Tahan minna nädalaks Barcelonasse aga ei oma selleks piisavalt sääste. Siis tuli idee võtta reisilaen ning uurin siis igaks juhuks, et kas selle võtmine on mõistlik?
Nüüd on dilemma selline : Unistan oma puhkusest aga loomulikult kaasnevad ka sellise laenuga riskid. Nii et soovin kuulda teiste inimeste kogemusi reisilaenuga seoses. Kas teie kogemus oli positiivne või negatiivne?
Laen on laen, ega seal suurt vahet pole, kas hankida liisinguga auto, elamispind, televiisor, pesumasin või reis. Fakt on, et koos intressidega tuleb asja eest palju suurem summa lõpuks välja käia, kui kohe kinni makstes. No ikka päris palju suurem. Reisil ma ise laenuga pole käinud, küll on elus ette tulnud paar autoliisingut ja mõni kodutehnika vidin ostetud järlemaksuga. Viimaste puhul on juhtunud ka nii, et asi ise juba kutupiilu, aga ikka veel maksad koolend raibet. See ei ole meeldiv tunne. Reis kipub kah sinna kasti liigituma, muljed hakkavad juba mälusoppides ähmastuma, tahaks järgmisele reisile minna, aga maksad ikka alles eelmist. Vanasti öeldi selle kohta, nagu surnud hobuse maksmine.
Päikeselaen või mis selle asja nimi kunagi oli. Sõber töötas pangas ja rääkis kuidas inimesed hiljem nägid vaeva laenu tagasimaksmisega. Kõige hullem asi, puhata kui käes on palju vaba raha ja see on laenatud. Iseküsimus on veel see, kui Eesti suvi on nii soe, siis miks minna laenatud rahaga kusagile teise riiki, kus oletuslikult on sama soe või liigselt kuum. Liiv on sama, majad on vähe teistmoodi. Parem teha see puhkus Eestis.
Kui sa suure sissetulekuga ei ole, siis ära sellist laenu küll kaela võta, mis lihtsalt kaob ilma midagi juurde tootmata ja laenuandjale intressimaksmine on puhtalt raha tuulde. Sept-okt veel soe ja leiab 150 euroga lennupileteid. Tasub ka Riiat vaadata, bussifirmad on uuesti hakanud soodukaid tegema, Tallinnast alla 10 euro pilet. 5 ööd hostelis saab alla 100 euro. Söömine on Hispaanias sama mis siin. Kui iga kuu 50 - 60 eurot kõrvale panna, saab sügiseks raha kokku.
Kohe üldse ei ole hea mõte. Oma töö kaudu puutun tihti kokku makseraskustes inimestega. Tihti moodustavad suure osa nende laenudest sellised mitte ilmtingimata hädavajalikud laenud/järelmaksud. No umbes nagu reisilaen, köögimööbel, auto (siis, kui see pole elamiseks ilmtingimata vajalik). Kui üks selline on võetud, tuleb mingi aeg teine veel, sest esimese laenu tgaasimaksete tõttu jääb igakuine vabalt kasutatav sissetulek väiksemaks. Ja siis juba krediitkaart või kiirlaen appi, kui ei suudeta tagasimakseid teha või mingeid ootamatuid kulusid katta. Ja nii se spiraal läheb ja läheb ja lõpuks on kohtutäiturid kaelas ja sada muud jama.
Kõik see, mis pole elamiseks täiesti hädavajalik, tuleks osta säästudest. Et paned iga kuu natuke raha kõrvale ja siis ostad/kulutad, kui raha koos.
Ja läbi tuleks mõelda ka, et mis sa nt siis teed, kui reisil mingi ootamatu kulu tekib? Rahakott ja pass varastatakse, telefon kukub vette vms. Sellisteks asjadesks peaks reisile minnes väike tagavara ka olema, eriti kui minna Soomest ja Lätist kaugemale.