Põhiargument mille olen enda jaoks selgeks teinud - Aasias võib leida kõike, mida hing ihaldab...ja seda eriti Indo-Hiinas ;)

• Aasia on turvalisemaid piirkondi.
• Üldjuhul looduse ohtudega puutud kokku siis, kui teadlikult loodusesse lähed.
• Sääsed ja muud suured putukad ei ole vaesuse tunnus, vaid nad lihtsalt elavad looduslikult selles piirkonnas. Meil on ju puugioht. Kas jätad sellepärast Saaremaale minemata? Tõenäoliselt mitte. Meie mesilase nõelamisse võib ka surra.
• Aasia on nii ülerahvastatud, et puutumata loodust jääb aina vähemaks. Tõenäoliselt liigute rännates enamuse aja vahetult tihedalt asustatud aladel ja transporti kasutades.
• Aasia vaesus on sõbralik.

Milline oleks marsuut?

Vastuargument nr. 1 suhtumisele on selle aktsepteerimine, ööbimine toredates kvaliteethotellides ning ringireisimine limusiinides ning äriklassis. Luksus Aasias on ikka hoopis suurejoonelisem kui Euroopas, lisaks äärmiselt mõistliku hinnaga. Äkki peaks hoopis sina oma suhtumist muutma, mitte kaaslane?

Lisaks: Aasia on ka Singapur, Hong Kong, Taivan, Lõuna-Korea ja Jaapan, kus vaesuse ning parasiitide üle väga kurta ei saa. Võib ka seal seljakotireisi teha.

Eks inimesed on erinevad ja erinevad on ka reisimisviisid. Kui on äärmiselt oluline hotelli tärnid ja puhtus, siis tuleks muidugi valida, kuhu Aasias minna. Kui soovitakse saada elamusi ja näha teistsugust elu kui kodus, siis on Aasia super sihtkoht. Mina olen käinud kahel korral Indias, ööbinud odavates hostelites ja kõrbeliival ning siiani pole küll midagi hullu juhtunud. Käsi tuleb pesta Eestis ka ja A-hepatiiti võib saada Euroopas samuti kui mujal maailmas. Kes aga hirmsasti kardab ja ise probleeme välja mõtleb, sellel kipub tavaliselt juhtuma ka. Ehk siis soovitan reisida igal ühel sinna kuhu ta tahab ja vajadusel kombineerida reisiseltskonda:) Rääkides lennuliinidest .. nt. india kingfisher oli üks parimaid, millega olen üldse lennanud, väga super teenindus jne.

Kui inimese suhtumine loodusesse, loomadesse ja üldse ümbritsevasse on nii negatiivne, siis sellist reisikaaslast oleks vist ilmselt oma meelerahu huvides targem küll loobuda. Ise ei tea reisides küll ebameeldivamat asja kui pidevalt virisev ja irisev kaaslane. Samas kui positiivne ja optimistlik teeline aitab üle saada ka olukordadest, kus endal sügav masendus ja lootusetus peale tuleb. Seega on ehk järelemõtlemise koht-kas seda inimest ongi niiväga tarvis veenda? Mis puutub ohtlikkusse, siis sellega on nii ja naa. Loll inimene satub ohtu igal pool-ka Eesti väikelinnas teed ületades. Mõistlik inimene, kes ohtu teadvustab, ennast selleks valmistab ja kuulab, mida targematel öelda on -selle jaoks ei ole ka üksi keset džunglit ööbida ohtlik. Putukad ja mutukad on aastaringselt soojas kliimas täiesti normaalne nähtus ja veel hullem, igasugu maod, sisalikud, ämblikud jne lähevad ekvaatorile lähenedes aina priskemaks. See on jälle asi, mida ilmselt peab reisikoha valiku arvestama-kui ikka ei sobi, siis tuleb piirduda turvaliste Euroopa ja Põhja-Ameerika linnadega .Kuigi pean ausalt tunnistama, et vaesuses seisukohalt ei ole ma näinud trööstitumat vaatepilti kui just Ameerika suurlinnade getod (või noh... poolgetod, pärisgetodesse ma ilmselt sattunud ei olegi). Vot sealne vaesus mõjub tõeliselt õõvastavalt ja trööstitult, samas kui Indias või Aafrika savionnis elav 10 lapseline räämas kamp ei ole mulle iialgi nii masendavat muljet jätnud. Vaadake nende inimeste silmadesse-kui ühtedel on seal piiritu ahastus ja vaev ja teised on nagu särasilmsed rosinad, kes hoolimata oma ainsast püksipaarist suudavad tõeliselt õnnelikult ja siiralt oma hurtisku ees oma tegemisi teha ja mänge mängida,siis saad aru, et ikka pigem on see hingeline vaesus, mis inimesi muserdab ja eemaletõukavaks teeb, mitte aineline.

Selgituseks see, et esimene suhtumine polnud õnneks reisikaaslase poolt. Tegu hoopis pereliikmega, kes ei nõustunud sellise plaaniga. Tegu küll esimese seljakotireisiga minu poolt, kuid ohtude suhtes olen ennast täielikult kurssi viinud. Olen ise seda meelt, et kui inimene võtab sellist rändamist mõistusega ja säilitab nö. common sense'i, siis on sellises piirkonnas reisimine küll üpriski ohutu.

Kuhu siis plaanid minna? Aasias paljud riigid arenenumad kui me siin.

http://www.youtube.com/watch?v=y7cmYejhC_c&feature=PlayList&p=982D3EA381E56AE3&index=5

Öelge, et lähete ainult suurlinnadesse, kus pole ühtegi sääske. Elate kallimates hotellides, käite ainult rühmaekskursioonidel ja loomaaias. Hoolitsevad vanemad annavad igaks juhuks rohkem raha, mida te võite oma äranägemise järgi kasutada. Seljakoti jpm võite kohapeal osta, "karmi tegelikkusesse" tasapisi sisse elada ja valida seda, mis teile meeldib. Iga lapsevanem võiks teada, et India ja Kagu-Aasia on kaks väga erinevat asja. Näidake neile Singapuri videosid ja küsige, kus siin sääski on. Malarone karbi võiksite igaks juhuks tasku pista või selleks raha küsida.

Kui sopradega on sarnased teemad üles tulnud, siis minu argument on, et Euroopa (ja Pohja-Ameerika, Austraalia, jne) on n.ö. valmis. Rooma (Pariis, Madriid) on ka 5-10 a. pärast suuresti samasugune, kui täna. India (ja kindlasti ka Kagu-Aasia riigid, kuigi sealt isiklik kogemus puudub) muutub aga väga kiiresti. Selle pärast nad ARENGUmaad ongi, et "arengu" kulg on silmaga näha. Mis ei tähenda, et koik sealkandis aset leidvad arengud alati positiivsed oleks.

Ja teine argument on see, et sealsete riikide linnad on ELU täis. Monikord tähendab see "elu" kyll turisti ahistamist, aga sellest tuleb üle olla. Kui arengumaades veidi pikemalt aega oled veetnud, siis pärast seda tundub Euroopa pehmeltöeldes igav.

Mis aga haigustesse puutub, siis korralik kodutöö aitab. Vajalikud vaktsineerimised saab Eestis ära teha ja Malarone/ Lariami kaasa osta.

Arvo rõõmustavad uudised sulle, Euroopa on ka järjest rohkem "elu" täis, külasta immigrandieeslinnu Pariisis, Brüsselis, Malmös, ei peagi Aasiasse minema. Mõnikord tähendab see küll sinu ahistamist, aga ole üle, pehmelt öeldes huvitav on. :P

Ma arvan, et inimese arvamusi ja hirme ei pea ilmtingimata "ära argumenteerima" või siis neid põhjendamatutena näitama. Vahest tasuks aktsepteerida teise inimese seisukohti ning proovida leida neile lahendus i.e "ma hoolitsen selle eest reisil, et need putukad Sulle kallale ei tule - spray, moskiitovõrk jne" või siis "saan Su hirmudest aru, aga ma väga tahaks koos Sinuga sinna reisida. Kuidas me peaksime oma reisi korraldama, et Sul seal ka tore oleks?"

Snoop, aitäh tervistava iroonia eest :) Immigrantide getod Euroopa suurlinnades on omaette teema. Ma pigem siiski eelistaks suhelda nende immigrantide kaasmaalastega nende endi kodumaades.

Selgita väikese demagoogiaga: Võib ju leida küllalt britte või ameeriklasi, kes ei julge eluohtlikku Ida-Euroopasse tulla. Kuritegevus, jalaseen spast, vaesus, Ilves hüppab puu otsast pähe. Siin kohapeal pole nagu vigagi.