Kaubavedude osas - jah nii ta ilmselt tõesti on. Parketti Ungarist, apelsine Kreekast või ravimeid Sloveeniast ei hakka keegi ilmselt raudteel vedama, sest see tähendaks erinevalt veokitest korduvaid ümberlaadimisi ja kogused on nagunii väikesed meie turgu arvestades. Sama Lääne-Euroopa suunaga kuhu meil ju tegelikult ka laevaühendus. St. kaup Rotterdamist, Gentist või Antverpenist laevale ja Tallinnasse või vastupidi. Ja meie põhieksporditurud nagunii Skandinaavias kuhu aknaid, uksi, maju jne veetakse laevaga ja vastupidi näit Soomest kütuseid.

Aga pole minagi siin tegelikult ekspert. Nii et võib olla siin asju mida ei tea. Mäletan et kunagi vist mängiti ka ideega et läbi maksustamise suunata kaubad maanteelt raudteele. Aga ei oska öelda kas ja kuhu see jõudis.

Nii et jah - vähemalt kõrvalseisjana tundub et RB poleks iseenesest paha aga kas ta ära tasub on iseküsimus. Aga Via Baltica järele on vajadus praktikas ilmselt ikkagi suurem. Seda aga parimal juhul enne 2040 ei juhtu.

RB rahalisest poolest.
Mart Einpalu võttis rahastuse allikaid ja tingimusi põhjalikumalt uurida ja kirjutas sellest ülevaate:

https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02f2xz8UR9QX2TwCpJtBpWcU2CSiacbNj34GhdnZenWGyAtx4chdXi5RBj3GuAFcMsl&id=100000474624376

Väga täpseks ei saa minna, sest:

- Paljud rahastus-otsused on tingimuslikud, ja neid tingmusi me alles peame täitma hakkama;

- Osa raha on saadaval konkurssidega, ja Eesti / Baltimaade edukus muude küsijate kõrval selgub alles tulevikus;

- RB ehituse kallimaks minek on täiesti teadmata. Lätlased pakuvad "4-5 x kallimaks".

- Osa ehitust läheb järgmisesse EL eelarveperioodi. Mida meie sealt saame ja mis tingimustel - ei tea keegi. Kuid omaosaluse osakaal tõuseb päris kindlasti.

See on väga hea ja mõtlemapanev analüüs. Eriti võttis mõtlema see, et kuna oluline osa plaanitavast RB rahastusest on ühises "potis" muude taristuinvesteeringutega, siis võib juhtuda et ülejäänud taristule ei pruugi väga palju jätkuda kui RB plaanitust oluliselt kallimaks läheb. Keeruline olukord igal juhul.

"Lätlased pakuvad" on muidugi äärmiselt positiivne. Selle sama artikli kommentaarides palutakse viidet kalkulatsioonidele, millel see arvamus põhineb.
Täna ilmus AK-s uudisnupuke Pärnu lähistel Pärnu-Sauga 2+2 maantee ehitamisest, kus nii ehitaja kui TRAM esindaja tõdesid, et mahud on drastiliselt vähenenud, hinnad odavnenud ja tööjõu ning masinate leidmisega ei ole mingit probleemi. Siit teemat üle kandes, usun, et inflatsiooni peatumine ning seniste tarneahelate asendamine uute stabiilsete ahelatega on toomas olulist hinnalangust kõikidesse taristuprojektidesse.
Ja viitaks siis ka selle sama analüüsi algallikale, ehk Teet Kalmuse nupukesele, tsiteerin:
"Rail Baltic on kuum teema ja kui majanduses on rasked ajad, peaks mahukate infrastruktuuriobjektide ehitamine olema mõistlik mitmes mõttes - saab kulud kontrolli all hoida ning samas saavad kohalikud ettevõtted tööd. EL katab kuni 85% ehituskuludest, kuid ka meie omaosalusest tuleb erinevate maksudena omajagu riigile tagasi."

Korralikud maanteed ja muud ühendused, sealhulgas RB, on nagu veresooned inimese organismis. Need lihtsalt peavad olema, et elu liikuda saaks. Vaata ka Vana-Rooma teedevõrgustik.

Täna me veel lihtsalt ei kujta ette, mis kaupasid või mis inimesi seal kunagi liikuma hakkab või millise transiiditee jätkuks see olema saab.

Seega peaks selliste projektide puhul ajaraami tunduvalt suuremaks suumina..... 50 aasta pärast ei huvita see enam kedagi, palju see maksma läks või mis probleemid sellega kõik kaasnesid.

Raha on juba ammu odavamaks läinud ja piletihind võibolla ei tundugi enam nii ulme. Samamoodi on ehk elu terves euroopas juba palju läbipõimunum ja inimeste liikumisvajadus, tööga seoses või eraeluliselt, oluliselt suurenenud. Kui seda aga ei tehtaks, siis ei teki selleks kõigeks võimalustki.

Jah, täna tundub see ulmeline ja kallis ja mis kõik veel...kunagi aga liigub seda mööda juba uus elu ja keegi ei vaeva enam pead selle vajalikkuse üle.

50 aasta pärast ei sõida keegi rongiga, mille max kiirus on 240 km/h. Ja teiseks pole sest raudteest selleks ajaks suurt midagi alles, sest ülalpidamiseks pole enam ammu raha jätkunud.

Pole aimugi, mis sidesüsteeme me 50 aasta pärast kasutme, aga tankide liigutamiseks vastiku naabri vastu võitlemiseks on ka siiis vist raudteed vaja.

see raudtee on meil ju juba olemas?

@neandertaal

50 aasta pärast ei sõida enam keegi rongiga... Ma olen nii vana, et mäletan, kuidas 50 aastat tagasi lubati meile nädalavahetuse reise Kuule. Ja linnade vahel pidid liikuma hõljukid, viienda korruse kõrgusel.

Usun et ega kellegil pole midagi raudtee vastu, lihtsalt küsimus on mis on selle hind? Ja kas ressurssi jagub ka mujale? Need on alati valikukohad. Ega kellegil pole midagi ka ju lennuliini Tallinn-New York või Helsingiga tunneliühenduse vastu. Ära kuluksid ju needki.

Berliner, ma olen ka selles riigis elanud ja ei mäleta küll, et midagi sellist oleks lubatud. Midagi sellist võis ehk vene ulmekirjandusest leida.

RB on kahjuks majanduslik mõttetus, eks me kõik maksa selle löpuks kinni:D Odavam oleks ilmselt inimesi taksoga Riia lennujaama vedada.

Mrky - sa usud, et kellelgi pole midagi raudtee vastu? Siin sa eksid. Terved massid on põhimõtteliselt Rail Baltica vastu. Mulle näib, et see ärritaks neid isegi siis, kui meile selle ehitamisel peale maksma hakatakse. Kommentaare stiilis "Ma ei sõidaks sellega ka siis, kui mulle peale makstaks", "See rebib verise haava Eesti südamesse" jms tuleb nagu Vändrast saelaudi. Siin taga on tõsine propagandamasin ja ajupesu on olnud meeeeeeeeeeeeeeletu. Tuhanded inimesed usuvad siiralt, et põrguväravad avanevad, kui RB esimene rong veereb.

Vaatleme kasvõi sellesama foorumi põhjal. Tegemist on reisifoorumiga, kus me võiksime rõõmu tunda lisanduvate võimaluste üle. Ehk saab isegi õhtul Riiast tagasi Tallinna, kui Lux Express bussi käima ei pane. Ehk saab kiirelt Berliini, Poola, Riia lennujaama, aga ei - me oleme kõik muutu nud majandusteadlasteks, ehitusinsenerideks, logistikuteks ja ökoloogideks, leides kümneid ja kümneid põhjuseid, miks see rong sõitma ei peaks.

Eesti on EU ääreala, mida soovitakse ühendada ülejäänud EU raudteevõrguga, mis selles küll halba on?

Ma hakkan iga kord siin samuti analüüsima, mis see Eesti riigile maksma läks, kui keegi räägib, et sõitis Tartust-Tallinna mööda 2+2 maanteed. Uskuge, see summa on jõhker.

Ma tõesti ei tea isiklikult otseselt kedagi kes oleks põhimõtteliselt raudtee vastu. Jah, neid inimesi on ja jäǎb alati olema kes on põhimõtteliselt kõigi uute asjade või lihtsalt kõige vastu. Ükskõik mis need on - vaktsiinid, teed, raudteed, koolide õppeprogrammid vm. Aga neid ei ole reeglina enamus.

RB osas on skepsist olnud minu tähelepanu järgi keskmisest veidi rohkem lõuna-eestlaste hulgas kuna raudtee jääb neist eemale (ehk ei läbi Tartut, mida kunagi vägagi sooviti ja mis ka arusaadav). Aga see viimane on loomulikult minu subjektiivne tähelepanek ega pretendeeri kuidagi tõele.

Nii et see asjade loomulik osa , et on pessimiste, sest skeptikuid on alati.

Aga nüüd tundub mulle, et on toimunud teatav laiem nihe, sest ühest küljest jääb EL rahasid lähiaastatel taristuinvesteeringuteks vähemaks ja teisalt on RB hinnalipik kasvanud. Nii et need küsimused mis nüüd tekkinud tasuvuse ja reaalsete kulude osas on selles kontekstis õigustatud. Kõikjale pole lihtsalt jõukohane investeerida

See RB teema kipub juba usuteemaks kätte ära minema. Ilmselgelt on viimane aeg asutada vastav kirik ja hakata ketsereid jälitama... :-)))

Kõikide uskude jälgijad on austust ja ärakuulmist väärt -- kristlastest, moslemitest ja budistidest alates kuni RB-ni välja. Aga ka uskmatutel, kes ei igavest elu ega hilisõhtust Riia kiirrongi ei usu, on loodetavasti oma koht siin päikese all...