Tere! Küsimus nendele, kellel on lähiajaks puhkusereisi plaanid tehtud ja lennupiletid/majutus ostetud või ka nendele, kes seda teha plaanivad - kas praeguses ebastabiilses poliitilises/sõjalises olukorras pigem lähete reisile või mitte? Ülehomme peaksime lendama Ryanair-ga Küprosele, kuid praegune Ukraina-Venemaa olukord tekitab segaseid tundeid. Kas peaks jääma koju, Eestisse, et:
1. olla Ukraina rahvaga solidaarne - ei mingit "pidu katku ajal", elada kaasa ja osaleda Ukraina toetuskampaaniates;
2. säästa reisiraha ja valmistuda n-ö ellujäämiseks juhuks, kui Ukraina sündmused peaksid Euroopas eskaleeruma (elukorraldus, toiduvarud jms);
3. sündmuste eskaleerumisel ei saa enam koju tagasi või on tagasisaamine raskendatud;
4. reisil meeli puhata oleks raske, sest sõjauudised lähevad päevast päeva hullemaks;
Või minna reisile, sest:
1. sõda on siiski Ukrainas ja mitte mujal Euroopas, Baltikumis ega Eestis;
2. reisibüroode sõnul toimuvad reisid plaanipäraselt, tühistamisi (üldiselt) ei ole (üleeile helistasin);
3. lennuliiklus töötab, teatud suundadel küll pikendatud maršruutidel ja sellest tulenevalt mõningate tõrgetega, kuid siiski töötab (flightradar24);
4. käia reisil veel ära, kuni on see võimalus (ptui, ptui, ptui);
5. Eestis istumine ja 3. maailmasõja vallandumise ootamine ka olukorda paremaks ei tee, elu peab edasi elama;
6. ära mõtle üle!
Reisile(lennupiletid ja majutus) juba kulutatud raha ei ole määrav, summa ei ole suur, selle järgi ei otsustaks. Arusaadav, et inimeste arvamused on erinevad ja igaüks teeb oma otsused ise, kuid tahaks teada, millised on meeleolud ja mõtted. Kui selline arutelu on trip.ee-s juba olemas, palun jagage viidet, ei õnnestunud leida.
Tuneesias oli 2015 rannas tulistamine, kas see haakub viidatud foorumi aruteludega, ei oska öelda.
Aga jah, sõda on kole, kuid sellepärast ei saa elu seisma jääda. Tuleb lihtsalt ukrainlasi aidata, kuidas saab.
Minu viga, see veresaun oli Tuneesias 2015, Hurghadas oli "leebem" 2016.
https://www.ohtuleht.ee/712064/hurghadas-rundasid-relvastatud-mehed-hotelli-mitu-turisti-sai-viga
5.nov. 2021. Mehhiko kuurortlinna Cancuni lähedal rannas oli tulevahetus, surma sai kaks inimest.
2017. Hurghada. Surma sai 2 saksa turisti.
Kes läheb rahulikult puhkama ja samas mõni teine läheb piirile inimestele appi : https://leht.postimees.ee/7466562/eesti-perearst-laheb-ukrainlastele-appi?
Kõik on puhtalt isikliku valikuvabaduse küsimus...
Tore on näha, et on ka teisi kes sarnaselt kalkuleerivad, mõjutatuna toimuvast.
Mina isiklikult nt jätsin suusareisi seetõttu ära. On kuidagi skisofreenne muretult mööda mäenõlva alla tuhiseda sellises olukorras.
Olen ka see inimene, kes reaalselt arvestab sõjaolukorra levikuga üle EU, ehk siis läheb reisiraha suuresti ettevalmistuste tegemisele.
Need teemad on tihti tabuks, olen täheldanud, kuid ma arvan, et meil on vaja sellest rääkida.
Aga saan ka teisest vaatest aru, et reisimine on ehk parim asi, mida praegu üldse teha (sest vb see on viimane kord, vb see on parim kohanemise ja eneseregulatsiooni meetod).
Reis on puhkus, ja ka see on igaühele vajalik. Vast on tähtsam küsimus, kuidas toimetada siis, kui oled tagasi.
Mul oli selline variant, ma ei olnud reisi eest tasunud, oli nö viimase hetke pakkumine. Emotsionaalne kaotus on suur, aga looda samuti, et kõik veel vaibub ja võib end varsti reisile lubada.. :)
Mina ei püstitaks küsimust sel viisil, et kui kusagil maailmas on sõda, siis peaks kaastundest ülejäänud elu kogu maamunal seiskuma. Igal ajahetkel on mingis maailmanurgas sõda olnud, oli Vietnam, oli Afganistan, Iraak jne, keegi ei tundunud oma tegematajätmistega sealsetele ohvritele kaasa tundvat. Mis siis Ukraina puhul teisiti on, et natuke meile lähemal? Loomulikult me tunneme kõigile sõja ohvritele ja kannatajatele kaasa, me saame neid toetada annetusi tehes, neile vajalikku abi saates, aga mil viisil aitab kedagi minu loobumine puhkusest? Pigem vastupidi, maailm ei tohiks ühegi sõja pärast tervikuna kollapsisse minna, elu peab jätkuma sõja kiuste, majandus ei tohi seepärast kokku variseda.
Inimkonna terve mõistuse säilimise huvides on vajalik säilitada ka lõõgastumise oskus isegi rasketel hetkedel, reisimine, kontserdid, meelelehutus vms. Eriti just neil hetkedel. Isegi sõjakolletes endis korraldatakse meelelahutusüritusi vältimaks nii võitlejate kui rahuliku elanikkonna mandumist ja langemist halli masendusse. Optimism annab neile rohkem jõudu kui leinalippude lehvitamine, see aitab raskustest kergemini üle saada, ka sõja õudustest sealhulgas. Kui ma ka kellegi vastu kaastundest end "elusalt maha matan", ei aita teda mitte üks põrm. Nad ei vaja kaastunnet ega ohkimist, nad vajavad reaalset toetust ja abi.
Abiks on seejuures ka ründajale demonstreerimine, et tema alustatud sõda ja visatud pommid ei seiska kogu maailma. See pisendab tema mõju, kui ta ka suurusehullustuses arvas, et nüüd ongi kogu maailm ta ees käpuli ja loodab tema taktikepi järgi tantsima hakkavat. Ärgu ta arvaku end ühti nii mõjuvõimsaks, et suudab kogu maailma peatada. Elu läheb kõigele vaatamata edasi, peab minema.
Tõenäoliselt saab aktiivne sõjategevus mingi aja pärast läbi.Eks jah praegu on määramatust rohkem.Aga elu päris seisma jätta pole ka õige.
Meeleolu on võõrsil toimuva tõttu kehv ja mõtteid palju. Kui sa tunned, et suudad Küprosel korrakski argipäevast välja lülituda, siis tasub ikka minna. Pidime koos mehega samuti 3. märtsil Küprosele lendama. Täna hakkan aga väga oodatud minipuhkuse asemel hoopis kindlustusega asju ajama, sest jäin koroonasse. Nüüd nutan enda ja Ukraina pärast, aga mis teha...
Jaksu!
Viktori selgitus on väga ratsionaalne, loogiline ja argumenteeritud, kuid isiklikult ma praeguses olukorras kindlasti ei reisi. Kuidagi raske on "lõõgastuda" ehk viia end puhkuselainesse - võib olla olen ma liiga empaatiline või solidaarne Ukraina rahvaga, aga praeguses olukorras tundub kuidagi labane kuskil Ibizal karaoket laulda ja pidu panna.
Kujutage ette, et see toimuks praegu kõik Eestis ja kogu ülejäänud Euroopa käiks reisimas, sest neid see sõda ju ei puuduta?
See sõda ei kesta rohkem kui üks kuu, siis tuleb lahendus nii või teisiti, ükskõik millisel - ka kõige hullemal kujul - kuid loodetavasti siiski inimlikkuse tasemel ja vähemasti minu jaoks oleks see nii moraalne kui eetiline pingelangus ning ka reis oleks oluliselt nauditavam. Ja kindlasti ka oluliselt turvalisem.
Selle kaastunde juures on ka teine pool, mille üle mitmed inimesed võivad väga rahul olla. Saabub tööjõud, mida paljud ettevõtted soovisid ja ukrainlaste palkamine on veel lihtsam. Tänastest uudistes: võivad kohe tööle asuda.
UK on selle üle vist väga õnnelik, töökas rahvas.
See on reaalsus!
Õige jah, kui me juba unustanud oleme, siis Hiinas toimub endiselt genotsiid Uiguuride vastu.
Kuldmedalit kahjuks nendelt olümpiamängudelt ei tulnud.