Eesti Ekspress kirjutab: “Rahvuslik uhkus” Estonian Air sipleb tõsistes majandusraskustes ja otsib meeleheitlikult lisakapitali hankimise võimalusi.
Mitme usaldusväärse allika sõnul on viimase kahe aastaga 110 miljonit krooni kahjumit saanud Eesti rahvusliku lennufirma rahavood kokku kuivanud, laenu ta ei saa ning sisuliselt kihutab ettevõte vastu pankrotile. Selle vältimiseks on kavas jõuliselt kärpida lennukite ning lennuliinide arvu ning vallandada töötajaid.
Laiema kajastuse selle teema kohta leiate uudisportaalist News.Station.
ab79: Matemaatikaylesanne. Oletame, et on hypoteetiline 150kohaline lennuk 66% täituvusega, mis lendab 2000 km kaugusele Euroopasse ja võtab 3l/100km per passenger. Kui palju me saame sel juhul kytuse hinnaks lennu kohta?
PS. Kujutan ette, et lennuki ylapidamise kulude alla kuuluvad vähemalt: 1\ kytus 2\ hoolduskulud 3\ lennuki osad 4\ mootori taastanmine 5\ maandumise jms tasud 6\ meeskonna palk 7\ lennuki parkimistasud 8\ kindlustus 9\ meeskonna väljaõpe 10\ navigatsioonitasud 11\ lennuki liising 12\ maksud Ei usu, et see nimekiri oleks täielik ja kindlasti ei sisalda see reisijate ja pagasi käitlusega seonduvat.
Ma ei saa siiani aru, miks inimesed võrdlevad võrreldamatut. OV ja BT on erineva kontseptsiooniga. OV idee on olla sild transferjaamade vahel Eestist; BT idee on olla ise transferiks. Linnas kus elab 350 000 elanikku ning maakonnas kus vaevalt 600 000 täis tuleb, parkaku tõesti maailma ei valluta.
EA-d pole võimalik millegi muuga võrrelda ju. FlyLAL-i pole. SAS on ise praktiliselt sama mis EA võib-olla natuke kallim. Sihtpunktide poolest on SAS muidugi midagi muud, kui EA, aga ikkagi. Point on selles kui paljud lennufirmad läbivad TLL-i. SElles osas on konkurents lennujaamade tasemel. Näiteks Tll vs RIX.
Lennufirmad konkureerivad hinnapoliitika ja klienditeeninduse kvaliteedi osas.
MIs puudutab transferit siis selles osas konkureerivad pigem lennujaamad, kui lennufirmad. OV kaudu saab jah Londonisse, Arlandasse Berliini ja Amsterdami, kuid need samad sihtpunktid on saadaval ka läbi Riia ja Praha jne.Olen täitsa kindel et hetkel peab RIX oma konkurendiks pigem HEL-i kui TLL-i. TLL ei ole eriti arvestatav transfeerjaam, tegemist pigem "Balti lõppjaamaga" neile, kes tulevad turismireisile Eestisse. Ja pärast tagasi. Näiteks inimesed kes tulevad Lõuna-või kesk-Euroopa kaudu Helsingisse, need ei pea tegema vahemaandumist Eestis, sest Vahemaa TLL-HEL vahel on tühine. See, et AB alustas lende tartust on 100% konkurents EA vastu. Kuigi mõlemil lennufirmal on TArtust erinevad sihtkohad on tegemist siiski lennufirmade vahelise vägikaikaveoga,tiitlile "kes on kliendisõbralikum".
Lennujaamad on huvitatud sellest et reisijate arv aastas oleks võimalikult suur. SEe tähendab siis lennujaamamaksude ja kasumi paremat laekumist. Aga selleks et reisija istuks ümber nende jaamas peavad olema täidetud järgmised tingimused:
Transiitkoridor, mugav innfrastruktuur ja lennujaama logistiline plaan reisijate teenindamiseks. Tänu transfer koridoride olemasolule pole väiksemates jaamades enam mingi probleem ümber istuda, väravad on paari minuti jalutuskäigu kaugusel. Teiseks peavad lennufirmadel jätkulennud olema piisava ajavaruga, et ümberistumine jätkulennule oleks sujuv.Kõik see määrab ära inimese eelistuse.
Ei saanud teisiti, kui tahaks ka oma arvamuse öelda. Lendan üsna tihti, seda just Euroopa-piires. Kõigepealt ütlen kohe ära, et AB-ga lennanud ei ole ning usun, et pikapeale seda lennufirmat ka enam ei eksisteeri, sest nagu siin ka kirjutatud, siis kahjum on neil suur ning arvestades, kuidas Läti majandusel läheb, siis järeldused on ilmselged... Samuti mõjub minu jaoks "odavalt" AB turundus...
EA-ga lendan selle eest tihti. Tõsi, teenindus on seinast-seina ning tasuta toitlustust ei ole, aga sellegipoolest mul ei ole sellele lennufirmale konkreetselt mitte midagi ette heita. Täpselt samasugused kogemused on mul olnud ka SAS-i, KLM-i, CSA, LH jne lennufirmadega. On paremaid ja halvemaid päevi ka LH, mis kunagi...kui sagedane lendaja ei olnud, pidasin üheks parimaks lennufirmaks. Subjektiivselt on mulle EA ajad enamasti sobinud, sest reisin seoses tööga ning kuigi jõuan sihtpunkti tihti ümberistumistega (Eks see ole üldse Eesti väiksuse probleem, et lende vähe), siis minu peaeesmärk on siiski õigel ajal õiges kohas olla. Toitlustamine minu jaoks Euroopa piires reisides ei ole ka eriline pluss või miinus. Turistiklassi lennukitoit ei ole nagu nii see toit, mida nautida. Kuhu tahan jõuda on see, et näiteks viimase kuu jooksul, kui lendasin EA-ga 6 korda, siis kõik lennud väljusid õigeaegselt, teenindus oli viisakas ja jõudsime sihtpunkti 5-10 minutit enne lennuplaani märgitud ajast.
Lugesin diagonaalis kommentaarid üle ja ettepanek on majandusest mitte midagi jagavatel inimestel äriloogikat mitte kommenteerida. Väited, et "kahjumit kaetakse käibe arvelt" ja "ette makstud raha läheb jooksevkontosse" näitab, et lahmitakse ikka täiega. Firmal on tulud ja on kulud. Kui tulud on suuremad kui kulud, siis on kasum. Vastupidi olukorras on kahjum. Kahjumi katmise puhul on tavajuhtum see, et lihtsalt jäetakse oma hankijaile maksmata ja niimoodi hingitsetakse. Aga mitte väga kaua. Ühel hetkel saab hankijail villand ja siis tõmmatakse juhe seinast välja ning esimese laksu saavad ettemaksu tegijad - nemad oma raha enam kunagi ei näe ning makstud raha eest lennata ka ei saa. Mis puudutab aga ühe lennu kulusid, siis lisaks Korstna poolt loetletud kuludele tuleb sinna lisada AB kontorite üldkulud, kontorite palgakulud, üldised turustuskulud ja tegevuskulud jne kuni kodulehe üleval hoidmise kuludeni välja. Kõike seda peab ülal pidama lendudest saadavast rahast.
Eesti Õhk otsib endale kandidaati tulude juhi ametikohale.
Estonian Air tulude juht vastutab strateegiliselt ja taktikaliselt ettevõtte lennuliinide tulude juhtimise eest , mis seisneb optimaalses planeerimises ja õiglases hinnastamises. Tema pädevusse kuulub lühi- ja pikaajaliste analüüside koostamine ja lennuliinide tulude prognoosimine ning lennuliinide analüüsimine optimaalsete hindade kujundamiseks.
