Häälega Kagu-Aasiasse?

Hei!

Kas keegi kujutab ette, kui reaalne on kahel tüdrukul jõuda augusti keskpaigaks Indoneesiasse, kasutades võimalikult minimaalset eelarvet? Plaanis minna läbi Venemaa ja Hiina sihtmärgi poole, ei kujuta veel ette, kuidas leida mõni laev või odav lennuk Hiinast üle mere.

Esialgu on see veel idee tasandil, kuid 10 000-kroonine lend - ja ma tean, see isegi väga hästi saadud - ei mängi tõenäoliselt meil välja. Seiklusi tahaks ka. Hääletamiskogemus on Euroopa-siseselt ja Venemaal olemas. Lugesin teisi postitusi ja tean, et nt Hiinas on transport väga odav, aga sel ajal toimuvad seal ka ju olümpiamängud ja seetõttu ei kujuta üldse ette, milline olukord seal olla võiks.

Ehk oskab keegi midagi tarka kosta ;)

Kas kaarti olete ikka uurinud? Miks te Hiinast siis lennata tahate kui eelarve on väike? Hiinast peaksite minema lõunasse kuni Singapurini välja. Arvan, et Venemaa alates Uuralite tagant on raske. Vaadake läbi dok.film: "Long Way Round" - (Documentary/road trip) Ewan McGregor and Charly Boorman.

Ei teagi, kas selline reis tuleks palju odavam, kui siit osta otse lennukipilet Indoneesiasse, või vähemalt tšarteriga Taisse ja sealt edasi. Loomulikult on siin tibid ennemgi rääkinud, et teiste kulul elades on võimalik ilma rahata reisida, nimetades seda külalislahkuseks, aga jah...

Samas kindlasti on võimalik Venemaa ja Hiina kaudu sellist trippi teha küll ja see oleks lahe. Teine variant on minna mööda tüüpilisemat rada Iraani, Pakistani ja India kaudu. Aga sel juhul tuleb läbida rohkem maid ja viisad teatavasti maksavad ka midagi (ja nende ootamine pealinnas).

Hästi ei kujuta ette kuidas Hiinas oleks võimalik ilma hiina keelt oskamata juhutransporti leida. Kagu-Aasias pole see samuti kombeks sõita kohalikega, ilma tasumata (kui just mõnda väga lahket peret ei kohta).

Lihtsam on hääletada Saksamaale ja jääda seal soodsaid viimasehetke lennukipileteid ootama. Või siis haarata kinni mõnest Finnairi pakkumisest.
Hiinas hääletamise mõte - ma nüüd natuke itsitan.

Mõni on hääletanud Jaapanisse - ja tagasi. Kaks korda. Vt näiteks http://followcarina.blogspot.com/ varasemaid postitusi. Samas vist ongi nõnda, et üks jääb koju itsitama, teine läheb teeb ära. Kui tee kutsub.

Tulin novembris Hiinast, seega tean natuke tausta ka.
Aga õnn kaasa!

kuule folke, vaata ka kellele sa sellist nõu annad. Inimestel pole õiget arusaamist sellestki, kus Indoneesia asub, veel vähem sellest, millega Venemaa idaosas ja Hiinas üldse liigelda saab. Iseenesest on idee rongi hääletada muidugi kaval, aga kokkuhoiust sellise marsuudi puhul võib ainult unistada. Kui inimesed tahavad seigelda, siis miks mitte, aga ei tasu rääkida, et kokkuhoiu pärast vaja sellist marsuuti hääletada. Ja kui folke arvab, et naisterahvastel üksi kusagil Venemaa pärapõrgus on ohutu liigelda, eriti veel teiste kulul, siis no andke andeks. Hääleta ise kui soov on, aga ära utsita teisi.

No olgu, oli ehk tõesti pisut vastutustundetu utsitada. Samas - kui kohe algul inimese ideed välja naerda ja maha teha, siis ta ei lähegi. Ja kui juba teel olla, jääb ellu alati. Tullakse tagasi targema ja kogenenumana. Seda on ju kogenud kõik, kes vähegi omal käel ringi rännanud. Aga tõsi, kui eesmärgiks on vaid rahaline kokkuhoid, siis pole niisugusel asjal mõtet.

Ei, kokkuhoid ei ole ainus põhjus. Loomulikult olen kaarti uurinud, tundus tegelikult lihtsam minna läbi 2-3 riigi (vb siis Vietnamini) kui Pakistani kaudu trippida. Ma ei ole üksi, meid on kaks :) Ja ma olen juba mitu aastat tahtnud Hiinas ringi reisida, eriline lennukifänn ei ole. Ja no aega varume tõenäoliselt ikka kuu-poolteist Indoneesiani jõudmiseks.

Selle filmi vaatan kindlasti ära, aitäh.

Ka rongi peale hääletamist Venemaal olen veidi teinud, pole siin võimatut midagi. Teiste kulul elamine pole loomulikult asi, mille peale lootma jääda! Kuna siis on suvi, saab toidu ja öömajaga mingit pidi ikka hakkama. Ja kui tuleb ikka väga hea lennupakkumine sinnakanti, siis seda kaalume ka kindlasti. Veel ei ole peale sattunud.

Mind huvitab kogu asja juures see Venemaa viisa. Kui kauaks see antakse, mis tingimusel ja kas ennast peab vahepeal kusagil miilitsajaoskonnas näitamas käima. Vöi on minejal vene pass taskus?
See haiseb sellise ettevötmise järgi, millega vöib hiljem kusagil matkafoorumis ja söbrannade ees ylbata stiilis 'käisime viie rublaga indoneesias'. Milleks otse, kui saab ka ringiga.

Ma arvan, et võta see Jaapanisse hääletanud Carina ja uuri tema arvamust. Tal on teile ilmselt sama palju öelda kui kogu trip.ee kogukonnal kokku. Temast kirjutas Go Discover, ja blogi link oli siinsamas - http://followcarina.blogspot.com/, tundub üks ääretult meeldiv ja lahe ja hakkaja tütarlaps olema.

Edu proovimisel, küllap te kuidagi ja kunagi ikka Indoneesiasse jõuate!

Miilitsajaoskonnas enda näitamine on puhas formaalsus. Mingit kohalikku registreerimist nõutakse siis, kui ollakse 3 päeva samas linnas, tegelikkuses see ei toimi, kui tahavad altkäemaksu, küsivad niikuinii. Vene viisa pärast ma küll ei muretse, kuna sai seal pool aastat õpitud ja tõenäoliselt saab nendega hakkama ka ilma vene passita.
Märksa rohkem muretsen just kagu-aasias liiklemise pärast.
Aitäh, carinaga võtan kindlasti ühendust :)
p.s. ma ei ole nii pinnapealne inimene, et mingite sõbrannade ees eputamise nimel sellist reisi ette võtta. Tundub lihtsalt üks väga sürr väljakutse ja indoneesiasse peame tõenäoliselt niikuinii kuidagi saama.

Ma pakuks, et puhtalt majutuse (olgu ta nii odav, kui tahes) ja söögi peale kulub kokkuvõttes tublisti rohkem, kui odavamat sorti lennupiletite peale näiteks Bangkokki või Kuala Lumpuri.
Kõige odavam variant on arvatavasti ikkagi lend Bangkokki ja sealt edasi näiteks Air Asiaga (või siis rongi või bussiga). Kagu-Aasias hääletamisse ma väga ei usu, sest bussisõit on seal odav ja hääletamine pole sealkandis eriti kombeks. Ausalt öeldes ei meenu, et oleks SEA-s kunagi ühtegi hääletajat näinud.
Aga kui seiklused on eesmärk omaette, siis võib ju tõepoolest häälega ka minna. Kindel mats, et midagi, millest pärast lastelastele rääkida.

Minu arvates pole seal keerulist midagi - kui Venemaa õnnestub seljataha jätta, siis peaks ainult tulistama. Kui kohalik transport on odav (buss, ehk ka rong), siis sellega saab ju suurepäraselt sõita. Mäletan, et kunagi Lähis-Idas oligi see asi, et häälega sõita ei olnud eriti mõtet, sest 100 km kohaliku bussiga maksis ehk mingi 5-6 kr ning kohalikku koloriiti kohtab sellises bussis kõvasti, ainult suhtle. Mina ise ei viitsiks läbi Venemaa hääletada, teeolud ja vahemaa on lihtsalt üsna hullud - kas keegi teab, küsin huvi pärast, mis täna maksab rongipilet Moskva-Ulan-Baatar (v Peking)? Moskvasse hääletaks või siis läbi Pihkva rongiga oleks ka ilmselt veidi odavam kui rong Eestist. Ning ega ühe-otsa lennupiletit Bangkokki või mujale sinnakanti alla 9-10 kilo tõenäoliselt ei saa, parandage kui eksin. Rongiga läbi Moskva oleks ehk miinimum 5 kiloga võimalik (?), arvestades ka viisade maksumust(?).

Aitäh optimismi eest, reisimees!

Pekingisse peaks saama 4000 eest küll Moskva rongiga kui õigel ajal pilet ära osta raudteejaamast. Ise ka mõtlesin, et hääletaks hoopis Moskvasse, võtaks selle rongi ja vaataks, mida edasi võimalik teha.
Või siis prooviks hoopis Kasahstani otsa :D Aega planeerida meil veel mitu kuud ju, tahaks kõik variandid enne läbi kaaluda. Hullult meelitab Aasia üleüldse, lennukiga otse sinna kütmise tahaks jätta viimaseks variandiks kui tõesti selgub, et see on absoluutselt igapidi parim ja ainuvõimalik lahendus.

Kas teie planeeritava reisi eesmärk on eelkõige seigeldes Indoneesiani jõuda või lõppeesmärgina Indoneesias pikemalt seigelda?

Kui hääletamisest ära tydined, vöta hobune ja mine sellega edasi :-P
http://www.mannerheim1906.com./en/index.html

Ei, Indoneesias oleme asjalikud ja käime ülikoolis.
Tõenäoliselt tuleb seiklemise kihk praegu sellest, mis praegu Eestis väljas toimub. Ja no rahaga pole ka just kiita.

Väga huvitav! Mida te seal õpite? Otsisite selle ülikooli ise või saite mõne stipendiumi sinna.