Kui Finnair oma 11.40 lennu taastaks TLL-HEL, siis ma lendaks nendega mõnevõrra rohkem, praegu peab nende NYCi otsa ja teisigi üsna kaua ootama.

Pikamaalendude puhul on ilmselt ka konkurents teravam ju. MIljonid või vähemalt sajad tuhanded turistid/ärimehed üle maailma tahavad rännata. Soomes on elanike arv 5 miljonit. Nende seas potentsiaalseid pikamaareisijaid kah rohkem.Vantaa lennujaama maanduvad paljud teised lennufirmad, kes EEstisse ei maandu... Euroopasse Finnairiga ja isegi Lufthansa endaga on tegelikult laristamine. OK ma jätan eelarvamused enda teada, aga tegelikult on Euroopa kui suihtpunkt ikka tegelikult TLL-ist ainult paari tunni küsimus, nii et, kas lennata kodumaise pääsukese või mõne naaberriigi lennufirmaga, sõltub lendaja rahakotist. KUi ma ikka saan raha kokku hoida siis hoian. (mõtlen poolodavlennufirmade ja kõrgema klassi lennufirmade hinnavahet)

Kuigi tuginedes üleüldistele seisukohtadele, RyanAiriga ei lendaks ka ühe lati eest. Ei tea, ei ärata usaldust selline hind ja eriti reisijavaenulik hinnapoliitika lisateenuste osas.

Alates 26.okt lendab FC TLL-HEL argipäeviti 6 lendu ning hetkel näib, et vana AY3924 kella 1140 väljumine on asendatud ameerikasõbralikuma 1240 väljumisega, jättes kahe lennu vahele täpselt ühe tunni.

AirBalticule pileti ostjad peaksid arvestama riskiga, et ühel kenal päeval teatatakse, et lend jääb ära ning raha tagasisaamisega ei lähe just kõige libedamalt. Läti valitsus sai just EL-ilt 1,2 mlrd eurot laenu ning hoiab AB tõenäoliselt vee peal, aga risk on siiski olemas. Ise kaalusin ning ostsin 1200 krooniga Riia-Istanbul-Riia piletid ära. Loodame parimat :)

http://www.logistikauudised.ee/Default.aspx?ArticleID=0856c434-e2a1-46c1-b12c-8ee1e994efb3

Kui nüüd seda uudist lugeda, siis tundub air Balticu lennule pileti ostmine rohkem ruleti mängu moodi

Tulin esmaspäeval OV-ga Roomast. Tagasilend pidi pileti andmetel väljuma 16.45, millest lähtuvalt tegin lennujaama jõudmise plaanid. Õnneks saime oma toimetustega veidi varem valmis ja jõudsin lennujaama rendiautot ära andma veidi varem. Üllatuseks avastasin lennujaamas, et lend väljub juba 16.25. Mitte ühtegi teadet sellest muudatusest ei ole ma saanud ei SMSi ega e-mailiga, rääkimata helistamisest. Kas kulude kokkuhoid või lihtsalt saamatus-hoolimatus? Check-in toimus miinimumkoosseisuga (2 letti) ning väravast lennukini vedas ainult 1 buss. See tähendab, et boarding peatati umbes 15 minutiks, kuni buss tagasi jõudis. Selle säästupaketi tõttu sai lennuk õhku alles 17.15, kuigi Tallinnast Rooma saabus ta õigeaegselt. Ilmselt ei jõutud ajaliimiiti, mis tõi endaga kaasa veel passimise platsil, kuigi kõik reisijad olid juba peal. OV omad vist mõtlesid, et hoiavad niiviisi paarsada Eurot kokku. Tegelikult on ju lennuki planeeritust pikem seisuaeg kordades kulukam.

Ei olnud mingit kahtlust et lend ära jääb. 15. juuli lendasin välja. Kuu aega enne lennu väljumist teatati meili teel et lend läheb 5 min varem.

Ametlikult on paljud firmad maksejõuetud. Kui võtta näiteks suurpankade ja kinnisvarahiiglaste kahjumeid siis peaks neile kõigile pankroti kuulutama.

Tähendab, lennundus on hetkel kahjumlik tegevusala. Just seetõttu üritab AB müüa oma lendudele lisaväärtusteenuseid alates ettetellitud pardatoidust kuni hilise kohalejõudmise garantiini välja. Nende tasudega peavad nad personali üleval. Küsimus ei ole selles et kohustustuste ja varade vahe on miinus 20 miljonit. Küsimus on selles, millised plaanid on firmal ellujäämiseks. Ma olen täitsa kindel et Läti riik punnib kasvõi "veri ninast väljas", aga AB-d nad pankrotti ei lase. Põhjus lihtne, turism ja käibemaksu laekumine

Ohtlikuks läheb siis kui lennufirma koondab töötajaid ja vähendab lennuliine. Siis jah võib rääkida pankrotieelsest seisundist.

Hoopis suurem " rulett" on EA-ga toimuv. Firma müüs lühiajaliste kohustuste katmiseks mittekriitilist kinnisvara... Huvitav, milline vara peale lennukite ja peakontori saab ühe lennufirmal olla? Ja kui see mittekriitiline on maha müüdud mis veel müüa on?

Tegelikult on võrdlusmoment vääga huvitav. Kumb enne "alla annab", kas AB või EA??

Kui kõik nii lihtne on, miks siis Eesti valitsus ei punni veri ninast väljas? Ja küsimus pole enam jooksvas kahjumis vaid negatiivses omakapitalis.

Ab79, sa ikka oskad pikalt ja laialt kirjutada asjadest, millest sa mõhkugi ei jaga.

Vabandust, aga mul on oma nägemus sellest kuidas peaks olema. Kas peaksin olema vait?

Kui te loeksite Äripäeva siis võib-olla saaksite teada mitmemiljardilisi (kroonides) kahjumeid kannatavad suured euroopa lennukompaniid.Peaks äkki nendele ka siis pankroti kuulutama või? AlItalia osteti CAI poolt üle. CAI üks loojaid oli Intesa San Paolo, ehk üks itaalia suurpank. Koos kõikide kohustustega.Sisuliselt süstisid nad raha pankrotistunud firmasse, et lennundus itaalias seisma ei jääks. Et inimestel oleks tööd. Vaatamata ülisuurele kahjumile lendavad AlItalia lennukid ikka veel sest neil on koduturg äärmiselt mahukas.Ja taolises olukorras on teisedki suurkompaniid: KLM- AIr FRance, Lufthansa jne. Kõigil neil on turumahud suured ja seetõttu hooldust vajava lennukipargile tehtavad kulutused suured.ILmselt seepärast on ka suurkompaniide hinnad nii kirved.Selleks et lennukeid hooldada ja hästi hinnatud (või ülemakstud) personalile palka maksta.Lennundus on strateegiline ala. Piltikult võiks seda võrrelda kütuse või gaasi transiidiga.Eestis paraku selline "mudel" vist enam ei kehti, sest pole transiiti ega välisturgu. Kahju, aga selline on reaalsus. OLgu või kahjum, aga kütus ja gaas peavad voolama, muidu jääb elu seisma. KUi lennukid ei lenda, siis jääb majandus seisma sest ärimehed ja rahaliigutajad peavad kohtuma, lendama punktist A punkti B. Mõni lennufirma hindab teenuse üles (Lufthansa), mõni hindab alla (AB). Tulemus on sama. Üks peab oma sihtgrupiks ärieliiti, teine tavalisi turiste. Üks on lennunduse selver, teine lennunduse säästumarket. Nii lihtne see ongi.

MIks Eesti riik ei punni?

Vastus lihtne, raha pole (likviidus on null või selle lähedal) .Eestis pole ka potentsiaalset ülevõtjat müügisolevale SAS osale EA-st. Ja tänu kärpeplaan vol 3-le ma arvan et raha niipea ei tulegi. Parts olla Äripäeva andmetel nõnda EA nõukogu koosolekul öelnud et riigi poolt EA rohkem ei saa. Firmal pole pikajalist visiooni ega tulevikuplaani. Visioonid a` la 3 aasta peale ei ole tõsiseltvõetavad. Vaadates EA ja AB laienemist 90-ndate alguses oli ütlematagi selge et AB vaatas kaugelt tulevikku. Tänu sellele on lennukipark neil täna ka suurem kui EA-l. Jah, lennukite ülalpidamine sööb raha, omanikud teenivad kahjumit. SAmas riik on teadlik, et AB pankrotistumise korral on LÄti riik sõna otseses mõttes läbi. Näiteks lati devalveerimine võiks muuta musta stsenaariumi reaalsuseks.

OK negatiivne omakapital on küll probleem aga niikaua kui kliendid lennukit kamba peale ülal peavad, on ju kõik korras. Vaadake, mida teevad kampaaniapakkumised. Inimesed ostavad lennupileteid nagu Stockmanni Hulludel päevadel kohviserviise ja muud träni... küsimus on põhimõttes et kui kaua inimesed on nõus AB kahjumit kinni plekkima.

Ja see probleem pole ainult AB-l vaid ka näiteks CSA-l. MIks? Sest tsehhi kroon on odav ning lennufirma riskib suure kahjumi ja varade allahindamisega kui kliente poleks. Samas on nad oma maine kujundamisega tõsiselt vaeva näinud (Kesk-EUroopa 2008 parim lennuettevõte).

EA-ga on olukord lihtne, aga kurb : väike (valdavalt Eesti-keskne) turg, vähe otseühendusi, vähe lennukeid ja ebaõnnestunud hinnapoliitika. INimesed ei saa lennata siis kui tahavad ja kuhu tahavad. Võib-olla peaks EA proovima õnne, konkureerimaks AB-ga näiteks Leedu turu ülevõtmise teel. Aga näed, pole ressurssi, et seda teha.

trip.ee teemapostituste põhjal olen teinud järelduse et Eestis on küll palju reisijaid,(kohtati tundub et paljude jaoks pole hetkel isegi MASU) ka neid, kes tahavad lennata üle lombi USA-sse, austraaliasse, aasiasse jne, aga kõik need lennud tehakse konkurentidega: Finnairi, SAS-i RyanAiri või easyjetiga Londonisse Helsingisse Riiga ja sealt juba edasi British Airwaysiga USA-sse või Air Asiaga aasiasse jne. Kui kõik need lennud oleks tehtud ERANDITULT EA-ga siis ehk oleks EA-ga olukord lmuretum, käive ja turuosa suurem jne. Põhjus, miks EA seda lubada ei saa, Eesti turg on liiga väike et teenindada mõnda A380 tüüpi pikamaalennukit (helesinine unistus näiteks otseühendusest Tallinn-New York, Tallinn-Peking või Tallinn- Sydney) . Et SAS mis on üks EA omanikest maadleb ise suure kahjumiga, näitab seda et lennunduse majandamine ei ole lihtne ülesanne, sest lennunduses on personali arv väga suur, alates pagasikärude kokkukorjajast kuni lennujaama juhtkonnani on töövõtjate ahel väga pikk. Ja ka lennufirmades endis töötab palju inimesi, alates pilootidest, stjuardessiset lõpetades tehnilise personali ja järelvalve üksusega. Paljud teenused ostavad lennufirmad sisse: toitlustus (catering), lennuki hooldus (maapealne teenindus), lennujuhtimise eest,maandumise eest, pisike protsent kasumiks jne maksavad samuti lennufirmad ja lõpetades siis rahvusvahelise lennundusassotsiatsiooniga (IATA), kes ka nõuab liikmemaksu. See on raha, väga suur raha. SEetõttu on kahjum kerge tulema. Kokkuvõttes oletan, et terve maailma lennunduses(alates lennukiehitajast kuni lennujaamadeni välja töötab kokku kindlasti rohkem kui miljon või rohkem inimest). Proovi maksta terve eesti rahvale säärast konkurentsivõimelist palka, pluss veel jooksvad kulud, uued lennukid, kütus jne.

"Kuna lennundus on suur ala, seal liigub palju raha ja töötab palju inimesi, siis on kahjum kerge tulema"?

Ülikooli ajal nimetati seda humanitaari loogikaks. Et võtame kaks mitteseotud (ehkki tõest) fakti, paneme nende vahele põhjusliku seose ja ongi korras!

Ab79, palun kirjuta millestki muust kui majandusest.

Küsimus pole lihtsalt majanduses, aga kui ma esitaksin teemavälise, kuid retoorilise väite, et sisuliselt oleme me kõik otseselt või kaudselt üksteisele tööandjad ja seega sõltume üksteisest, kas see oleks väga vale väide???

Olgu, esiteks pole ma ülikoolis õppinud, teiseksma ei ole lennundusspetsialist, aga mulle meeldib näha asju globaalselt. Äripäevagi loen ainult sellepärast et olla kursis maailmas toimuvaga üldiselt. Jah ÄP kirjutab ka palju eesti poliitikutest ärimreeste JOKK kaanelugusid, see natuke häirib, aga uudised mujalt maailmast annab tervikliku pildi, mis toimub ja miks.

Tulles tagasi teema juurde, siis olgu, ma ei hakka enam oma mõtteid jagama kuna see on mõttetu. Igaühel on ju oma tõde. Igaühel on õigus oma arvamusele,ok, jätan oma arvamuse siis edaspidi enda teada.

Kõik minu negatiivsed kommentaarid EA suhtes ei ole sihilikud, nagu oleks ma EA vastane. OLen igal pool rõhutanud et asi pole piletihinnas vaid lennugraafikus ja ebastabiilsuses. Poleks neid probleeme siis isegi lendaksin.

Samas ma usun täitsa et selles ruletis on võrdsed ellujäämisvõimalused ehk siis tõenäosusprotsent 50/50 et "alla annab" enne AB või EA .

Veel üks asi.

TLL_FCO lend oli mul AB-ga, tagasi tulin CSA-ga. KOju tulles sain meili AB-lt, kes palus mul teenindust hinnata ning teha ettepanekuid...

Küsimustikku täitma ei hakanud,aga CSA OK plus kaardi lasin omale ära vormistada nii, et põhimõtteliselt minu jaoks vahet pole mis edasi saab.

Sinu kommentaaridest jääb mulje, et lendamisel on tähtsaim ainult piletihind. Miks sa promod AB-d ja CSA-d ning jätad kõrvale tõelised odavlennufirmad? Eks me kõik tahaks lennata tasuta, kuid keegi peab kinni maksma tegelikud kulud. Kumb on õigem - kas seda peaks tegema reisija (ehk teenuse tellija) või riik? Seoses viimase võimalusega meenub üks endine suurriik, kus kõik oli kõigi oma. Hetkeks on teada, kuhu on AB jõudnud uute sihtkohtade avamise ja odavate piletihindadega. Ca 600 miljonit kahju aastas, mida ei ole mitte keegi kinni maksmas. Ei usu, et IMF lubab Läti riigil oma laenu ebaotstarbekalt tegutsevasse lennufirmasse matta. Vaevalt, et AB-le hetkel ka ostja leitakse. Mis saab järgmine aasta? Ära unusta, et õhus (või õigemini kohtus) on ka FlyLALi 900 milj kroonine nõue. Veel üks asi - kas Flicki 300000 kroonine kuupalk on tõesti selliste majandustulemuste puhul kohane? Kui Riia lennujaam on novembris sunnitud tühistama 80% allahindluse AB-le, siis kaovad selle ja ülisuure kahjumi tõttu odavad piletid ning sellest tulenevalt tõenäoliselt ka paljud sihtpunktid. Kas eelistad ka sel juhul AB-d, kui lendamine Riia kaudu on sama hinnaga ning sama ebamugav, kui läbi Skandinaavia? Mulle EA kontseptsioon üldiselt meeldib - lennata tuleb sinna, kuhu on turgu ning maailma vallutama pole ka hetkel mõtet minna. Pigem pakkuda kvaliteetset ja kindlat ühendust lähematesse suurtesse lennujaamadesse, kust saab mugavalt edasi lennata. Sekka ka mõni kaugem sihtpunkt. Ei ole mõtet võtta valikusse palju kaugeid sihtkohti ning lennata siis pooltühja lennukiga. Sest kes Tallinna kaudu lendaks? Skandinaavial, Soomel ja ka Venemaal on oma lennufirmad ja üsna hea ühendus. Miks peaks lätlased-leedulased lendama läbi Tallinna, kui Lääne- ja Lõuna-Euroopasse on nende juurest vähem maad? Mis puudutab EA ebastabiilsust, siis kas EA on tõesti oluliselt ebastabiilsem, kui AB? Lendude regulaarsus- ja hilinemisnäitajad on mõlemal üsna sarnased. Kuna meieni jõuab info ainult EA hilinemiste/tühistamisete kohta, siis sellest ka sinu arvamus. Kas pole? Mis graafikuse puutuub, siis kas Eestis on tõesti aasta läbi iga päev lennukitäis inimesi, kes soovivad Rooma või Pariisi lennata? No ei ole! Miks peaks siis EA lendama?

Kui nüüd majandust hinnata ainult Äripäeva järgi ja maailmas toimuvast ka pilt ette saada vaid seda lehte lugedes, siis... Aga väita, et Eesti riik ei punni oma EA-d sellepärast toetada, et raha pole aga Läti riik tambib aga AB-sse raha sisse nagu tal seda küllalt jaguks? Hilinevad kõik lennufirmad ja jätavad ka lende ära. Äripäev kõikide hilinemisi ei kajasta. Ja mind on mõnel tõrkega lennu korral alati EA edasi toimetanud ning kena kompensatsioonisummaga rõõmustanud, mida ei saa ma väita AB ega mõne muu kohta.

maxj-le: tänan kriitika eest.

Tõsi, Eeetis tõesti ei lenda iga päev lennukitäis inimesi Rooma või mujale Euroopasse. Ma juba kirjutasin, et eesti turg on suurteks ambitsioonideks liiga väike. Aga siis pole vaja nutta ja halada et raha vähe. OLgu ausad et üle Skandinaavia ja Lääne-Euroopa lihtsalt ei küündi. Turg paneb ju asjad paika. KUi on väike turg, on ka kasv väike, see peaks ju igal äriga tegelev inimene aru saama. Mitte nii, et maksa "surnud" hobust aga kasu ei midagi.

Tunnistan ausalt et umbusu EA suhtes tekitas mulle meedia/press. Võib-olla press võimendab natuke üle, hea küll, aga mina tahan oma reisiplaanides olla kindel et õnnestuvad. Ma ei taha närve rikkuda selle peale, kas lend toimub/eitoimu, toimub, ei toimu. Aga on üks asi: Miks siis TRIP.ee-st võib lugeda "seinast-seina" arvamusi EA teeninduse ja lennugraafiku sobivuse üle. Üks ütleb et vägev, normaalne firma, teine risti vastupidi, jama, hilineb, toit kallis ja teenindus olematu. KIndlasti lätlased kritiseerivad ka oma AB-d. Ideaalset lennufirmat pole olemas. Kuigi on olemas küll reitingutabelid ja indeksid mille alusel määratakse parim, ei tähenda et ta on 100% kõigi jaoks parim. MIks tõin näiteks AB ja CSA? Sest olen ainult nendega lennanud.Asi pole tasuta lendamises vaid usalduses. Kui AB peaks minema pankrotti, siis pole midagi teha. CSA on tegelikult minu jaoks lihtsalt "uus" varuvariant, kelle eripakkumisi peilida. Pardateenindus jättis hea mulje.

Dharmale:

Ma ei tea kust saab AB raha. Ilmselt käibest ja suurem osa piletite eelmüügist. MIna ostan kolm kuud pileti ette, aga seda raha kasutatakse kohe nagunii, läheb jooksevkontosse nagu niuhti. Siis on AB marketing head tööd teinud. Osavalt müüvad lisateenuseid. ILmselt elatakse käibest.

Käivet saab mahu pealt LIsateenused Käivet kasvatavad ka uued suure täituvusega liinid.

Üksiku reisija seisukohast, oletame et ma lendan vaid üks kord aastas või veelgi harvem, kord 5 aasta tagant näiteks. SEl juhul tundub et teenus on üle hinnatud, liiga kallis. Oletame et lennupilet on näiteks hinnaga 2000. 100 reisijat maksavad 200 000. Kas 2 tundi lennukiga Tallinnast EUroopasse maksab tõesti 200 000 EEK???

Sellel kohal jätan jutuotsa lahtiseks, parandage või kommenteerige, mis lennunduses siis ikkagi maksab, kas lihtsalt kütus ja palk personalile või on seal mingid muud x-tegurid või skeemid mille järgi lennu hinda kalkuleeritakse?
Lennujaamatasusid ma ei arvestanud. Ma mõtlen lennu omahinda.