@Raul_R, tsiteerin alljärgnevalt AS Eesti Post nõukogu aruannet 2023. aasta majandusaasta aruande juurde, lk 8: "Efektiivsus. Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise parandamise poole.

Omniva äritulu oli 2023. aastal kokku 134,5 miljonit eurot (2022. aastal 129,1 miljonit eurot), mida on võrreldes 2022. aastaga 4% rohkem. Ärikulud olid 2023. aastal kokku 134,1 miljonit eurot (2022: 129,3 miljonit eurot), mida on 2022. aasta tasemest 4% rohkem [...] Suurim kulude kasv on toimunud tööjõukulude osas. Antud eesmärk täideti napilt, ning ettevõte peab jätkama efektiivsuse suurendamisega 2024. aastal."

Ehk siis riigi kui omaniku väga selge ning üheselt mõistetav suunis on tegeleda efektiivsuse suurendamisega. Kui ärikulud kasvasid aastaga 4%, ent selle alajaotus 'Muud tegevuskulud' 7% ning selle raames täpsustamata muud tegevuskulud (kuhu alla kuuluvad ka lennupiletid) 2,3 miljoni pealt 3,7 miljonini ehk ca 65% (vt majandusaasta aruande lisa 17), siis on elementaarne juhtimisreegel et see muudest tegevuskuludest üle kümne korra järsem tõus tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ning seda kadeduseks ja virisemiseks nimetada on pehmelt öeldes ebakohane, järsemalt öeldes aga on sama vinguv ja lahmiv reaktsioon kui seda artikli autoritele süüks pannakse.

Eraettevõttes kehtivadki tiba teised reglid kui riigi mistahes ettevõtte puhul.

Riigi puhul pole sugugi nii, et otse maksumaksja raha loeme aga riikliku aktsiaseltsi puhul piisab vaid kasumis olekust ja tee mis tahad. Riigi ettevõte on tihti mingi monopoolse/vajaliku teenuse pakkuja ja siin ei ole nii, et keevitame aga hinda ja laristame raha. Piltlikult öeldes võetakse kasumlikust riigiettevõttest riigieelarvesse dividende. Mitte ei kullata juhtkonda üle. Meil kippub see kõik äraspidine olema.

Omniva on nagu üks lõputu hädaorg. Läbi aastate ainult probleemid ja kehvad tulemused. Justkui tahtlikult. Hakka või midagi kahtlustama. Kui tegu oleks eraettevõttega, ei lendaks sellise seisu juures mitte ükski töötaja äriklassis.

Me muidugi ei tea täpselt miks see ärivaldkond plussis on. Kas see üldse sõltub selle konkreetse mehe teenetest? Räägitakse, et justkui sõltub. Aga kuidas selles kindel olla?

Eespool toodud muude tegevuskulude 67% tõus on ilmne vihje, et miskit kisub väga viltu. Mis kasu on ettevõttest, kui kogu kasv läheb kuludeks? Puhas nulliring ju.

Kahjuks kippub sama muster korduma liiga paljude riigi ettevõtete puhul. Ja see on asi, mida tuleb muuta.

Estonian Air ja Nordica ka riigiettevõtted. Seal oli kohe ving lahti kui juht kena palka sai ja midagi ka ära teha tahtis. Riisalo ja Omniva hüvede kõrval oli see köömes. Ei pea sõitma äriklassis, ilmselt tellib lennujaama vastu ka limusiini (võimisseetänapäevalvastavon) ja elab hotellis sviidis. Muidu peetakse äkki vaeseks veel... Noh või proleks. Tegelikult on ka Omniva omanikuks ikka rahvas. Seega RaulR - oma rahaga tee mida tahad, ettevõtte omaga ka (kui maksud kenasti ära maksad) aga rahva oma jäta rahule ja ära sildista kedagi proleks.

Rääkides "rahva rahaga" heaperemehelikult ümberkäimisest, kuulub siia nii oskus seda mitte raisata, aga ka suutlikkus seda kasvatada. Ühel juhul on jutt ebamõistlikult kallitest äriklassi piletitest, teisel juhul lendab inimene äriklassis selletõttu, et olla pärast võimeline ettevõtte huve esindama ja kasu tooma. Veidi eri juhtumid, aga äriklass pole üheselt raiskamine.

... lendab inimene äriklassis selletõttu, et olla pärast võimeline ettevõtte huve esindama ...

Mingid lumehelbekesed ??? Mingi mugavustega harjunud härrasrahvas ???

Tavaline tööinimene logistab teinekord tunde tööle ja PEAB ka olema võimeline mitte ainult huve esindama vaid ka rasket tööd tegema. Õhtul veel tagasi koju logistama. Ilmselt ka seal võimeline midagi tegema. Natuke rohkem solidaarsust nendega keda sa esindad.

Mis sel turistiklassil viga on, lühilennul peab vastu, kauglennul on ka natuke mugavamat turistiklassi.

Tegelikult ma ei arvagi, et Omniva tippjuhid ei tohiks äriklassis lennata, aga mida kuradit sa lendad vähem kui pooleteise aastaga 149 korda? Maailma mastaabis mikroriigi mikrofirma ärijuht aastal 2024. Kuhu, milleks?

Ei taha seda arutelu pikendada, aga mina sain sellest artiklist aru, et kogu selle üksuse kasum on teenitud ja käive tehtud Eestist väljas ehk Eesti maksumaksja rahaga siin otsene seos puudub. Pole ei peale makstud ega ka Eesti maksumaksjale pakutud teenustelt teenitud. Ja turud kus seda teenitud on väljaspool EL-i ja Põhja-Ameerikat, näiteks Kesk-Aasia, kus on vaja äri tegemiseks kohal käia. Ehk videokoosolekud ja Teams pole sealkandis variant. Ja last but not least - äriklassis lendamisel olid sain aru ka väga praktilist laadi isiklikud põhjused. Ma ise pole üle 2 meetri pikk, pisut üle keskmise siiski, kuid minulgi olnud juhuseid, tõsi harvu aga siiski, kus jalad vaevu-vaevu mahuvad istmeridade vahele, paar korda isegi tõsisemaid probleeme olnud. Sellest vaatevinklist võetuna on pikamaalendudel kui tegu väga pika inimesega sellise klassi eelistus ka mõneti mõistetav.

Paar põgusat kommentaari-vastukaja varemkirjutatule:

* Igasuguste EL ürituste puhul kompenseerib lennupiletid enamasti tõepoolest korraldaja, ent turistiklassi nõue ei ole range ja kompromissitu. Näiteks ühel Ibeeria poolsaarel asuval EL agentuuril (Agency) on sõidukulude kompenseerimise reeglites klausel, et üle 4h kestvad lennud (segmendid) võib lennata äriklassis ning need on ikkagi tagasimaksekõlbulikud. Paar korda õnnestus ka endal seda klauslit kasutada ning kõik toimis tõrgeteta, tagasimaksed tulid ludinal. Tõsi, Euroopa siseselt on 4+ tunnised lennusegmendid pigem erand kui reegel, ning neid ongi võimalik leida peamiselt siis, kui siitkandist otse mingit pikka otsa pidi Hispaaniasse või Portugali lennata (nt Helsinki - Madrid ja Riia - Madrid on mõlemad nibin-nabin üle 4h). Sama ilmselt ka Euroopa "alt paremalt nurgast" (Küpros, Kreeka, jt) sinnakanti lennates. Lennud EL "pealinna" Brüsselisse peaksid mistahes liikmesriigist (v.a. Küpros) alla 4h jääma, seega seal toimuvate ning Euroopa Komisjoni korraldatavate-rahastatavate ürituste puhul ei oleks analoogne klausel nii ehk naa asjakohane.

* Mitte ainult välis-, vaid nt ka siseminister lendab tavaliselt "kardinast tagapool". Korra juhtusime istuma kohakuti, mina temast rida eespool - ent ikka samuti kardinast tagapool - ja ajasime sel teemal pisut juttu (tunnen teda isiklikult, ammu ja hästi). Kinnitas, et lendab alati economy's, see on reegel ja loomulik-loogiline. Kui õigesti mäletan, siis oli ta ka seekord mingile EL kohtumisele suundumas. Paar rida tagapool oli näha ka toonane justiitsminister, kel siseministriga sama tee.

@mrky, ma pisut polemiseeriks seda. Riigivaraseaduse § 10 lg 2 kohaselt on riigi äriühingus osalemise põhieesmärgiks avaliku funktsiooni täitmisel tulu saamine. Ehk siis äriühingu tegevus peab täitma Eesti avalikke huve, tehtagu seda siis Kapa-Kohilas või Singapuris, kusjuures tulud tuleb hoida kõrgel ning kulud madalal. Sedasama ütleb ka nõukogu oma 2023. aasta tegevusaruandes: "...oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest"
Teenitud tulu võtab omanik välja dividendina, mis on osa riigieelarve tulubaasist ning sellisena on riigi ja avalikkuse huvi dividendide laekumiste vastu täpselt sama suur kui see on maksude või trahvide laekumise vastu. 2023. aastal maksti riigieelarvesse dividende 6,2 miljonit, samas jäid kasumieesmärgd täitmata ning juhatuse esimees asus aasta alguses 2,6 miljonit eurot kärpima.
Minu enda hinnangul oli see artikkel üsna objektiivne ja tasakaalustatud - nagu selle lõpus ka öeldi, siis probleemiks ei ole mitte äriklass ja selle kasutamine meditsiinilistel põhjustel, vaid ühtsete kriteeriumite puudumine ning salastatud kokkulepped. Kas Omnivas ületunde tegev liinitöötajal oleks õigus samalaadsel meditsiinilisel põhjusel saada tööandja poolt tasuta massaažiseansid või ortopeedilised kingad? Võib-olla on, aga kaldun arvama et pigem mitte, sama ei tea ka, kuna ühtne reeglistik selle hindamiseks puudub. Probleemi ei oleks, kui (eelmise postitaja näitel) oleks kehtestatud reeglistik, mis ütleks et millal on äriklass põhjendatud ja millal mitte. Seda aga tehtud ei ole ning sellele tähelepanu juhtimist proletaarseks pröökamiseks sildistada pole minu arvates õige.

@Raul_R

tsitaat - Omniva on ÄRIühing ja mis sellest, et riigi omanduses. Tegemist ei ole maksumaksja rahaga, mida seal kulutatakse, vaid ikkagi ettevõtte enda teenituga. Ja see, kuidas mis iganes ettevõte oma sissetulekut kulutab on ainult selle ettevõtte oma asi.

Kõik ongi ilus ja loogiline niikaua kui midagi vussi ei lähe. Aga kui vussi läheb, siis maksame maksumaksjana selle kaudselt kinni. Vussi keerajatele reeglina makstakse veel lahkumiskompi ja silitatakse pead. Neid näiteid on lähiminevikust ja olevikust täitsa olemas...

riigi äriühingus osalemise põhieesmärgiks avaliku funktsiooni täitmisel tulu saamine. Ehk siis äriühingu tegevus peab täitma Eesti avalikke huve, tehtagu seda siis Kapa-Kohilas või Singapuris, kusjuures tulud tuleb hoida kõrgel ning kulud madalal. Sedasama ütleb ka nõukogu oma 2023. aasta tegevusaruandes: "...oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest"

Head asja ei saa odavalt, oma tööliseid ei väärtusta, head tulemust ei saa.
See on paljude ettevõtete probleem, tahetakse võimalikult odava raha eest saada võimalikult kvaliteetset tulemust. Nii need asjad paraku ei käi. Parimad on need, kes ütlevad, kui meeldi, mine ära. On ajakirjanduses olnud artikleid firmadest, mis on sellise suhtumise pärast pankrotiga lõpetanud.

Miks ei kirjutata poliitikute lahkumishüvitistest!? Nemad on 90% ulatuses asendatavad inimesed, mõne puhul võid ahvi ka ametisse panna ja midagi ei muutu. Enamus ministrite arvamused/avaldused mida avalikult kuulete on kabinetis teiste targemate ajude poolt kokku pandud.

@buldooza, Ma polemiseeriks ka veidi :) Oletame, et Omniva ravusvahelise äri pool erastatakse (mis võib ju täiesti juhtuda, kõlab isegi enam kui loogiliselt kuna tegu pole Eesti sisese ja hädavajaliku teenuse osutamisega) ja jätkatakse sama ärimudeli ja töötajatega. Kas sellisel juhul on äriklassis (või siis mitte kõige odavamas turistiklassis kulude max kokkuhoiu eesmärgil) lendamine siis nö "koššer" ? Ehk kõik on sama, aga muutus ainult omandisuhe. Ehk küsimus on ainult äriühingu omandisuhtes? Siit johtuvalt - kas riigi äriühingute töötajatele, aga ka riigiametnikele (ministrid, kõrg ja ka madalama taseme ametnikud), riigiteenistujad (nagu politseinikud, sõjaväelased jne) on äriklassis lendamine põhimõtteliselt välistatud? Ja selle loogika (kulude põhimõtteline madalal hoidmine) järgi peaks lendama ainult kõige odavamas turistiklassis, peatuma kõige odavamates hotellides jne?

@mrky, seda loogikat võib ka teistpidi vaadelda. Kas kõik inimesed, kes oleksid võimelised ka erasektoris tööd saama, peaksid riigi heaks töötades viie tärni hotellis ööbima ja äriklassi piletitega sõitma? Kas avalikku sektorisse suundudes nende inimeste produktiivsus langeb nii palju, et nad peavad soodsamalt hakkama saama? Küsimus ei ole ju üldse selles. Küsimus on meie nappide vahendite mõistlikus kulutamises. Riigil on palju ülesandeid ning paraku paljud valdkonnad võidaksid palju sellest, kui sinna suunataks veidi lisaraha. Töötajale staatuskaupade/teenuste võimaldamine ei ole see hädavajalik, mida üldise maksutõusu ja kärpimise valguses üldse kaalumagi peaks.

Taanis sõidavad paljud ministrid tööle jalgrattaga. Nad ei kasuta riigi poolt pakutavaid kuluhüvitisi auto ja kütuse soetamiseks. Võib-olla nad lendavad turistiklassis. Rootsis ei lennata võimalusel üldse, sõidetakse rongiga. Kas need ministrid on nüüd vähem prestiižikad, ei pälvi väliskolleegide austust ning ei saa seetõttu tööülesannetega hakkama? See riigi pandud ülesandeid täitva, avalikku hüve pakkuva ettevõtte või ministeeriumi kulul endale ebavajalike hüvede väljakauplemine mingi nähtamatu ja mõõtmatu staatuse ja austuse soetamiseks ei ole õigustatud.

Need olid lihtsalt küsimused ja mõtted, mis mul tekkisid seoses viidetega riigivaraseadusele ja seal sätestatule, et kõik peaks selle kohaselt allutatud olema maksimaalse kasumlikkuse saavutamisele.

Minu enda arvates on kõige olulisem paindlikkus ja inimlikkus :)

Kuna viidati Põhjamaadele, siis nagu juba eespool kirjutasin, siis näiteks Soomes hüvitatakse kas rahaliselt või vabade päevadega see aeg mis lähetuselt tagasi tulles jäi väljaspoole ametlikku tööaega. Nii, et kui tuled lähetuselt tagasi näiteks kl. 2 öösel, siis saad peaaegu topelt-päevapalga. Või siis vaba päeva. Mäletan, et kunagi oli ühel Soome riigiametnikust sõbral järsku palju vaba aega. Kui uurisin, siis ütles et nad tegid seoses Soome EL eesistumisega rohkelt lisatunde ja nüüd ta võtab neid lihtsalt välja. Nagu keegi ka juba siin eespool kirjutas oma tuttavast endisele Eesti riigiametnikule viidates, kes oma tööst (ja ka elust Eestis ) loobus kuna keegi ei hüvitanud talle neid kell 4 öösel algavaid ja 2 öösel lõppevaid lähetusega tööpäevi, siis meil midagi sellist kui näiteks Soomes pole.

Ja ka need rootslased keda tean, nii era kui avalikust sektorist, käivad endiselt lennukitega töölähetustes nagu ka taanlased ja norralased jt. Ja küllalt sageli ka paindlikus turistiklassis või vahel ka äriklassis. Ja mitte ainult tipptaseme ametnikud, vaid ka reaametnikud. Nii avalikust kui eraektorist. Juhul loomulikult kui see on vajalik ja õigustatud! Sama reegel kehtib tegelikult enamikes Lääne-Euroopas riikides aga ka Kesk-Euroopas. Tean näiteks lugu kuidas üks Kesk-Euroopast pärit sõber sattus enam-vähem esimest korda elus äriklassi, sest tööandja vastavalt mingitele reeglitele tema soovist sõltumata need ostis. Sealjuures oli ta üsna õnnetu kuna kodust eemal olles oli ta lootnud läbi kodulinna lennata (ja kasvõi paar tundi vanematega kohtuda), kuid seda talle ei võimaldatud, nii et hea meelega oleks ta oma äriklassi pileti minu turistika vastu vahetanud :)

Rootsi osas meenub veel, et vanasti seisid seal ministeeriumide ees taksod kuna kohapealseid töösõite tehti taksodega, mille kulud siis hiljem hüvitati. Ei oska öelda kuids praegu, aga varem kehtis see võimalus põhimõtteliselt kõigile.

St. reeglid on enamikus Euroopas sõltumata sellest kas töötad avalikus või erasektoris paindlikud ning vastavalt vajadusele. Ja eriti Põhjamaades on need reeglina ka inimlikud.

Raiskamist ja hüvede oma huvides ning ebaproportsionaalaset kasutamist ei tolereerita loomulikult kusagil. Sellele pole loomulikult mingit õigustust, kuid paindlikkus ja inimlik suhtumine on tegelikult samuti asjakohased.

Eelmisele jutule saab ilusasti uue peatüki teha uute tegelastega:

https://www.delfi.ee/artikkel/120321222/video-toomas-kivimagi-hiina-visiidist-ma-ei-oleks-lainudki-kui-oleksin-teadnud-et-selline-klaperjaht-tuleb

Kivimäe edasi-tagasi lennupiletid Hiina maksid 3436 eurot. „On võimalik odavamalt, aga ka kallimalt,“ sõnas Kivimägi. Ta selgitas, et lend kestis ühtekokku 18 tundi. „Mina oma vanuse ja seljahädade juures lendan, kui on võimalik pikali olla. Või ei lenda üldse.“