Lugesin Pompei teemat:
https://trip.ee/foorum/uldfoorum/kas-pompeis-on-midagi-peale-varemete-ueldse-vaadata
Ja kasutaja alar on sinna kirjutanud:
"Pompei rabab oma mastaabiga -- ka selliseid linnu oli inimkond suuteline ehitama juba enam kui 2000 aastat tagasi. Ilma Internetita, ilma kõikvõimalike arvuti CAD programmideta, ilma elektrita, ilma kraanade, ekskavaatorite ja veoautodeta."
Milline on Sinu kõige rabavam reisides saadud kogemus või oma silmaga nähtud koht? On see mõni iidne linn või tohututest kiviplokkidest laotud püramiid? Või oled ehk osalenud riitustel, näinud nägemusi või kohalike nõidade imetegusid?
Ise olen käinud näiteks Gizas selle kõige suurema püramiidi sees, mööda treppe ülesse tippu välja- oli vägev ning meeldejääv elamus. Aeg-ajalt ikka murran pead, et mis nende püramiidide tegelik otstarve oli ja kuidas neid ehitati.
Ja Sri Lankal olen külastanud Sigiriyat:
https://en.wikipedia.org/wiki/Sigiriya
See jääb ka eluks ajaks meelde. Kuidas oli seal kalju otsas elaval kuningal ning tema kaaskonnal lahendatud tualettruumide küsimus, sellele ma giidilt rahuldavat vastust ei saanud.
Kom El Shoqafa katakombid Aleksandrias polnud mingi nunnu elamus aga väga meeldejääv nagu Indiana Jonesi filmis oleks olnud kogu see keerdtrepp alla ja luud-kondid seina sees aukudes. Ilusaid elamusi on palju - Moosese mäel päikesetôusul laulev gospelkoor, kaelkirjaku söötmine, merepõhjast toitu otsiv merekilpkonn, imelised aiad Singapuris ja palju kauneid päikesetõuse ja loojanguid muidugi.
Külastasin samuti Aleksandrias katakombe ning eriline elamus oli Liibua kõrbes Siwa oaas.Dziipidega safari Liibua kõrbes.Kuumavee allikas ja järves suplus peale beduiinidega tee joomist kõrbes.
Üks äärmiselt creepy poolmahajäetud resort Tais, Koh Changil. Ei aidanud kaasa, et songatew juht küsis juba sisse sõites, et miks kuradi pärast te seal ööbite, nagu b-kat õuduka alguses. Pean end pigem skeptikuks, aga viimasel 3 ööst istusin kohvri otsas, silmad pingsalt lahti, telkust kohalikku karaoket ja poksi vaadates ja transfeeri oodates.
Positiivse otsa pealt - My Son templikompleks Vietnamis, Pico Ruivo Madeiral, Aafrika liivast pruuniks toonitud mägedes laudamine Andorras.
Vietnamis Long Tau ja Dong Nai kaldad, vaheldumisi metsiku looduse, külaelu ja jõekaubandusega. Mauritiuse Seven Colored Earth, St. Lucia keskosas asuvad "vihma" metsad kus matkarajad suht tihti sügavikku varisenud. Poola "liikuvad liivaluited" ning Austria igijää jm. koopad. Loodusinimesena ehitised väga ei vaimusta, kuid Jumalaema kirik Pariisis ning Peterburi Ermitaaž on siiski meelde jäänud eredamalt.
Calakmul Mehhikos - võimas maiade linn keset metsa. Turiste eriti polnud, nii et enamuse ajast olime täiesti omaette.
Wadi Rum kõrb Jordaanias - olime keskusest ühes kõige kaugemal asuvas camp'is, sinna ikka andis sõita läbi kõrbe. Näiteks mobillilevi sinna ei ulatunud. Sealne päikeseloojang ning öine tähistaevas jäävad eluks ajaks meelde.
Borneo saarel ööbisime hotellis keset vihmametsa, kuhe pääseski ainult paadiga mööda jõge. Neil oli umbes kilomeetri pikkune laudadest matkarada metsa sees. Käisime sal umbes 11 paiku õhtul ja mingi hetk kustutasime oma taskulambid korraks ära - ümberringi oli pilkane pimedus ja tohutult häälekas vihmamets...
Vihmametsa kogemus oli ka Costa Rical, kus ööbisime samuti hotellis keset metsa - autoga oma bangalo lähedale parkima sõitmiseks tuli läbi jõe sõita. Ajavahest tingituna ärkasime hommikul vara ja vaatasime varahommikust loodust oma bangalo terrassilt - nägime päris mitmeid loomi-linde ja lihtsalt kuulasime vihmametsa hääli
Alpides matkamine - nii Prantsusmaal Mercantour'i rahvuspargis kui Itaalias Gran Paradiso rahvuspargis. Imeilusad vaated ja suvine lumi...
Varahommik Provence'is - lavendli- ja päevalillepõllud, nagu Van Gogh maalid.
Kecak tantsu etendus Balil, Uluwatu templis päikeseloojangul.