Võin lisada, et harjununa sidruni-granitat manustama ja selle eest võrdlemisi vähe maksnud, sain Amalfil pisikese topsi granita asemel ootamatult hiiglasliku sidruni, mida mul üldse vaja ei läinud ja see maksis 10€. See oli ikka puhas turistikas. Ma vist ei tunne end Itaalias enam eriti turistina ja olin halvas mõttes üllatunud. Ja ka taksojuht, kes 6 km kaugusel asuva hostelini sõitmise eest 70€ tahtis, kuna "rasked teeolud" (kõik sõitsid ju neidsamu teidpidi). No ma läksin jala üles mäkke, väike sport kulub ikka ära

Eks seal suht turistikas ole aga kui sa ikka valid terve kala, siis selle eest võetakse täistasu igal pool.

Need 20/25 kalatükikesed on juba seisnud ju.

GT 20 eurot ei ole ka kuigi kallis Itaalia kohta?

Kui su jaoks avatakse pudel, siis ongi pudeli tasu.

20.- kokteili eest või sinna lähedale on ka siin selline tavaline juba, eriti suvel Pärnus.

20 euri GT eest võib ju mõne meelest olla tavaline, kuid see ei ole normaalne.

Pärnus ei ole ma vist 10 aastat suvel käinud, sest ei ole nii rikas seega ei tea arvamust avaldada.

Küll on aga alati olnud elus kalad ja leti kalad olnud saba, sarveda ja sisikonnaga alati igalpool. Vandenõu teoreetikud võivad siit muidugi teemat edasi arendada, kas ma ikka sain just selle kala, kes mulle akvaariumist lehvitas või mitte ja vaielda kaalu üle sest alati nad ei ütle ja kaalu seda sinu nina ees.

Üks asi on hinnatase, mis võib erineda riigiti (aga Eestist kallemaid riike Euroopas kuigi palju pole), aga kindlasti ka kohati, pealinnad, populaarsed turistipaigad, keskväljakud jne on ikka kallimad, seal tasub otsida või veidi mujale liikuda.

Teine on hinnakujunduse detailid, mis võivad olla teadmiseta veidi desorienteerivad, nagu mereannirestoranides terve kala puhul 100 grammi hinna näitamine, mis lõpuks arvel võib üllatada.

Kolmas on vähem või rohkem räige petmine, nagu mõne tüüpilise populaarse kokteili turistile näidatavast menüüst välja jätmine, et siis hiljem lajatada, või arvega tüssamine, näiteks sinna "kogemata" klaasi asemel pudeli panemine.

Toodud kolme tüüpilise näite juurde sobib ka takso vms teenuse puhul hinna eelnevalt kokku leppimata jätmine või mõne teenuse puhul "maksa palju sulle õiglane tundub" variandi uskumine, aga eks neid on veel.

Õõk. See kõik ei jäta tollest piirkonnast just meelitavat muljet.

K-que, kui tahta sügisel (või ka kevadel) minna umbes viieks päevaks Itaaliasse, siis kuhu? Pere ja teismelised lapsed. Rand ei huvita, pigem natuke "vana itaalia kultuuri" ja kergemat matkamist.

Käisime (enne koroonat) Amalfi kandis ja Capril, kevadel ja noorema otsa teismelistega. Kogu sellel piirkonnal on kaks palet - ühest küljest on seal tõesti äärmine turistide üleküllus koos kõige kaasnevaga nagu kosmilised hinnad, meeletud liiklusummikud ja rahvamass tänavatel. Aga see on ju enda valida, mida seal peale hakata, kas kesklinnas rahva vahel trügida ja käia restoranides või minna hoopis matkama. Piirkond on ju vaieldamatult väga kaunis.

Liiklusummikute vastu on life hack täiesti olemas - sõitke praamidega.

Hotellihindadega on keerulisem. Talvel kevadist reisi planeerides võtsid Amalfi ranniku hinnad silme eest virvendama. Oletan, et kõik odavama otsa kohad olid selleks ajaks juba ammu broneeritud. Vähemkäidavates kohtades nagu rannikult kaugemale jäävad linnakesed ja Sorrento-Napoli vaheline piirkond on ööbimine täiesti mõistliku hinnaga, aga see ei pruugi jälle logistika poolest sobida. Lõpuks sain siiski plaanid ja finantsid mõistlikul viisil klappima (mis tähendas Amalfis 100.- öö suure korteri eest).

Kui Napolisse lennata, siis Amalfi poolsaare tiiru julgeks soovitada küll. Pigem on küsimus selles, et mida piiratud ajaga võtta, mida jätta: on seal ju ka Pompei, Vesuuv jne.

Selline veider küsimus oleks, et mida tähendab sõna lifehack? Googli tõlk igaljuhul mõistlikku vastust ei andnud. Ärge pahandage, olen vanem inimene ja tõesti ei tea.

Lifehack on moodne öelda siis, kui eestikeelne "nipp" ei tundu piisavalt esinduslik. Üldiselt nipp, mis aitab mõnda probleemi nutikal moel lahendada.

@tripp Raske vastatagi, sest kevadel ja sügisel, kui rand ei huvitagi (tegelikult võib ka meri täitsa soe olla juba või veel), võiksin kogu Itaaliat soovitada :) Ja Amalfi on tegelikult võrratult rohkem kui turistilõks, seal saab palju mööda mägesid ronida ja vaated on nii-nii kaunid. Laevaga saab täitsa soodsalt linnade vahel liikuda, ei pea täistuubitud bussis loksuma, ja no see pilt merelt rannikule on jälle midagi, millest ei taha ilma jääda.

Kui pole Roomas käidud, siis soovitan seda, kevadel oli seal kõige ilusam, ja veel üsna rahulik, miinimum 3 päeva.

Liguuria on minu lemmik, kaunis ja mitmekülgne, ja seal saab ka mägedes ronida. Ise ma matkamist ei harrasta, pole parim nõuandja ehk. Käisin küll Rapallos olles Montallegro mäel, kuhu viib funikulöör ja kus on metsad ja matkarajad.

Kui pöialt hoida, on sõna ehk järgmises ÕSiski

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/eluh%C3%A4kk/1/est

Tänud Veigo vastamast.

Meie reisist Amalfisse on küll juba mitu aastat möödas, nii et praktiliste asjad ehk muutunud, aga piirkond on väga ilus. Ja vähemasti oktoobris oli rahvast ka talutavalt. Liiklus on muidugi "huvitav", mu roolis olnud abikaasa kommenteeris, et nagu arvutimängus.

Meile Capri väga meeldis, aga pigem Anacapri linnake kui Capri. Ja tõstukiga mäe otsa, ilmselt saab ka matkata. Meie käisime ka Pompeis ja Herculaneum, sh muuseumis, kus oli väga visuaalselt ja lastele sobivalt näha, mis seal vanasti oli onud. Vesuuv. Ja Amalfi rannikul ju ilusaid linnakesi reas, endal oli ka plaan mingi väike matk külade vahele teha, aga aeg sai otsa.

Viie päeva puhul ehk põhiprobleem on, et sellest 2 kipub logistika peale kuluma. Pigem ise vaatakski lendude järgi, et kuhu saab mõistlikult kohale ja sealt lähedalt siis jupikese Itaaliat.