Tere! Plaanin minna suvel ESTA raames külla USA-sse meestuttava juurde. Olen üksikema ja kaasa tuleb 17a. tütar. Kuna plaan oli mul kauemaks (4 kuud) jääda kui 90 päeva, siis taotlesin turistiviisat ja sain "ei" vastuse. Tütar tuleks tagasi iseseisvalt ja viibiks riigis nii 50 päeva. Kooli ju vaja minna. Mida võib piiriametnik küsida või millised dokumendid ma peaksin täiendavalt kaasa võtma tõestamaks, et ma tõesti soovin tagasi tulla? Arvestades, et korra olen saanud "ei" vastuse. Oman siin korterit. Töökohast pean ilmselt lahti võtma. Sünnitunnistuse pean nähtavasti apostillima, et mina olen ainuke vanem ja ei kavatse kellegi eest last ära röövida. Edasi-tagasi piletid saavad olema. Mis veel? Las meestuttav saadab küllakutse? Kui kellelgi on kogemusi, palun jagage! Ette tänades!
Eelmisel sügisel Madriidi lennujaamast Iberiaga JFK-sse lennates oli ka vahetult enne väravat mingi kontroll, kuid siis piirduti ainult piletite ja dokumentide kontrolliga. JFK-s oli paariminutiline vestlus, pildistamine ja sõrmejälgede võtmine.
aamoo82 kirjeldatud showga sarnane asi toimus Soomes Vantaa lennujaamas. Enne check-ini küsitleti kõiki reisijaid ja kes abielus polnud, pidid vastama eraldi, kuigi reisisid koos. Küsimused olid lisaks tavapärasele "miks sa lähed ja kuhu sa lähed" ka näiteks sellised - "millal on see kohver ostetud; kui vana on teie läptop ja fotoaparaat; kas olete oma telefoni kellegi kätte hoiule andnud; kus te hoidsite oma kotti enne check-ini tulekut jnejnejne"? Kogu küsitlemine kestis vähemalt 15 minutit inimese kohta, alles selle kadalipu läbimisel sai edasi check-ini. Meie ees olid näiteks ühed eestlased, kes olid tulnud autoga Vantaale ja hoidnud oma pagasit niikaua autos, kuniks lennukile saab. Soomlastest ametnikele see aga ei meeldinud ja neid peedistati ikka päris pikalt, et a'la "kui teie kohver oli autos, siis kust te teate, et keegi sinna vahepeal midagi sisse ei pannud?" jne. Ühesõnaga mingi totaalne pommihirm. Lisaks oli järgmine samalaadne ülekuulamine enne väravasse sisenemist. USAs lennujaamades aga vastuoksa ei toimunud mingit tavapäratut ülekuulamist ega läbiotsimist - tavaline asjade läbivalgustamine, juhuslikult valiti inimesed kehaskännerisse ja korra tehti ka narkotest käekotile. Tagasilennul Helsinkisse ei tundnud ka meie asjade vastu keegi huvi, mitte midagi ei küsitud, asjad valgustati korra läbi Miamis, aga Chicagos, kus läksime Helsinki lennule ei tehtud enam sedagi ja Helsinkis selgus, et ka kohvreid polnud keegi vahepeal avanud.
Läbisin piiripunkti märtsis New Yorgis. Peale lennu lõppu ei viitsinud eriti liigutada (juhuse tahtel sõitsin äriklassis ja ehk siis võtsin veel viimast:) ja läksin maha siis, kui lennuk pea tühi. Muidugi avastasin, et enne mind oli saba pikk nagu madu-uss. Hea, et järgmise lennuni aega jagus, sest sabas tiksumise peale kulus ehk kusagil poolteist tundi. Algul oli ikka päris suur hirm, sest kuigi teadsin ennast korraliku kodaniku olevat ja ka maad tulin külastama parimas usus ja tahtmises, kartsin siiski, et mind ikka mingil põhjusel koos oma tallinna kiludega Tallinna poole tagasi saadetakse. Või kilud käest võetakse ja siis ilma edasi saadetakse, mis oleks kohalike sugulaste jaoks pea samasugune õnnetus olnud. Seismise ajal oli mul eksklusiivne võimalus tutvuda u 30 korda Ameerikasse-sisenemise õppevideoga, peale mille nägemist olin piiriületuseks saanud perfektse ettevalmistuse, täieliku meelekindluse ja veendumuse, et olen USAs "very welcome". Seetõtu järgnes õpitud motoorikale "ulatan passi-vaatan kaamera-parem kämmal-vasak kämmal" vestluseta passitembeldus ja veelkordne teretulemast.
Niisiis sisenesin kah USA-sse nii nädal aega tagasi JFK kaudu. Piiril küsiti minult, et kellena töötan, miks tulin jne. Kuna minu tulek oli planeerimata ehk siis päev enne lendu ostsin piletid ja hommikul lennujaamas läpakas broneerisin hotelli, siis alguses ei leidnud endale sobivat hotelli ja võtsin ühe öö Plainviewsse - cityst ca 40 minutit. Kui tuli ametnikult küsimus, et kus ööbin, vastasin Plainview Holiday Innis. Kui küsiti, et kuhu plaanis minna, vastasin, et citysse. Sellepeale küsis ametnik, et miks hotell siis nii kaugel on, vastasin, et ei olnud aega sobivamat leida ja võtsin kähku üheks ööks odava koha. Selle peale väike must mees karjus are you kidding me, you came here and you have room just for one night? Ma ütlesin, et jah, et ma otsin täna õhtul hotellis omale parema koha linnas. Sellepeale ametnik vastas, et ma ei usu, et sa siia turismi plaanidega tulid. Kui järgmine kord uuesti tuled, võta hotell kogu ajaks. Sain templid ja riiki sisse, aga närv oli päris suur juba :D
Piiripunkti ületamine osutus oodatust lihtsamaks. Londonis ümberistumisel küsiti kus ööbin USAs, selleks piisas näidata hotelli broneeringu kinnitust. Lisaks veel küsiti kui vana mobiiltelefon on. JFK-s oli täpselt nii nagu reinreisija ütles
Täna oli tööalane kohtumine USA DHS ametnikega ning mõnusa lõuna käigus sai siis uuritud ka seda USAs passi löödavat templit - et mitu kuupäeva seal peab olema jm. Õige vastus - võib olla nii üks kui kaks kuupäeva. Sisenemiskuupäev on kohustuslik. Sisenemiskuupäeva templil on koht, kuhu piirivalveametnik võib kirjutada käsitsi või siis templina sisse lüüa hiliseim lubatud lahkumiskuupäev. Seejuures on ESTAga reisijatele üldiselt maksimaalseks viibimisajaks 90 päeva sisenemisest arvates, aga piirivalveametnik võib hiliseimaks kuupäevaks ka lühemat aega panna - vastavalt oma äranägemisele. DHS ametniku sõnul ei pea nad inimest tingimata 90 päevaks riiki lubama. Seega hästi läinud on nii neil, kes passis ainult ühe kuupäevaga tempel (nt mina) kui ka need, kellel kahe kuupäevaga tempel.
Viimased kogemused juulis - lennul Pariisist Washingtoni ei küsitud enne pardalesaamist midagi peale selle, et millal tagasi tulete. Mingeid broneeringuid ei tahetud näha, telefoni vanust ega muud ei uurinud keegi. USA piiril Washingtonis tavapärane teema - kauaks tulete, mis põhjusel ja mida siinoleku ajal teete. Seejärel sõrmejäljed, photo ja naeratuse saatel "Welcome to United States!" Seega ärge pabistage. Niikaua, kui lähete ausate kavatsustega ja ei valeta immigratsiooniametnikule, olete teretulnud.
Küsimus passi koha.
Minul on biomeetriline pass, väljastatud 2008.a. Passis aga puuduvad sõrmejäljed. Migratsiooniamet väitis, et kui on biomeetriline pass ilma sõrmejälgedeta, siis uut passi tegema ei pea. Kas kellegil on olnud sarnast juhtumit? Või kindluse mõttes peaksin enne reisi ikkagi uue passi tegema? ESTA on mul juba olemas.
Kas kellelgi on alaealisena küsitud piiriületusel ka vanema volitust vms? Endal 25. august, kuid olen vaid 16a vana ja seega mõtlesin, et ehk läheb midagi sellist vaja? rahuldavat vastust ei siiani saanud ei USA saatkonnast ega EV välisministeeriumist.
To sillusillu. Ei oska su küsimusele vastada, kuid ilmselt nad midagi küsivad, kuna olete nii noor. Anna teada, kuidas USA poolel piiriületus läks ning mida küsiti, kindlasti on sellest abi ka teistelegi :)
Sillusillu: Ei oska kahjuks vastata, aga igaks juhuks soovitaksin teha notariaalse vanemate (mõlema vanema!) nõusoleku. Mulle tundub, et see on asi, mida USA täitsa võiks alaealiselt küsida. Ise alaealisena ilma küll ei julgeks minna.
Kui notariaalne volitus on mõeldud välismaal kasutamiseks, siis tuleks volitus kindlasti Apostillida. Teevad ka notarid, ehk üldjuhul (eeldates, et notaribüroodes töötab mitu notarit), saab samas büroos volituse tehtud ja Apostille sinna peale. Sest ilma Apostilleta on Eesti notariaalne volitus välismaiste ametiisikute ees suvaline templiga paber. Palju notaribürood teevad volitusi ka inglise keelsetena, ehk tasub suurematesse büroodesse helistada ja küsida. Hoiab tõlkimisele kuuluva summa kokku.
Nii, olen nüüdseks olnud juba 11 päeva Las Vegases, vanema volitust pole kaasa võtnud ning seda pole ka Helsingis, Pariisis ega ka LA-s küsitud. Piiriületus LA-s läks üsna kergelt( Hello!, viipekeeles näitas kuidas anda näpujälgi ja pilti teha , tempel ja welcome to USA). Sõbralt küsiti lisaks veel kus me ööbime ja reisi eesmärki. Tagasi lendame 20. september. Vegases on väga lahe, soovitan kõigile, ainuke halb asi on, et ma olen 16 aastane ja alla 21 pole siin tegelikult just eriti palju teha !
Hakkasin mõtlema, et millest siis ilma jääb sellises vanuses? Esiteks ööklubidesse ei saa sisse, teiseks ei saa vanusepiiranguga showdele (näiteks cirque du soleil: zumanity) ja kolmandaks ei saa seal kasiinodes mängida (arvatavasti). Kõik ülejäänud on võimalik, näiteks nii tasulised (cirque du soleil, david copperfield jm) ja tasuta showd külastada (sirens of treasure island, bellagio puurkaevud, mirage vulkaan jm), kõikvõimalikud ekskursioonid nii Vegases kui kui sellest väljas (hoover dam, grand canyon, zion park, death valley jne), lisaks stratosphere atraktsioonid viimasel korrusel. See suvi olin seal ja sai nähtud noori nii vanematega kui ka ilma The Stripil kasiinosaalides jalutavat öösel, seega ei tohiks seal probleemiks olla liikumisega. Ise olin seal nädal aega ja oleks veel meelsasti seal edasi olnud, sest näiteks fremont street experiencele ei jõudnudki, samamoodi veel paar showd oleks külastanud. kui on kindel soov saada osa ka täiskasvanute elust, siis reisi ettevalmistades on näiteks võimalik teha ise võltsdokument (id-kaardi koopia paberist ja rahakotti kile vahele) ning kõik uksed on avatud, kui näed vanemana välja. Ise sai tehtud niimoodi kunagi Londonis ja igal pool turvakontrollis piisas kui nähti sünniaastat ja kõik.