kui minna mõõda mereärt se ei tähenda, et me roostikest läbi lähme, üldiselt on roostkud ju suht vee ääres niiet lõpuks jõuame ikka mereäärde tagasi, seda mittetegemiseks (saaremal)peab olema idioot.

Ja se, et "6 päeva teekond oleks 174 km", siis käikski 3 nädalaga umbes 522km ära, võibolla läheb rohkemgi aega ama mine tea.

Ja ma küsisin ka sellisest kohast nõu mõne inimese käest http://www.matkaliit.ee/Kontaktid

ja vastati nii, et:

30 km päevas on võimalik käia küll, see teeb 6-8 tundi puhast käiguaega, kui on soov rohkem ümbrust tundma õppida, tasub piirduda keskmiselt 20 km-ga päevas. Toidu maksimumkogus sõltub sellest, kui pikad vahemikud on ilma poodi sattumata vaja läbida. Paari-kolme päeva jaoks võiks kerged toiduained kaasas olla küll (kuivainetena teeb see in. kohta umbes 1,5...2 kg), siis pole kogu aeg vaja marsruuti poest-poeni sättida. Ja kaasa tasub võtta vedelkütuse- või gaasipõleti, siis on soe toit ja jook alati käepärast.

(ma ei mõtlend seda ise välja)

Ühesõnaga, sama jutt, mida algusest peale sai teile räägitud.

Dumb-sheep ütles: "Telgiga ikka lähen. Ja jyrka, sa nagu tahaksid meelega valesti aru saada. Me ei söö mingit pussnoaga püütud toitu. Sa kujutad seda endale ette. Me lihtsalt küsisime teistes foorumites erinevate nugade kohta. Kui ma küsin noa kohta, siis ei tähenda see seda, et ma sellega kedagi püüdma hakkan."

Siis on teil arse-masteriga lihtsalt erinevad plaanid - tema küsis loomade jahtimise ja puu all magamise kohta. Ma olen siiani aru saanud, et teil on ühine tee.

Ma plaanisin algusest peale telgi ka kaasa võtta =D, ma küsisin lihsalt selle puu all magamise kohta ja mõtlesin ehk paar õõd olla seal, ja ma tahtsin teada kas keeg juhuslikult teab mõnd lõksu või whatever, ma ple kunagi ütlend, et hakkan loomale järgi jooksma (nagu mingi aafrika pärismaalane)ja ootan kuni ära väsib. ja seda juttu sa ple küll rääkind sa ütlesd umbes, et maksimaalselt 20km kui elus püsite niikaua.

Nagu eespool öeldi kulub vihmavarustus marjaks ära. Eesti suvi on ettearvamatu. Kui te aga kavatsete õkva läbi võsa või muu sellise kraapiva-kriipiva takistusriba minna, siis unustage parem tavalised kilest vihmakeebid ära. Isegi paremad, tugevamast kilest keebid rebitakse varsti räbalateks ja keebi ka kõige pisemast august tuleb pikka aega vihmas liikudes uskumatu hulk vett läbi. Mitte et keep oleks halb mõte, mulle meeldivad nad rohkem kui ihu järgi ürbid, sest õhk käib paremini läbi. Peab arvestama, et vastupidav, tugev keep kaalub päris palju. Plaanige päevateekonnaks pigem vähem kui rohkem, eriti kui olete algajad. Kuna kõik mu kogemused tulenevad rattaga matkamisest, siis ei oska muud öelda, et rattaga on viletsal kruusateel heaks päevatulemuseks ~60km (~12km/t) maksimum, lausikus Eestis või lähikonnas. Liigestatud maastikul võib julgelt kolmandiku maha arvestada. Matkamine, mitte matkasport ega militaarvõistlus on asja point. Laagrisse jäämise/lahkumise ja toitumisega läheb ka tublisti aega, ei ole mõistlik endale kohe 8t täispäevi eesmärgiks seada. Kunagi kooliajal olen ~10x jalgsi linnast koolist koju tulnud. Ranits oli seljas ja vahemaa umbes 13km, noor tattnina olin ka, aga ikkagi väsitas selline ots jalad üsna ära. Mis siis veel murdmaastikust rääkida, kui see kõndimine toimus kruusateedel.. Ja lõpuks nagu jalgrattagi puhul "less is more". Ehk siis mida vähem koli kaasas kannate seda parem, kuid see ei tähenda, et hädavajalikud asjad võiks koju unustada. Eelnevat lugedes tundub, et olete veel päris noored, ei tahaks et teil noortele omase iseteadvuse ja põikpäisuse pärast innukalt plaanitud matk halvasti lõpeks! Võtke vaid asja rohkem realisti pilguga, "Rambo" filmi on küll änksa vaadata, kuid ärge selle järgi metssiga küttida üritage :-) Kuulake mida kogenud (jalgsi)matkajad räägivad ja uskuge, et ka kõige suurem ind jahtub lausvihmas kiiresti. Edu!

Ma ei tea kuidas teistel, aga mul (meil) on laagrisse jäämisega alati üks ja sama häda - VESI! Ehk siis kuskil peab olema vähemalt niivõrd mage ja töötlemiskõlblik vesi, et see oleks peale keetmist joodav. Kui on teada, et laagrisse jäädes pole vett läheduses, siis peab seda kaasas kandma, mis on suur koorem lisaks nagunii kaasaskantavale päevasele joogiveele. Siinkandis on merevee soolsus väga madal, põhimõtteliselt saab seda juua, olen palju kordi nõnda suppi teinud.

Ma ei saa aru miks kõik vihma kardavad. See on ju ainult vesi. Joogivee kohta nõnda, et kas jõgedest/kraavidest saadud vesi kõlbab juua kui see läbi keeta?

Krt. mulle hakkab vaikselt küllalt saama. Dumb Sheep - oled sa ikka vettinult mõnda ööd veetnud? Oled sa põlvist saadik vees sumbanud? Oled tundnud, kuidas päev otsa sulle vesi krae vahelt selja ja seljakoti vahele voolab?

Lõpetage ära oma trollimine siin ja minge ükskord päriselt matkama. Kasvõi kohe nüüd. Sel nädalavahetusel. Nagu öeldud, pole see Saaremaal mingi imetegu, aga tõesti see läbustamine hakkab juba ajudele käima.

P.S. Enamustest Eesti kraavidest/ojadest saadud vesi kõlbab juua, kui seal pole ülesvoolu mõnd asulat/lauta vms.

Vihm on ebameeldiv sellepärast, et riided kleepuvad ning ka hõõruvad liikuvamad kohad veriseks, just jalad ja aluspüksid. Jalatsid hakkavad üsna ruttu hõõruma, järgmisel päeval on jalad hellad ning päevadepikkusel matkal on kriips peal. Pealegi pole meil Florida, tuule jahedus läheb ruttu kehasse ning keha kangestub, tekivad külmavärinad ja pole üldse enam tahet edasi jalutada. Tuult on aga just saartel rohkem kui mujal. Kalavintskites aga ei matka. Kehv on ka niiskes õhus midagi kuivatada. Pärast magamiskotist välja ronides pole kuiva enam selga panna. Olen küll mõne väänatud pluusi magamiskotti võtnud, kehasoojus kuivatab ta hommikuks ära.

seda küll, eriti mugav ei ole jh märgade asjadega ringi kolada eriti kei meil on fotokad ka kaasas neid tuleb ka kaitsta, ja DumbSheep sa oleks võind seda minult ka küsida või netist vaadata. kui vesi soolane pole ja läbi keedetud siis pole mingit probleemi. räägitaxe küll vahel, et tuleb mingi 5-20minti keeta aga tegelt pidi aitama sellest kui keema läheb.

Jyrka rahune.

kui vesi soolane pole ja läbi keedetud siis pole mingit probleemi.

Ei mingit probleemi? Mõnikord on abiks ka natuke mõelda, millisest kraavist või ojast vett ammutad. Mingi nitraadikokteil nüüd keetmisest küll paremaks ei muutu.

oo.. mis edev tsiteerimine uue mootoriga tekkinud on [:

Läänemeri on nii väikese soolsusega, et merevesi kõlbab ka toiduveeks. Saaremaa reisil (jala Kihnust Kuressaarde) tegime kõik toidud mereveest. Teed ja kohvi ei keeda, kuid supi ja pudru jaoks on merevee soolsus just se õige.

Noh, jh. Kui palju siin Saaremaal ikka mingi nitraadikokteili peale satub. Eriti jõgedes ja ega ilmselt tavalistest järvedes ei tohiks ka olla mingit keemiat sees. . . . Trip.ee lisas suured algustähed!

Nojah, kui tihti sa kavatsed ümber Saaremaa matkal järvi mereääres kohata? Või jõgesid? Aga mingid nired kindlasti merre suubuvad, nüüd on küsimus selles, et kas niret kohates kohe laagrisse jääda, ammutada oma veeanumad täis või loota et vahetult õhtueel leiad laagri koha koos veega... Soovitav oleks õhtu-öö-hommiku veevaru 2 liitrit inimesele aga oleneb ilmast võib veevajadus olla ka 3-4 liitrit inimesele. Me võtsime eelmine aasta suvel jõe peale kaasa kahe peale 6 liitrit vett, oli kole palav päev ja vesi sai otsa. Kasari jõesuudmes ei olnud soovi jõest vett juua, seega kannatasin janu viimased kolm tundi. . Toivo 18 December, 2008 - 16:12.ütles: //Saaremaa reisil (jala Kihnust Kuressaarde) tegime kõik toidud mereveest// . Minu kujutlusvõime ütles siinkohal üless ja ma ei suutnud seda retke Kihnust Kuressaarde jala ettekujutada. Minu teadmist mööda peaks seal vahepeal olema nii 20 meetri sügavune meri!

Järveveest võid päris mõnusa lisanditega kohvi, pudru või supi kokku keeta :D. Eriti Saaremaal.