Plaanis teha märtsis reis Vietnamisse, saabumine 10.03 pärast lõunat Hanoisse ja ärasõit Hanoist on 25.03 kell 00.10. LP on läbi sirvitud, Wikitravel ja Tripadvisor mingil määral samuti läbi loetud.
- Millised teada-tuntud vaatamisväärsused (LP Top15) võiks ära jätta? Ise külastaks heameelega kõiki kohti, mis LP-s on soovitatud - nii suurlinnu, erinevaid randu, Vietnami sõjaga seotud memoriaale kui ka loodust. Kahjuks ajaga on nagu ta on.
- Kas Halong Bay tuuri peaks võtma ühe või kahe ööbimisega? Kas kajakimatk tasuks võtta või on Eesti kajakiga matkamiseks parem paik.
- Kas Sapa jaoks on 2 ööd koha peal piisav - arvestades, et aega on vähe? Minek-tulek oleks siis öise rongiga.
- Kuidas on Vietnami sõjaga seotud memoriaalid võrreldavad näiteks II MS omadega Euroopas.
- Kas rannapuhkust võiks pidada mitmes erinevas 1-2 ööd või oleks mõistlikum olla kauem näiteks Phu Quoc's, Nha Trangis, Mui Nes või Hoi An's.
- Kas liiklus Hanoi lennujaama ja Hanoi keskuse vahel on tarbijasõbralikum võrreldes näiteks Delhiga?
- Vastab see tõele, et Matsalu või Emajõe Suursoo pakub parema elamuse, kui Mekongi delta?
Eelarveks olen arvestanud kohapeal nii majutuseks, transpordiks ning söögiks-joogiks u. 1000-1500 EEK per päev. S.t siselendude jaoks u. 2000-3000 krooni, majutust tahaks proovida nii lihtsat kui ka mõnda sellist, kus kahene tuba on 1000 krooni ringis. Sööks sellistes kohtades, mida ka kohalikud eelistavad.
Jalgratas. On plaan kevadel kuu aega rännata Vietnamis lõunast põhja poole alates Phu Quokist kuni Sapa ja Cat Bani.Mõnes väikelinnas oleks mõtekas hotellist rentida jalgratas päevasteks ca 30 km loodusmatkadeks.Siit edasi väike probleem- mida teha rattaga kui on tahtmine tunniks minna mõnda templisse, teha väike paadiretk või ronida kohaliku mäe otsa.Kas -jätta ratas jumala hooleks mõne puu najale; -võtta Eestimaalt kaasa seljakotti trosslukk; -teha kätega selgeks kohalikule pirukatädile, et ta vaataks ratta järele ja naastes anda väike meelehea, nii 2000D. Või on veel mõni parem nõuanne.
Nõuannetest mul kahju pole. Näiteks:
- ühenda jalgratas kõrgepingeliiniga - kes näpud külge ajab, see sirakile jääb;
- võta Eestist kaasa silt "Naabrivalve piirkond" ja kinnita see selle puu külge, kuhu oma ratta nõjatad;
- kruvi esiratas lahti ja võta templisse, mägedesse või paati kaasa - mõni ehk vaatab sind pisut imeliku pilguga, aga sind huvitab ju eelkõige, et jalgratas pärast alles oleks?
Tegelikult aga - ma usun, et isegi Vietnamis antakse renditavale rattale lukk kaasa ja loetakse sulle sõnad peale, mis on kohustuslik, mis lubatud ja mis keelatud.
Aitüma, Tonlist, nupp asus nokkima kohe kõrgemal tasemel. Nende elektriliinidega on nagu on, igalpool ei tarvitse olla. Ka võid ise saada suraka posti otsas turnides.Tuttav talumees lubas talvekuudel jõudeseisva elektrikarjuse akutoitel impulssgeneraatori kaasa anda, passi järgi 7500 V, pole paha,veidi murelikuks teeb, et seljakott läheb raskeks, selle eest südames kindel tunne.
Sapa külastamiseks on kõige parem aeg just märtsist kuni maini või kesk-septembrist varajase detsembrini. Jahe on seal suhteliselt aasta läbi, õhtuti võib mägedes ikka päris külmaks minna, Sapa asula ise asub 1600 m kõrgusel. Keskmiseks temperatuuriks on 15 kraadi, maksmimaalne +29 ja minimaalne 1 kraad. Ilm on heitlik ja muutlik, seega tuleb kõigeks ette valmistuda. Maist septembrini kestab ametlik vihmahooaeg,kuid ilm üldiselt muutub ka väga kiiresti ja väga drastiliselt.
Me käisime ka sellel soositud ja soovitatud ajal, kraade oli vist päeval ikka 20 kanti, aga õhtuks pidi ennast korralikuks kubujussiks riietama. Muidu linn on ise väga kihvt ja selline prantsusepärane, stiilne, rahulik, tihtipeale pilves-udus.
Sapast 40 km kaugusel asuva Lao Cai temperatuuride ajalugu saab vaadata: http://www.wunderground.com/history/station/48803/2010/3/1/MonthlyHistory.html
Ausõna, mõned aastad tagasi Vietnamis ei andnud keegi rattale lukku kaasa. Ei jalgrattale ega mootorrattale. Mootorrattale anti kiiver kaasa. Ja lubatud ega keelatud asju ka keegi ei selgitanud. Ma arvan, et keelatud eriti ei olegi miskit. Need rendikohad ei olnud ka just sellised Avis tüüpi peened paigad, selliseid ei kohanudki.
Vaatamisväärsuste juures kasutasime seda varianti, et usaldasime rattad selle hoolde, kes meile pileti müüs või nagu kuidagi selle vaatamisväärsusega seotud oli. Mis sisuliselt tähendas lihtsalt puu najale nõjatamist. Veel oli kasutusel variant, et leidsime söögikoha lähedal, sõime ja siis jätsime rattad pererahva hoolde ning läksime jalutama.