püüa eemal hoida, kohutavalt räpane

Uurisin vahepeal kämpingute asju ja mulle kinnitati

• ametlikud kämpingud on okei, nad maksavad kõik maffiale maksu, ei pea kartma
• niisama suvalises kohas telkimine on enesetapp.

Veel kõlas soovitusi, et enne telkimist tasub mõelda sellele, et maapiirkondades on väga palju ilusaid väikeseid armsaid pansionaate, mis on puhtad ja kus saab ülihästi süüa, mis tähendab seda, et palju kallim ei tule ja toidumure on murtud. Mõnes on äkki lõunaski lootust, et sa ei toetagi organiseeritud kuritegevust (okei, ma olen optimist).

Ja täidan ka selle lubaduse, et mislaadi marsruuti ma soovitaksin. Mina soovitaksin jätkuvalt lennata Itaaliasse ja sealt auto üürida. Seega võtan hüpoteetiliseks alguspunktiks Milano või muu p-Itaalia (ja kui autoga läheneda, mitte lennukiga, siis see palju ei muuda).

Suuri linnu ma ei nimeta. Firenze, Rooma, Venezia, Napoli - neid te teate ise ka. Kolme nädala sisse mõni neist kindlasti mahub ja võtke valitute jaoks paar päeva. Ilma Roomata ma ei soovitaks Itaaliast ära tulla, ka siis kui teiste jaoks aega ei jää. Sitsiilia jaoks võtke ka rahulikult mitu päeva, tehke ring peale (ja ärge vulkaani unustage). Sitsiilia kohta, nii nagu tuntud linnade kohta on olemas eraldi reisijuhte ja manuaale. Mina soovitan nüüd mõningaid imelisi (ja ka tuntuid, googledades leiate kindlasti palju infot) kohti, mida tasuks kindlasti esmakordsel reisil vaadata, aga mis kohe nii ilmselt reisijuhist välja ei karga.

• Lago di Garda (Lombardia). Imeilus piirkond väikeste kohakestega, kus saab hästi süüa, Itaalia kõige paremat oliiviõli, ajalugu (Salò :P, aga ka palju vanemat suurtes kogustes).

-Siena, San Gimignano ja ümbrus (Toscana). Imeline loodus nagu kogu Toscanas. Kui sattuda juulis või augustis, siis võib ennast palio ajaks rihtida, see on uskumatu vaatepilt. Aga juuli on muidugi kohutavalt kuum, seega valige parem augusti teine pool selleks reisiks.

-Perugia/Assisi/Norcia/Orvieto (Umbria). Kõigis neis on midagi huvitavat, kõik on umbriapärane - valige mõni. Perugias saab näha etruskite ehituskunsti.

-Monte Argentario (Toscana). Imeline vaatepilt mäest, mis on poolsaare ja tammidega maa küljes nii, et tekivad kaks huvitavat laguuni. Kui tammi peal sõidad, siis on tunne, et sõidad üle vee. Hea kala ja huvitavad vaatepildid, kus igal käänakul tahad autot kinni pidada.

-Capalbio (Toscana). Valgelt alabastrilt nime saanud tilluke koht, mille müürid ja tornid tasuvad jalutamist.

-Tivoli (Lazio). Ei vaja vist palju tutvustamist, UNESCO maailmapärandisse kuuluvate objektidega paik. Kõige põnevamad on sealne veidrate purskkaevude kooslus (mis Itaalia suves oikuidas ära tasub)

• Sperlonga (Lazio). Villa di Tiberio - rooma imperaatori villa tasub kindlasti nägemist, aga ka vanalinn on seal täiesti hämmastav

• Pompei (Campania). Siia ei ole küll tutvustuseks midagi vaja kirjutada ;)

• Paestum (Campania). Kreeka stiilis templid, mille kohta itaallased kinnitavad tuliselt, et Kreekas küll nii ilusaid kreeka templeid ei ole.

• Matera (Basilicata). Taaskord ei loe üles kõike, mille eest see maailma üks vanimaid linnu UNESCO maailmapärandi nimekirjas figureerib, aga huvitav on sealkandis kindlasti külastada iidvanu grotte, kus inimesed veel aastat nelikümmend tagasi elasid (sest maja ei saanud nad endale lubada) /La Casa Grotta nei Sassi di Matera/

• Castel del Monte (Puglia). Oktagonaalne Friedrich II loss, niisugust tüüpi arhitektuurset lahendust on maailmas täpselt kahes kohas, teine neist on Moldaavias.

• Foresta Umbra (Gargano, Puglia). Antiikne mets, niisugune nagu ta oli 1000 aastat tagasi (puud on ainult väga palju suuremad) - jugapuud, pöögid, tammed. Täiesti imeline looduskaitseala, palju puhkust ja üks hoopis teistsugune Itaalia, selline, milline see poolsaar oli siis, kui inimesed ei olnud veel hakanud puid maha raiuma. Umbra, muide, siin kontekstis viitab ladinakeelsele sõnale, mis tähendab varjulist paika (mitte Umbriale kui maakonnale)

Selleks ajaks olete te ilmselt parajalt väsinud, seega võtke tee läbi Molise, Abruzzo, Marche, Pescara ja Ancona tagasi, võib põigata Aadria mere ranniku ujumispaikadesse :P

Meie lendasime ka Tallinnast lennukiga Itaaliasse ja rentisime lennujaamast auto. Kui saad hea hinnaga lennupiletid, siis kindlasti on see parem viis minna, kui alates Eestist autoga. Auto panime kinni juba Tallinnast. Kõik ööbimiskohad olin samuti Tallinnas välja otsinud ja bronnid pannud. Ööbisime hotellides, kuid kämpingud on seal samuti korralikud. Tegin internetis ise väga põhjaliku töö ära enne reisi. Kui aega rohkem, siis soovitan kindlasti sõita alustuseks Alpidesse (Canazei, Cortina d`Ampezzo jne) ja nautida mägede lummavat ilu. Linnakesed ja külad seal vahel on lausa hingematvalt ilusad. Garda ja Como järve ümbrused on samuti ilusad. Loomulikult ei saa vahele jätta Veneetsiat, Rimini ja see kant on jube mõtetu. San Marino on ilus ja odav shopata. Ilus on Toscana. Väga ilusad linnakesed on La Spezia, Portovenere, Portofino ja kogu see ranniku äär. Sitsiiliasse kahjuks ei jõudnud, kuna olime vaid 2 nädalat ja sõitsime Itaalias läbi ~3500km. Igal juhul tuleb see teil mega reis! Head reisi!

Meie plaanime ka u nädalaks Lõuna-Itaalia väikest reisi märtsi või aprilli lõpus. Tahaks ka aastase lapse kaasa võtta ja mõtleme siin, kuidas minna, kuhu minna ja kust head infot saab... Targemate järgi otsustades tundub kõige mõistlikum olla lennukiga sinna minna ja seal auto rentida. Kas keegi oskab öelda, mis hinnaga autorent seal on ja kust selle kohta infi saaks?

Meie käime igal aastal Itaalias ja alates 2001 aastast (mõni aasta kaks korda kah:)). Oleme käinud nii lennukiga/rendiautoga ja oma autoga (tegemist olnud siis mahtunivaersaaliga või väikebussiga - tavalise 5-kohalise sõiduautoga pole käinud). Ei eelista konkreetselt kumbagi varianti, sest need on totaalselt erinevad reisid. Autoga minnes on tegu ikkagi koormavama/põnevama ja oluliselt "seikluste"rohkema matkaga. Autoga minnes on ka sõiduaeg meie jaoks põnev reisi osa, mitte nüri kohalesõit. Lennuk seab olulised piirid kaasavõetavale varustusele, korralikku suurt telki, mugavaid magamisasju ja kämpsivarustust, et end kämpsides mugavalt tunda, sa lennukiga kaasa enamasti ei vea.
Terve perega ehk siis 4 inimest on autoga selgelt odavam kui lennukiga. Süüa kaasa ei tassi enam mitu aastat juba, sest mujal on söök ikka tükk maad odavam. Kaasas on esimese päeva toit ja teisel päeval käime Tshehhis supermarketis (seda nii toidu kui odava õlle pärast:) Kohale sõidame nii, et esimene päev on pikk sõit kuni Tshehhi piirini ja seal ööbime (alati ühes kohas, odav ja norm motell), teine päev siis Austrias kuskil õhtul ja kolmandapäeva hommikul Itaalias. Muidugi saaks teise päeva õhtuks ka kohale, aga meil on alati paar peatust niisama huvitavates kohtades ja ka poodides.Selliste peatustega minnes ja tulles sõit igav ja tüütu pole. Oleme ükskord tulnud ka nii, et sõitsime 24 t (jäime 1 päeva kauemaks kohale ja seepärast tagasisõiduga oli kiire), aga seda enam ei tee, autos konkreetselt ööund magada on ikka vastik, vaatamata sellele, et üks terve istmerida oli nö vaba voodi. Viiamsel ajal oleme teinud viimase öö tagasisõidul kämpsis enne Riiat, siis ka ametlik reisilõpupidu ja järgmine päev normaalsel ajal ja puhanult koju. Aga lennukiga/rendiautoga on ka toredad reisid, aga hoopis teistsugused;)

Ps sel aastal läheme mootorrattaga, aga septembris.

Lennuk on OK, kui aega vähe ja midagi suurt kaasa ei võta. Auto eelis on see, et reisil läheb rohkem vaja, kui hambaharja puhtaid aluspükse. Aga kõik sõltub liiga palju maitsest. Selgus saabub, kui on mõlemad variandid ära proovitud. Siis tead, mis rohkem meeldib. Mina olen ainult korra lennukiga kohale lennanud. Aga see oli kuradima ammu. Autos peab piisavalt ruumi olema ja aastatega kujuneb välja nimekiri asjadest, mis peaks kaasas olema. Minule piisas 5-6 aastat autot-bussi. Järgmine ainuvõimalik samm oli oma matkabussi soetamine. Oma autoga on Itaalia miinimimprogramm 2 nädalat. Alla selle läheb juba rabistamiseks. Mina teen esimese magamise juba pärast Poolat. Kui kogu teekonnale leida huvitavaid vahepunkte, ei pea kohe ühe valuga kohale kihutama.

Oleme Itaalias käinud korduvalt. Öö läbi sõitmine tõsiselt kurnav nii roolijale kui reisijale. Viimati tulime Itaaliast suusatamast 9.veebr 2009. Sõitsime 2 päeva ja mõlemas suunas ööbisime Poola hotellis. "Etap" näiteks hea puhas ja taskukohane. Kütusekulu läks bussile, kus 8 inimest ja box katusel kokku 7300.-eek, maha söitsime 4600 km, kuni Val Gardenani. Jutt on diislist. Kütus kõige odavam Poolas. Suvel oleme telkinud ja ööbinud ametlikes kämpingutes. Julgen soovitada küll. Kui vöimalik kasuta sama keti kämpinguid saad soodsamalt. Kämpingutes sooduskupongiraamatud olemas. Kindlasti tasub külastada Toscanat ja seal asuvaid väikelinnu/külasid. Rooma lähedal oli üsna hea kämping, sealt läks elektrirong kesklinna. Kui huvitab vöin nime välja otsida. Muidugi Venetsia jm kuulsad kohad. Väldi turismipiirkondi, nagu näiteks Rimini, mõttetu ajakulu ainult. Arvestada tasub veel sellega ka, et alates juulist on majutus jm hinnad kallimad. Söögi osas, soovitan kaasa võtta leiba, kui oled harjunud sööma. Muidu väga ei tasu kaasa vedada.

Tahaks lähemalt kuulda Capri saare "sinisest grotist" - pidi olema poolkohustuslik külastada ;) Huvitaks, millised olid elamused, kuidas see trip välja nägi ja palju maksis. Kas pildistada õnnestub ja kas väikeste (5 aastaste) lastega teostatav. Tänan ette!

Aastal 2001 käisin autoga, telkisn kus aga see püsti mahtus ja keegi ei kimbutanud.

Ma igaks juhuks kommenteerin üle, et see minu telkimise-ohtlikkuse jutt kehtib peamiselt siiski lõuna-Itaalia kohta. Põhjas on suvalise telkimisega rohkem seda muret, et kõik on eramaa :-)

Blue Grottosse tasub kindlasti minna, superelamus:) Meie marsruut nägi välja järgmine. Sõitsime hommikul Sorrentost Capri saarele, seal müüakse pileteid Grottidesse (mitu võimalikku marsruuti, kas ainult Blue Grotto või ümber saare jne). Meie võtsime ainult Blue Grotto. Mootorpaadiga (jahiga?) mis mahutab ca 15 inimest asusime mööda Capri rannikut teele. Kuna ma tõesti polnud enne süvenenud mismoodi sinna Grottidesse minnakse, siis oma rumalusest arvasime, et sellesama suure paadiga saabki sinna ja lastega väga ok käik. Peale ca 30 minutist sõitu jõudsime meie üllatuseks aga hoopis kohta, kus ootasid meid pisikesed aerupaadid kuhu mahtus ca 3-4 inimest. Ja oh üllatust, keset kivist seina veepiiril pisike paadisuurune auguke mis lainega kogu aeg vett täis oli. Võttis päris kõhedaks kui nägime, et inimesed kes enne meid olid, pandi paati pikali, ning paadimehed siis ootasid õiget momenti, et paadid sealt imepisikesest august sisse juhtida. Loomulikult said osad inimesed läbimärjaks kuna ka kogenud paadimehel oli raske õige moment sisenemiseks ära tabada. Meil oli kaasas 11a ja 2a10k laps. Tekkis päris hirm laste pärast, sest ei teadnud ju kui pikk tee seal paadis pikali olles ja võimalik, et veega üle ujutatuna peab olema. Loobuda ka ei tahtnud, kui juba nii kaugele mindud sai... Meie pere mahtus ühte paati pikali ära ning õnneks pääsesime ka enam-vähem kuivalt koopasse ehk Grotti ja tagasi. Grott ise seest imeline (54m pikk, 30m lai, 15m kõrge), vesi hõbedane-sinine. Kõige lahedam oli see, et nii kui paadid koopasse said hakkasid paadimehed laulma, nagu ooperis kõva ja võimsa häälega :) Mees klõpsis pilte ka aga kahjuks ei tulnud väga hea kvaliteediga, polnud seal aega muidugi seadistada ka... Laste kohta nii palju, et meie peaaegu 3-ne sai seal paraja närvivapustuse, sest Grottis oli üsna pime ja paadimehed laulsid kõva häälega. Ta rääkis veel mitu kuud peale seda kui paadisõidust juttu tuli, et ega me selle pisikesega jälle peitu ei lähe :) Ja mis seal salata, endalgi võttis jalad värisema paadipõhjas sissepääsu oodates. Maksma läks meil see käik (2 täisk + 1 lapse eest, väiksema saime tasuta): Sorrento-Capri 43.50€ (odavamast jäime hommikul maha), suure paadiga sõit 33€, väike paat Grotti sisse 30€, Capri-Sorrento 26.50€. Kui meili aadressi jätad, võin mõned pildid ka saata, saad ehk parema ettekujutuse sellest käigust.

Oleks jah tänulik mõne pildi eest. [email protected]

Tänan! See oli väga asjalik kommentaar :) Meie põnnid on mineku ajaks 5 aastased, ei oskagi nüüd arvata...kas julgeks minna või mitte. Seda teadsin, et see auk nii väike ja tuleb kummardada, aga et päris pikali visata ja et läbimärjaks võib saada - eks see veetase vist kah olenevalt ajast varieeruv. Ilmselt on ka koobas-vesi sinisem, kui ava suurem ja valgust rohkem sisse pääseb. Aga ega seda ju enne ette ei tea, kui kõrge see seal parasjagu on...

Kõige rohkem tegelikult vaevab see küsimus, et kas päästevestid selga antakse või kui turvaline see on - sest ma ei oska ise ujuda ja kardaks laste pärast kah väga. Vesi on seal ilmselt sügav siiski, või ei ole?

Selliseid "tuunitud" ja väga siniseid pilte on netis lademetes :) http://www.capri.com/en/grotta-azzurra a võibolla seal ongi täpselt sama ilus, ise ju ei tea....

aga päris pilte võiks vaadata küll: [email protected]

Ega ei mäleta, mis vanusest alates nad lapse eest piletiraha küsisid? Igasugused grotti tutvustavad lehed ei taha millegipärast hindasid kirjutada või ei oska ma õigest kohast otsida?

Itaalias on tapse hinnainfoga nii nagu ta on. Siin ei armastata hindadest kirjutada (siin ei armastata uldse eriti infot jagada) - on see kinnisvara muugikuulutus, muuseumi piletite info voi muu taoline. Tapse info saamiseks pead korralikult vaeva nagema ja selleks sadu saite labi lappama ja helistama ja kirjutama ja fakse saatma, - see on juba selline itaallaste komme - puha traditsioon, vot! :))