Minu soovitus oleks kämpingukoht välja vaadata piisavalt varakult (kohe kui sisseregamine algab, st 2-4 vahel, olenevalt kohast), kuna hiljem saabujatele ei pruugi head platsi olla. Šveitsis olid juuni teises pooles juba paljud kämpad päris korralikult rahvast täis, kuigi juuli-august põhiline hooaeg.
Google'st arvustusi lugedes soovitan sorteerida 'uuemad' järgi, kuna koroonaajaga vahetusid mitmete kämpade ja guesthouside omanikud ja vanemad arvustused pole eriti adekvaatsed.
Külmiku kohta - meie sel korral jäime väga rahule, et kaasa võtsime. Igas kämpas saime ka paari frangi eest päevas elektri, niiet hommikul oli jogurt veel söödav ja piim joodav. Endal oli muidugi kaablirull kaasas. Samuti oli hea sinna enne tagasisõitu maitsvaid šveitsi juuste pista, et koduni vastu peaks.
Toitu ei soovita väga palju kaasa võtta, kui siis ainult hädaabi purgisupp ja pakk müslit. Ja siis näiteks kiire nälja kustutamiseks müslibatoone. Pigem ostke kohalikku toitu, pole palju kallim eestist (kui siis ainult Šveitsis).
Riideid pigem vähem kui rohkem, alati saab vajadusel lemmikkomplekte pesta (pesugeel pisikesse pudelisse ja jupp nööri kuivatamiseks).
Hea une investeeringuks telgis soovitan ehituspoest soetada kõrvatropid (kui olete kerge unega). Nii ei ärka iga vihmapiisa 'kolina', varahommikul müriseva rongi ega kõrval mühiseva mägijõe peale üles ja nii saab paremini välja puhata. Kahju, et selle peale varem polnud tulnud.
Ise tundsime sel korral puudust päikesevarjust, sellisest mis suurema tuulega telki pikali ei tõmbaks. Päike oli lihtsalt niiiii kuum (eeskoda oli nagu saun), et telgi juures toimetades polnud kuhugi varju pugeda (oleneb muidugi kämpast).
Ägedat reisi teile!
Käisime 2019. aastal (juunikuus) Küklaadidel: Paros -> Naxos -> Koufonisia -> Ios -> Santorini.
Sukeldumise kohta ei oska kahjuks miskit kommenteerida, aga võin lühidalt muljeid neist kirja panna..
Paros - armsate linnakestega saar (pealinn Parikia, sadamalinn Naoussa, mägilinnake Lefkes), piisavalt mõnusaid randu, matkamiseks on hea Paros Park. Selline mõnus rahulik Kreekalik vibe oli Parosel.
Naxos: vahemaad suuremad kui Parosel. Matkamiseks hea valik Mount Zas - ehk Zeusi mägi. Pealinnas Apollo templi varemed. Kõige ägedam Naxosel oldud ajast oli päevatripp Koufonisiale (Ano Koufonisi), kus sai ringi seigeldud - kaunid rannad ja Paralia Pori.
Ios - oli omanäoline, peamiselt nooremale generatsioonile orienteeritud - baarid jne. Aga rannad olid ka mõnusad ja päeval mööda saart hea ringi seigelda, sest pidulised magavad hotellides :)
Usun et Sulle meeldiks ükskõik millisel Küklaadil, kõik nad on omamoodi ilusad ja erilised :)
Tundub et suveks tehakse ikka leevendused:
https://www.schengenvisainfo.com/news/germany-to-lift-several-travel-restrictions-from-june-1/
Tõesti hea uudis :)
Olen küll autoga reisimise fänn, aga see 10 +1(2) päeva tundub nii kaugele minekuks liiga lühike aeg. Võin paralleele tuua Austriasse sõiduga: sinnaminekule kulus 2 päeva, sh 1 öö Poolas. Tagasisõit Lääne-Austriast oli ühes jutis, ilma ööbimiseta, minimaalsete peatustega, kokku u 21-22 tundi, aga no see oli väga ekstreemne ja väsitav.
Mina isiklikult ei võtaks nii pikka autosõitu ette, kui kohal olemiseks ei jääks üle 7 päeva aega. Peaks ikka arvestama faktoriga, et sihtkohta jõudmise/tagasitulemise aja osakaal ei oleks nii suur osa kogu reisi pikkusest, antud juhul oleks ~4 päeva 11st päevast, ehk tervelt kolmandik.
Nõustun eelneva kommentaatoriga. Reisikindlustus on alati MUST BE, isegi kui sihtriik seda ei nõua. Ise kasutan Swedbanki teenuseid - neil on Covid tõrge sees ka. Olgugi et ma ise seal klient ei ole - lasen mõnel sõbral mulle teha. Nii juba aastaid. Mitu korda on tulnud hiljem hüvitist nõuda, küll rikutud kohvri eest, küll kliiniku arvete eest, pole probleeme olnud.
Sooja ilma (rannailma) ja päikest ei tasu vist küll veebruaris Madeirale otsima minna. Küll aga kiidan sealset loodust ka kehva ilmaga ülivõrdes. Imeline saar.
Eelnevast kommentaarist käis läbi soovitus Dubai kohta ja kiidaks ka seda valikut. Käisime 7 aastat tagasi veebruari teises pooles, ja oli mõnus soe ja päikeseline.
Kõige hullem on reisida suurema seltskonnaga, sest enamus aega kulub kas päevaplaanide arutamisele või kellegi järgi ootamisele.
Ei meeldi ka reisida inimesega, kes puhkusel jubedalt koonerdab ja näiteks õhtul välja sööma ei taha minna, vaid sööks meelsamini nurgapealsest supermarketist ostetud võileibu.
Päris väsitav on ka selline reisikaaslane, kes lihtsalt nö kaasa tahab lohiseda ja eeldab igal sammul, et olen kõik asjad läbi mõelnud, tean absoluutselt kõike antud piirkonna transpordi, majutuste, restoranide, atraktsioonide jm kohta, st täidan täiskohaga reisiplaneerija ülesandeid.