50 km)

okas päkka!

lisan ka lühikese rajakirjelduse,
ehk on abiks

Viru raba õpperada
Viru raba, olgugi, et üks väiksemaid laugastikuga rabasid Lahemaa Rahvuspargis, meelitab oma salapäraga siia ikka ja jälle matkamarsruutidest osavõtjaid. Matkajale mõeldud 3,5 km pikkune õpperada kulgeb läbi raba piki laudteed. Rada algab Männiku-Loksa teelt ning lõpeb vanal Narva maanteel, selle läbimiseks kulub aega 1-2 tundi. Viru raba paikneb ajaloolise Harju maakonna idaosas, vastu Virumaad. Kuigi piir nende kahe maakonna vahel kulges veidi ida pool, piki Valgejõge, näib üsna usutav, et nii raba kui ka seda põhja poolt piirav vallseljak, nn. Viru mägi, on oma nime saanud piiriäärse asendi järgi. Enne rabasse jõudmist ääristavad õpperada rabaäärsetel sanduritel kasvavad nõmmemetsad. Siinsetes männikutes katavad metsaalust hariliku, alpi, maheda ja mets-põdrasambliku kogumikud. Rabade ökoloogilised tingimused (keltsa kestev säilimine, lagedus) on mõneti lähedased metsatundra omadele. Jääajajärgsel perioodil valitsesid Eesti territooriumil just sellised tingimused. Mosaiikset taimkatet metsatundra, raba ja stepielementidega nimetatakse mandrijääst vabanenud alade esitaimkatteks. Sellest ajast on meie rabadesse reliktidena kasvama jäänud vaevakask, küüvits, hanevits, sookail ja mitmed teised taimed. Eelpool nimetatud taimedest ei kasva Viru rabas hanevits, küll on viimane tüüpiline Ida-Eesti rabades. Viimasena toodud näite varal saame ettekujutuse taimegeograafilisest barjäärist, mis Loksa-Pärnu joonel ulatub põiki läbi Eesti. Selle ala, nn. Vahe-Eesti suured metsad ja sood on kunagi olnud tõkkeks mitmetele taimeliikidele ning seletavad küllaltki suuri erinevusi Lääne– ja Ida-Eesti taimestikus. Kidurate mändide, sookailu– ja kanarbikupuhmastega kaetud rabapeenrad vahelduvad älveste ja laugastega. Älvestele annavad rohelise ja pruunika värvitooni balti turbasamba kogumikud – meie rabaälveste levinuim turbasamblaliik. Älvepervedel on aga peamised pruun ja punane turbasammal. Älveste üldiselt rohekale foonile lisavad punast värvi putuktoidulised huulheinad. Parema ülevaate saamiseks on matkaja kasutuses raba keskele rajatud vaatetorn. Lisainfot (õpperaja voldik) saab Lahemaa Rahvuspargi keskusest Palmses.

Seda matkarada julgen ma küll julgelt soovitada.Saad näha järve elu mitme meetri sügavusel. Soovitan ka võtta giidi teenused. Minu puhul on see investeering alati ära tasunud.

Otsisin netist Kakerdaja raba matkaraja kohta infot, aga kahjuks ei (osanud) leidnud kuskilt kirjeldust, kust täpselt rada algab, ehk siis kuhu peaks suunduma, et otsa peale saada? Teadjamad andke nõu!

Vaata näiteks:
http://albuvald.googlepages.com/kakerdajaraba

või siit: http://www.tourism.ee/ee/hike/193/
ja siit: http://matkad.elektriraudtee.ee/?5671

kaardi leiad siit: http://www.rmk.ee/files/p6hja_eesti.pdf

Viimati kui sealkandis käisin, siis mäletan, et rada oli kenasti viitadega tähistatud ka.

Tänud...aga olen ikka vähe segaduses. Otsisin delfi kaardipakist küll seda Noku talu, mida ühel saidil mainitud oli, aga seda ta ei andnud (andis, aga mingi vale noku talu). Et kas peaks lähenema siis ikkagi rabale Peedu, Mõnuvere poolt, või kuskilt mujalt? Andestage juhmile :-)

Lähene rabale Taganurga poolt. Lehtmetsa ja Vetla vahel olid veel kevadel viidad korralikult väljas.

Tähendab siis et Lehtmetsast ei suundu mitte Peedu poole, vaid Vetla poole? (Taganurga pole üldse ju sealkandis...)

2007 Regio atlas Eesti teed 1:150 000 näitab Lehtmetsa ja Vetla vahel kohta nimega Taganurga lk 41 F2-G2. Lehtmetsast 6-7 km Vetla poole keerad vasakule ja siis väiksemat metsateed mööda ~3km.

Kakerdaja raba matkarada algab Noku talu maadelt...irw. Tegelikult algabki.