Huvitav, et räägitakse nagu lastel poleks reisimisest kasu ja nad ei mäletaks seda hiljem.  Millest see tuleb? Meie pere kogemus on ikka täiesti teine. Me oleme lastega käinud päris palju reisimas - Euroopas, Aafrikas, Põhja- Ameerikas. Suurem laps sai just 4-aastaseks ja tema silmaring, maailma tajumine, keelte oskus jne on ikka omajagu paremad selle tõttu. Oskab nt erinevates keeltes fraase, numbreid, sõnu. Teab erinevaid riike, on mingi taju maailma ja geograafia osas, teab tuntud maamärke - Vabaduse sammast, Hollywoodi märki jpt. Teab filmimaailma tegelasi. On kokku puutunud paljude erinevate loomadega jne jne. Arusaam maailmast on ikka hoopis teine seetõttu. 

Lisaks sellele on lastele väga tähtis olla koos oma vanematega. Tavaliselt on üks või mõlemad vanemad tööl, lapsed lasteaias, koos veedetakse aega vähe. Ja nüüd kui vanemad läheksid veel ka kahekesi reisile, siis oldaks koos veelgi vähem aega. Seetõttu ongi tore ja hea käia just kõik koos reisimas, et saab olla päriselt ka koos. Ja see on just lastele tähtis.

Mida aga vanemad tegema peaksid enne reisimist, on korralik ettevalmistus. Kaasa vajalik meelelahutus, söögikraam, magamise ja mugavuse vahendid. Siis tunnevad lapsed ennast hästi ja on ka endal hea. 

Lastega reisimine on teistsugune, aga kindlasti vajalik mõlemile- nii vanematele kui ka lastele.

Tean oma kogemustest, et lapsed arenevad oluliselt kiiremini kui nad vanematega koos reisidel ja üldse igal pool kaasas on. See on nagu töökasvatuski, miski ei valmi üleöö vaid maast madalast. Samuti on õige väide, et puhanud inimene on tublim maksumaksja ja parem lapsevanem. Seega igal juhul reisile ja kindlasti koos lastega. Aga kuidas? Ikka nii, et kõigil hea saaks.

 Väga hariv on lugeda, mida 200 reisijat saaks-võiks- peaks tegema siis kui üks või mitu väikelast võtab vaevaks toimuvat mitte nautida. Sellest hetkest alates võivad 200 inimest erinevate firmade kõrvaklappe kasutada, ära kannatada, omavahel kohti vahetada, kõik 200 võivad minna ära teise lennuki otsa, või üldse minema minna või tulemata jätta. Ilmselt on kusagil ka kirjas, et just sellel reisil on jonnakas laps ja siis saavad kõik soovijad juba eelnevalt endale erareisi tellida kuhu iganes maailma otsa. 

Lisamata on siiani veel üks üsna kummalisena näiv võimalus, et erareise teeks need vähesed, kes enamuse huvide arvestamisega toime ei tule. Ja piiratud alale 11km kõrgusele kogunevad kokku need, kes juba suudavad mõnede tundide jooksul kaasreisijaid mitte häirida. Väga innovatiivne lahendus.

Paraku oli, on ja jääb teatud seltskond, keda lihtsalt ei koti teiste heaolu. Olgu nad siis tänavaliikluses või lennukis või mujal.

Kas ainus võimalus lastel vanematega koos olla on üle ookeani 12-tunniseid lennureise kaasa teha? Võib vaielda selle üle, kumb laps on arenenum, kas see, kes tunneb Hollywoodi maamärki ja oskab hispaania keeles jäätist küsida või laps, kes tunneb ära Eesti metsas vähemalt viie metslinnu laulu ja teeb vahet kitse- ning metssea jäljel. 

Eesti on tore koht, kus oma lastega koos aega veeta ja geograafiat saab väga edukalt õpetada gloobuse abil :).

Aga kui siiski vaja reisida ja lennata, siis ikka üksteisega arvestades, see tundub iseenesestmõistetav. Iga lapsevanem võiks oma last nii hästi tunda, et sellist asja otsustada.

Tundub, et tehakse üldistusi ja siis kukutakse oma kaevikust lahmima. Ei pea lapsega reisimist nii keeruliseks ettevõtmiseks. 3-4h Euroopa-Vahemere piires ei ole oluliselt pikem ots kui autoga Lõuna-Eestisse vanavanemate juurde. Väiksem laps 3,5a ja järgmine nädal tuleb umbkaudu 10-s reis. Olen vägagi veendunud, et sealt ei tule mingit piuksu lennu ajal. Ainult 1 kord on laps jonninud, kui lend hilines ja seetõttu laps üleväsinud, läks 15-30min enne kui magama jäi. Ise pean oluliseks järgmisi punkte: 1) ei ole mõistlik valida lennuaegu, mis lapsel tavaliselt uneaeg või minna väsinuna lennule. Ehk kui laps nüüd üleval ja üleväsinud, siis lärmi kõvasti ja ei pruugi lennukis ka magama jääda (tuled põlevad, teenindajad-rahvas käib jne). 2) vastavalt vanusele näksimist-mänguasju-tegevust kaasa võtta. 3) kui vanematel endilgi 1-2x lennata ja ise ärevuses, siis kandub see imikule üle ja laps ka närviline.

Eks vist tekib selektiivne kuulmine - ei ole nüüd täheldanud mingit metsikut lastekisa lendude ajal (vahel kuskil miskit ikka), isiklikult ka rohkem jäävad silma alkoholi manustanud "mina-ja-maailm-isakesed". Lapsed 2-3 aasta pärast enam ei jonni, isakeste ego läheb iga aastaga ainult hullemaks ;)

Aitäh  pandud diagnoosi eest :) Nagu näha on kriitikud minu ja minu lastega lendudel olnud. Kui huvi, eks kirjutage, saate järgmistele ka kaaasa tulla.

Aga tegelikult - minu mõte oli, et ärge virisega nii palju selle üle, mida teised teevad. Kellel omal lapsi, on seda nutmist näinud-kuulnud, elatakse edasi, pole hullu.

18+lennud on ok mõte, samamoodi 18+ hotellid ja spad jne. Ma ise näiteks käin ainult popkorni vabas kinos

Kuna pakettreise eriti ei tarbi, siis ületarbinud “isakesi” lennukis kohanud ei ole. Tundub, et see ongi rohkem Smartlynxiga Egiptuses või Türgis kõik hinnas hotellis peatunute teema. Lennureisi mitte taluvaid lapsi aga jätkub igale poole.

Lihtsalt remargi korras, GuidZiga (14.27 kirjutatud tekst) küll ühte lennukisse sattuda ei taha kui kirjapandu muidugi huumor ei olnud :)

Mürasummutavad kõrvaklapid ei aita kahjuks kõrval üürgava tuletõrjesireeni vastu.

Ja veel, eespool kirjapandut lugedes jääb mulje, et kõik me tahame mõnusalt reisida, aga teistega arvestamiseni on veel pikk tee minna.

Mees80.Ei ole midagi nii lihtne,et pöördud viisakalt selja taga jalgadega tagujate poole ning palud see tegevus lõpetada ning saadki rahus lennata.Ei aidanud ei minu ega mu mehe korduv viisakalt ega ka lõpuks kurjalt pöördumine.Saime ainult sõimata.Ka stjuardessi palumine ei muutnud midagi.Peale 2tundi(lapsed võivad oma tähelepanuvajaduses väga järjepidevad olla) sai minu kannatus otsa-lasin istme seljatoe alla ja hakkasin ennast vastu kõigutama.Seda kisa mis siis lapse ja vanemate poolt kostma hakkas ja mis sõnu kasutati ma kordama ei hakka.Jõudsime kompromissile-nemad ohjeldavad oma last ja mina lasen istme ülesse ning ei kõiguta.Mul oli sügavalt kahju,et lapsel sellised vanemad on. Teine juhus.Meie ees vanemad oma 2aastase lapsega ja meie taga nende sõbrad 2,4aastase lapsega.Tean,sest seda arutati.Toimus see,et meie ees olevad suhtlesid meie taga olevatega.Istmeseljatoed polnud 10minutit ka paigal.Palusime,et vahetame kohad ära.Nad polnud nõus,sest teise laps ei laseks ju siis magada kui vaja.Stuardess teatas,et kui kumbki neist nõus pole kohti vahetama,siis tema ei saa midagi teha.Kõige toredam pooltund oli kui selja taga istuvad vanemad omavahel tülli läksid ja karjusid.Nende laps peksis jalgadega vastu istet ja röökis.Meie ees istuv laps oli istme peal püsti ja kõikus istmega.Emal olid silmklapid ja kõrvaklapid peas.Isa lahendas ristsõnu ja teatas tuimalt:lapsel on ju igav.Endale võetakse lennukisse meelelahutus kaasa aga lapsele mitte midagi.Võiksin sellest lennureisist romaani kirjutada tänu neile kahele perekonnale.See oli nii absurdne.Kui ma oleks ainult need kaks korda lennukiga lennanud,siis arvaksin,et nii ongi alati.Igal aastal käin kahel korral lennukiga puhkusel(liinilennud alati rahulikumad,tsarterites lärmi rohkem) ja enamikel juhtudel on vanemad,kes koos lastega lendavad hästi ette valmistunud ning lapsed väga armsad ja tublid.Häirivad aga inimesed,kes on enne lendu endale pool pudelit lõhna peale valanud.Neid satub tihemini kui hoolimatuid vanemaid.Inimeseti on häirivad faktorid erinevad.

Teemaalgatajana tahan mainida, et minu kogemus oli üle 10 tunnise liinilennu oma.

Ja meil olid ka oma lapsed kaasas, kes nüüdseks eas, kus oskavad käituda.

Viibides 3-4 tunnisel puhkusetsarteril, oleksin selles osas ilmselt mitu astet tolerantsem. 

Ja lisaks veel, et lennuk on ühissõiduk, kus 200 inimest ei pea arvestama 1 inimesega vaid vastupidi.

kerru

Minuga juhtus analoogne asi mõned aastad tagasi, Finnairi lend Phuket-Helsinki.

Meie taga istusid Tai naine + kaks last, üle vahekäigu Soome mees+ üks laps. Perekond siis kolme 2-5a. lapsega. Terve lennu tagusid lapsed jalgadega vastu seljatuge. Vahepeal hoiti neid süles, siis olid neil näpud meie juustes, ime, et kõrvadest ei tirinud. Ema ei teinud kordagi suud lahti, lastega tegeles ainult isa, soome keeles. Arvasime, et äkki ema ei oska soome keelt.

Peale tuhandendat jalahoopi meie istmete vastu, katkes kannatus.

Oleks te ainult kuulnud, kuidas tai lasteema kukkus üle lennuki kriiskama, puhtas soome keeles, et need on ainult lapsed...jne.

Kohutav milliseks kujunes see öine tagasilend

Krt. tegele oma lastega, kui nad sul reisil kaasas.

P.S. Meil olid ka 5+7a. lennukis.

Lisatud: Täiskasvanutele ka midagi. Ma ei saa aru, kuidas mõni reisija, kes kasutab tualetti peab kõikide eesistujate seljatugedest kinni rabama ja neid raputama. Oled just jäänud tukkuma. Saab minna ka nii, et ei pea ennast püsti rebima kasutades selleks eesistujate seljatugesid.

Päikest.

See seljatugedest haaramine on jah eriti idiootne tegevus, nagu tõesti ei jõuaks muidu end liigutada inimene.

Endal ka olemas üks kogemus Soome emaga  ja tema kahe lapsega seljataga. Nimelt oli siis lastele antud kätte kommikotid, et nad ei vinguks aga mis te arvate, mida suhkur teeb rüblikutega. Nad ei suutnud ühte sekunditki vaikselt paigal olla. Soomlasest ema muidugi ei teinud väljagi, et nad jalaga seljatugesid lõid.... Maandudes oli mul tõesti hea meel, kui ühel vanemal lapsel kõrvad lukku lõi ja nutuvõru suu ümber oli. Kahjuks alles siis oli emal aega lapsega tegeleda

Ikka täitsa nõustun sellega, et 200 inimest ei pea arvestama 1 inimesega vaid vastupidi.

Kokkuvõttes tundub, et kehvad kogemused ongi tulnud sellest, et lapsevanemad jätavad midagi tegemata.

Mõistan nii teemaalgatajat kui ka lastega reisijaid. Ja päris imikute nutt on küll paras kannatus, aga mõistan, et ehk on neil vaja ikka lennata.

Närvidele käivad pigem need lapsed, kellega vanemad ei tegele ja kes lihtsalt ei oska olla.

See on ka siin nii tore, kuidas nõelatakse paketreisidel käijaid ja muul "odaval" moel reisijaid, kui need Sinuga antud küsimuses nõus ei ole. Olgu nad siis lastega või ilma. Vuih, need Smartlynxiga reisijad! 

Ise olen küll lennanud puhkama nii liinilendudega kui ka, mis seal salata,  paketireisidega ja maksnud  vahel rohkem ja vahel vähem. Lennanud kordi üle ookeani nii ida kui lääne suunas ja käinud kordi ka Egiptuses ja Türgis. Pole märganud, et sellest tulenevalt mu käitumine ja kombed oleksid muutunud.

Remie, su küsimusele vastus on jah, peab. Õnneks või õnnetuseks on elu selline. Millise variandi siis valiksid - lastega või ilma? 

Paljusid asju siiski ei saa õppida vaid siin Eestis olles ja mitte kuskil mujal käies.

Minu meelest ei ole teema mitte lastega lendamises, vaid selles, et vanemad pole teinud lendudeks piisavat ettevalmistust, on ehk isegi närvis või väsinud ja ei tegele lennu ajal oma lastega piisavalt. Kui seda tehtaks, siis ei oleks ühtegi probleemi.

Mõnus lugeda, kuidas inimesed käima lähevad. Minu meelest tuleks aru saada paarist asjast:

1. Mina ei torgi võõraste asjades ja ei istu mulle, kui minu asjades või lastekasvatamises torgitakse

2. Mõnikord ongi ebamugav, pole hullu, saab see lend läbi ja asi 

korras. On hullematki juhtunud, kui nutvad tited

3. Sulle võib see lend olla puhkus aga inimesed reisivad ka muul põhjusel. Ei saa alati valid kas lapsed kaasa või mitte. Äkki peaks Tallinnast maale minnes keelama laste bussi võtmise ka ära?

4. Kõik ei saa lapsi ka puhkusele minnes maha jätta. Ega sellepärast puhkamata saa jätta

Aga miks imikud ? Vahest mõni joogine/kaine seltskond on kordades hullem kui mingi laps või imik , või näiteks kui keegi tahab liiga tihti vetsus käia ja sina istud ääres? :) 

Mõttetu teema ja kui kellegil on see probleemiks siis soovitan osta korralikud kõrvaklappid ja kui see ei sobi siis on alko- alusta varakult ja siis kõik savi :)

Teemaalgatajaga 100 protsenti nõus! Aga küsimus ei ole selles kas võtta kaasa või mitte. Need lapsevanemad kes ei saa lärmavate lastega hakkama on lihtsalt saamatud. Sellele viitab ka "argumenteeritud" jutt siin - et rahu soovijad ja teistega arvestada soovitajad on lapsevihkajad. No ei ole ! Kasvage suureks,