[[img 36476]]Vabandust naislugejate ees, kuid järgnev on ainult meestele mõeldud.
Kui mitmel korral oled pikemal rännul tundnud, et lõuaalune kipub metsikuks minema ja hipi-look läheb liiale? Jah, hosteli plekkidega peegli ees annab ühekordse žiletiga miskit maha kraapida, kuid miks mitte kasutada hoopis elegantsemat võimalust: külastada habemeajajat?
Paljudes maades on see ammu ununenud amet ilusti alles ja pole sugugi ilusalongide roosa ruužiga lämmatatud. Eelmise sajandi alguse kvaliteedimärgiga habemeajamisnoad, vahupintslid ja art-deco toolid, hõbedased käärid-kammid ning muidugi vanahärrad, kel muidu juba käed võbisemas, kuid kui noaga üle lõua tõmbavad, siis on liigutused sama täpsed kui kiurgil. Lisaks veel pahvakas kölni vett ja lõug on sile nagu sülelapsel.
Olematust hinnast me ei räägigi, sarnane muuseumikogemus maksab pisku nii Lissabonis kui La Pazis.
Milline on sinu reisi-habemeajamiskogemus?
Flickri foto
Oma jutust Omaani kohta võtsin read: Habemeajamine oli tõeline nauding: Alustuseks tehti mulle mingi hästi lõhnava kreemiga massaazh, siis aeti vahukreem põhjalikult näo peal laiali, ülikorralik habemeajamine, siis nägu puhtaks ja uuesti vahukreem näole ja uus habemeajamine vastupidises suunas, kael aeti puhtaks, nägu pesti puhtaks, kreem kogu näole ja uus massaazh ja see lõbu maksis meie rahas 9 EEK. Ma olin peale sellist kohtlemist nagu uuesti sündinud.
On selle pintslitupsutamisega, kuidas on, aga olen oma rohketel reisidel alati imestanud, kuivõrd nürid võivad olla arhitektid-sisekujundajad-kes iganes, kes vannitoas või ka magamistoas pistikupesi paigutavad. Enam kui pooltes hotellides tundub see olevat mingi ajuvabatibi, kes pole kordagi uneski näinud, et ränduril ka pardel (mobla, ipod jms) laadimist vajab. Kui veel aastaid tagasi polnud mugavaid kord nädalas laaditavaid pardleid, olen korra sunnitud olnud suisa selili põrandal habet ajama.
Pole siin tripis siiani eriti sona votnud, aga see on teema kus saaksin mone hea sonaga meenutada oma berber-it. Ah jaa, tegu siis Tiranaga, Albaanias. Juuksur-habemeajaja, nimeks tal Besnik (kohalikus keeles tahendab see ustav) ta oleks justkui valja hypanud sellest Kika teemaalgatusest,samuti tema "moodne salong". Aastaid on harra Besnik-il vist ligi 70, aga kasi kindel nagu Inna Roosel omal ajal. Besnik oli kunagise Albaania diktaatori Enver Hoxha ihujuuksur, "salong" on tal siiani endise diktaatori villa varavas Tiranas, Blloku rajoonis.
Salongiks on seda pisut palju kutsuda, tegu 3X3 m putkaga.
Esimesel korral juukseloikusele minnes pakkus hr Besnik mulle peale tooli istumist koigepealt suitsu, joudes arusaamisele, et ma suitsust ei hooli andis ta mulle alternatiivina lutsukommi:) Nyyd ta juba teab, et ma suitsu ei tee ei juuksuritoolis ega mujal ja saan ikka kommi. Ennem protseduurile asumist pean alati oma olematus keeles talle aru andma kuidas mu naisel ja lastel laheb ja alles siis voib etendus alata. Habet aetakse ikka noaga mida ennem desinfitseeritakse rakiga (kohalik samakas) taidetud purgis, loppeks paneb Besnik vahemalt kaks peotait mingit keskmiselt halva lohnaga odekat igale poole nao peale ja maarib seda siis veel yhe peotaie ka pahe. Selles osas pole me aasta jooksul veel kokkuleppele joudnud, et selle odekolonni osa voiks ara jatta, seda lihtsalt PEAB panema. Alati peale juukseloikust pakub ta peapesu voimalust slongi kraanikausis.
Nii monedki minu Eesti sobrad on siin kaies oma loua usaldanud Besniki hooldada ja etendus on koos puhta louaga garanteeritud.
Loomulikult ei maksa loota, et vanaharra teaks midagi bekhami voi isegi makaivari moodsatest soengutest ja oskaks neid teile pahe loigata, seetottu voib juukseloikus loppeda vaikese Hoxha aegse yllatusega:)
Haid elamusi soovides
Margus Tiranast
kirjutades, peaks ise siinkohal mainima, et olen peaaegu alati seda võimalust kasutanud. Viimati nüüd novembris Koh Changil, kus küll asi oli pisut moodsam- nimelt tehti seda ühekordse pardliga. Aga põnevamad kohad on olnud kunagi samuti Tais, Samuil ning eelmisel aastal Vietnamis, Ho Chi Minh Citys, kus oligi nii nagu eelpool juttu oli, et vanamehed aastates 70 vms, vana- kooli habemeajamis noad, kroomitud pingiääred, karvu täis põrand, pidev omavaheline mulin nagu ühes filmis, mille nimi kohe meelde ei tule. Lisaks sellele, et habe sai aetud, tehti ka mingit huvitavat peamassaaži oma hea 5 minutit. See oli mingi vibraatorit meenutav aparaat, mis käis habemeajaja 3- e keskmise sõrme külge ning sedaviisi suristades said kogu pea ning kael masseeritud + veel kõrvad hõõruti ka käsitsi tuliseks. Ei saa siinkohal mainimata jätta ka odekolonni, millega kupatati kogu pea üle. Ehtne Troinoi v Saša vms. Kuna ma kannan niikuinii kiilakat soengut, siis saab veel kogu laksu korraga- ehk siis pea paljaks ja lõua ka. See on tõesti asi, mida soovitan soojalt- aeg maha võtta ja ei millelegi mõelda v siis jälgida kohalikku seltskonda/habemeajajaid. Raha, mida selle eest küsitakse on tõesti naeruväärt.
Päris hea teema! :) Kohe tuli omal üks juhus meelde Mailaisiast. Väike väljavõte selleaegsest reisikirjast:
"Kaua olen juba mōlgutanud mōtet, et tuleks juukseid veits kärpida - 2 ja pool kuud on pikk aeg. Pesen hommikul pea ää ja lähen ümbruskonda juukslat otsima. Kōrvaltänavast leiangi ühe - kolm indialase väljanägemisega vanamehepoega korraga ametis ja vähendavad kohalikel karvkatet. Töökoda ise üsna tagasihoidlik, jääb mulje et pärast 1960ndat aastat pole suurt miskit muutunud. Ega seal suurt erilist ole, üks vanake kärbib mu juuksed üsna ära (pōhiliselt kasutab "nulli", vähem kääre). Lōppfaasis määrib mingist plekkanumast (Aladdini imelambi kujuga) tundmatut ollust pähe - vist zhelee :) Kuid siis tuleb pōnevam osa - vana vōtab mu pea lōdvalt käte vahele ja - naksti! - murrab selle järsult paremale, nii et kael ragiseb (päriselt ragises!). Vauuuuu! Mis trikk see oli? Naksti! Teisele poole kah... Oli mis ta oli, igal juhul oli see väärt trikk - nii kerge hakkas kohe! Samas ajas see mind hirmsal kombel naerma, ei saanud kuidagi pidama - mis juhtub kui ta oma trikke tehes mōnel väljamaa kodanikul (juhuslikult) kaela murrab (kohalikest pole suurt lugu)?? :) Trikiga lōikus maksis 8 ringgitit."
Olen kogemuse võrra rikkam kevadisest India reisist. Olime sõpradega külastamas väikest maalilist Orchat, sealse hotelli vastas asus väike puidust 1m2 suurune putka ,mis meenutas välikäimlat aga kus töötas hoopis kohalik habemeajaja. Võtsin siis minagi kerge värinaga toolil istet ja tegin kätega selgeks mis soovid mul on. Kui tema töövahendeid nägin tekkis küll tahtmine kiirelt ära joosta aga uudishimu sai võitu... Noormees tegi oma tööd äärmise põhjalikkusega,zilett oliuus ja terav ning lõug käidi üle 3 korda, pisut odekolonni ja lõpuks veel näomassaz. Puhastas veel ka kaela ning tahtis ka minu "metsikut" sonegut pisut kärpida kuid sellest keeldusin. Kena rasvase ja väga musta kammi ning õli abiga sai ka minu soeng korralikule indule omase moe. Kogu see lõbu maksis 50 ruupiat (ehk vähem kui 15 eeku)ja olenemata olematust hügieenist ei juhtunud minu näoga ka hiljem midagi halba - ei läinud nahk kärna ega kukkunud juuksed välja.Väga julgustav kogemus igatahes!
Nepaal, Pokhara, pärast Annapurna baaslaagri matka. Barber shop peatänaval. Pikk tseremoonia pea- ja kaelamassaazhiga imalate budistlike shlaagrite saatel. Muidugi vana kooli tehnika noa ja pintslite ja muuga. Aga tera võeti pakist uus, nii et hügieen muretsema ei pannud.
Võttis tükiks ajaks oimetuks, ja nii puhast lõuga pole mul olnud murde-east saadik!
(Kuid kika, miks vaid meeslugejatele? Mitmesuguseid raseerimisteenuseid pakutakse ka daamidele..)
Mina pean küll oma mehe kogemust vahendama siin, sest endal mul habemeprobleemi ei ole :). Viimasel Indias olemise päeval andsime järele ühe "meie tänava" habemeajaja pidevale survele ning mees soostus suht olematu hinna eest habemeajamist nautima. Hind oli samuti ca 15 eeku. Habemeajamisest sai sujuvalt näomask erinevate lõhnavate kreemidega, peanaha massaaz, näomassaaz mingi vibreeriva masinaga, roosiveega puhastamine jne jne. Vahtisime kõrval, suud ammuli. Lõpuks andis mees järgi survele ka juukseid lõigata. Soeng tuli päris OK kusjuures. Habemeajaja oli ise noor ja hästi pisike, nii et minu mees oli istudes ikka tüki maad suurem kui tema seistes. Kogu protseduur kestis paar tundi kokkuvõttes. Üllatus tuli koos maksmisega... kuna tehti nii palju lisaprotseduure, siis läks see mõnu maksma ca 400.- eeku. Olime nii pahvid, et maksimegi küsitud summa. Ise saime muidugi juba makstes aru, et nüüd alles õige pügamine hakkab, juustepügamine selle kõrval oli tühiasi. Aga viimane päev oli ja las ta siis sai selle raha :))
Hea sõber Liina kirjutas meie häälekandjas mõni aeg tagasi niimoodi:
http://expats.ourworldtravels.com/2006/19/kaunis-kaunimaks
Seal on ka pilt sellest, kuidas niidiga habet aetakse ühes Egiptuse salongis. Head lugemist.
külastasime sõbraga juuksuritöökoda Angoolas, see juhtus igiammu, siis veel kui meie maal ei olnud moes paljad kuklad. No ja tehtigi mu sõbrale nn.neegrisoeng raseeritud kukla ja potikujulise juukserandiga. Mina igaljuhul keeldusin, aga irvitada sai rahvas kõvasti. Mitu kwanzat maksis- ei mäleta.
...on olnud parimad elamused: Emiraatides, Türgis ja ka Malaisias (nagu Rebaseonul). Kota Kinabalus, Borneol, külastasin ühte juuksurisalongi, kus parasjagu praktiseerisid kohalikud juuksurikooli tibid. Ei julgenud lasta habet ajada, jäin soengu juurde- aga seegi keerati korralikult vussi. Tuli meelde see anekdoot, kus habemeajaja käis habemenoaga siuh-säuh üle kliendi näo ja nuttis: "jälle läks nässu!".
Olen viimased aastad kainud sama juuksuri juures bahrainis, hinnaks on kujunenud 2 kohalikku raha -ca 30 eeku - ja teenusega olen rahul. Habet olen ajanud vaid korra, nagu oli ilus ja puhas... Samas ei ole meeldiv, kui keegi vooras ziletiga yle kori tombab - paranoia vist:) Aga masaaz ja kreeemitamine kuuluvad kohustusliku protsessi hulka ja on hinna sees. Juuksurist - esimene kord oli vaja oelda mida ja kuidas, jargmistel kordadel kysiti ainult yle - like last time? Olen arvatavasti ainuke valge selles "salongis" ja kerge meelde jatta:)