Lugesin Ekspressist, kuidas Riisalo on olnud suuteline ostma 7500 EUR eest piletid Doha/Riyadh ja 6500 EUR Söuli.
Kas keegi riigisektorist seletab mulle ära, kuidas see saab võimalik olla? Google Flightsist vaadates, isegi kui tänaseks või homseks äriklassi pilet Söuli osta, ei ole kuidagi võimalik üle 3600 EUR maksta, kuidas Riisalo omad said nii kallid olla?
Kui keegi väidab, et osteti "fully flexible" äriklassi pilet "igaks juhuks" - siis kas tõesti mitte keegi riigirahanduses ei ole mõelnud selle peale, et äkki ei pea "igaks juhuks" ülikalleid pileteid ostma, vaid võib osta kasvõi viimasel hetkel või paar nädalat enne reisi oma 2-4X odavamalt? Või juhtub maailma lõpp, kui sel päeval välja müüdud ja Riisalo peab päev varem lendama?
Isegi suht talutavad äriklassi hinnad olid seekord: see on vist selge, et ükski endast lugupidav riigikogulane kunagi ei lenda economy's, kui vähegi maksuraha kulutada on võimalik.
Lennukulud:
- Kovalenko-Kõlvarti piletid ostis ja tasus riigikogu kantselei, summa 2014,0 eurot.
- Korobeinik ostis piletid ise, hüvitamiseks kuludokumente veel laekunud ei ole.
- Kütt ostis piletid ise, hüvitatud 3292,89 eurot.
- Maastik ostis piletid ise, hüvitamiseks kuludokumente laekunud ei ole.
- Laats ostis piletid ise, maksumus 3197,95 eurot, millest palus hüvitada 2197,95 eurot.
- Kivimägi ostis piletid ise, hüvitatud 3436,20 eurot.
Kui riigiasutus ostab lennupileteid või mistahes muud, kasvõi parkimisraha kogumist mõne erafirma kaudu, siis lisandub sinna selle vahendaja marginaal mis pole mingi seadusega piiratud ja võib olla kasvõi kolmsada protsenti ja erafirma võib seda kasutada ja suunata milleks iganes. Samuti on mõtlemise koht, kas selliseid kingitusi tehakse erafirmadele lihtsalt rumalusest, heast südamest või on ka mingi muu motivatsioon.
selle Hiina-reisi juures ongi kõige absurdsem, et härraste äriklassi piletid punasele ajupesule maksame meie kinni. Au- ja häbitunne täiesti puudub sel seltskonnal, saaks vaid tasuta reisile.