Käisime jaanuaris Filipiinidel puhkamas, peatusime Panglaol, kokku oli meid 20, nendest 3 lõpetas haiglas. Neilt leiti kahte sorti parasiite, üks levib veega ja teine puuviljadega, leiti veel kohaliku tüvega salmonelloos, ärge laske kuskil jääd joogi sisse panna, nad ütlevad küll, et see on puhtast veest. Nüüd Eestis peame kõik andma arsti juures igasuguseid proove, kardavad äkki oleme midagi kaasa toonud.
Leetrite vastu peaks olema vaktsineeritud. Aga noh, kõik vaktsiinid ei tööta 100%. Hetkel ootan analüüside vastuseid, edasi kirjutan Sri Lanka teemas.
Katk see vist igatahes ei ole, tundub selline kergem lööve, kui saad siia kirjutada veel.
Sai ka käidud seltskonnaga nii Oslob, Siquijor, Panglao, ka Loboci jõel söömas. Aga põhja lõi alt ära lõpuks El Nidol.
Meil oli samuti lõpuks El Nidol - 2 päeva palavik, süda paha, kõhujamad. Kolm inimest neljast jäid haigeks - kahtlustasime päev varem joodud jääd puuvilja joogi sees. Neljas valis õlle ja polnud häda midagi:)
Vaesematest Aasia riikidest Tai on jõudnud punkti, kus keegi enam ise jääd ei viitsi teha, lihtsam on tellida pakendatult otse tehasest. Filipiinidel pole veel infra nii kaugele arenenud, seal tehakse käepärastest vahenditest ise jääd ja turistile see mikrofloora on tõsine ohuallikas esmatutvusel. Valgel turistil ligi 100% tõenäosusega lööb esimesel Filipiini-visiidil põhja alt ära, edaspidi reeglina enam mitte.
Just nägin Bangkokis Chinatownis, kuidas söögikohta toodi jääd. Tuki kastist libistati selline piklik 100 liitrine kamakas asfaldile, löödi konksud sisse ja lohistati kööki. Loodan väga, et sellest ei tehtud jääd jookidesse panekuks, aga mine neid tea.
Väga hea, et mõnel silmad avanevad. Sellest tehakse muidugi jääd, toidud topitakse ühtlasti naatriumvesinikglutamaati täis ja tekibki põlvkond inimesi, kes Tai tänavatoitu maitsvaks peab. Ja veel hullem, seda legendi levitab.
Enamvähem korralikku toitu saab Tais üksnes teatud klassiga ja paraku küllaltki kallitest restoranidest.
To: markus1. Huvitav kust sinusugune tarkpea, kolm päeva tagasi , siia Trippi välja hüppas. Ongi inimesi, mina sealhulgas, kes peab nt. Tai tänavatoitu VÄGA maitsvaks. Ka ei ole mulle Aasia restoranid võõrad. Millisest legendi levitamisest sa räägid, kui miljonitele see meeldib ? Huvitav kus sina Tais olles toitud, kui : Enamvähem korralikku toitu saab Tais üksnes teatud klassiga ja paraku küllaltki kallitest restoranidest.
Aga naatriumvesinikglutamaat ongi maitsev ju :) Ega seda muidu ei kasutataks. See pruunikas vedelik on Tais muidugi kohustuslik maitseaine, aga nautigem seda nagu päikeseloojangukollast värvainet Aasia Fantas, mis teeb sealsest Fantast tõeliselt mõnusa ja erutava keemiapommi, mitte mingi lahja kihiseva apelsinimahla nagu ELis. Söövad taid seda glutamaati terve elu sisse, küll elavad ka turistid üle, kui mõne nädala sellest toituvad. Häda on ainult nendel, kellel on allergia selle aine vastu, aga mina söön ja kiidan :)
No minu tagasihoidlik eesmärk oligi välja tuua, miks see Tai toit seal nii maitsev ikkagi "tundub". Keemiline ajupesu teiste sõnadega. Mina olen siiani seda ainet vältida püüdnud, ka Eestis toodetud toiduainetes. 100% ei õnnestu muidugi.
Lisaks on selge, et tooraine, millele seda lisama peab, sest muidu ei maitseks ju üldse, on ebakvaliteetne, sageli ka realiseerimisaja ületanud.
Minu teada puistatakse seda rotdeed Tais igal pool toidu sisse või on see kastmetes, mida peale tilgutatakse. http://milkblitzstreetbomb.com/thailand/how-to-avoid-msg-in-thailand/
MSG allergikud hoiatavad restoranide eest, et seal kokk nagunii salaja poetab seda, isegi kui spetsiaalselt ilma MSG-ta tellida, sest kokk ju teab, mis toidu maitsvaks teeb. Samas on see Tais nii levinud maitseaine, et paljud kokad kindlasti ei teagi, et tegu on glutamaadiga. Lihtsalt see on see asi, mis alati toidu sisse käib.
Seda kasutatakse laialdaselt igalpool aasias, mitte ainult Tais. Isegi Brasiilias suuremates supermarketites kus sai käidud oli see müügil.
Elu on ikka bitch küll- just diagnoosisin omal netitarkusi lugedes kroonilise gluteenitalumatuse, allergia lihas sisalduvate kasvuhormoonijääkide ning juurikatele ilusama välimuse andmiseks kasutatud silikoonõli vastu, tapetud loomades leiduvate stressihormoonide vastu jne. Rääkimata õudustest nagu askorbiinhape (mõelda vaid- meile söödetakse salaja sisse HAPET!) , mida segatakse pea igasse säilitamiseks mõeldud toiduainesse. Ja siis veel see glutamaat. Ausalt, oma netiuuringutes pole sinnamaani jõudnud, et teaks mitu aastat ta minu elust juba niitnud on ja palju ta veel niita kavatseb, aga ilmselgelt kole asi. Otsustasin juba järgmisel aasia külastusel olla täisveegan ja joomise asemel ainult tupsutada oma huuli niiske rätikuga, aga siis meenus- need va parasiidid, kes võivad pesitseda juurikatel ja kelle hambulised lõuad on laiali ootamas pahaaimamatut turisti.... EI, mina jään koju. Panin ka ukse igaks juhuks lukku. Edaspidi joon ka kodus ainult keedetud vett.... samas oli ÕL pikk artikkel sellest, et vesi muutub korduvalt keetes toksiliseks.
Pigem sured varem pideva stressi tõttu - mida nüüd süüa, mida mitte, kui lastes hea maitsta kõigele mis meeldib.