Mrky - teisalt, kui EU tõmbab kokku taristuinvesteeringutelt, meil ei ole teisi projekte ette valmistatud, aga meil on taskus kõrge prioriteediga RB kaart, kas me ei võiks seda olukorda kasutada ja vähenevast rahast maksimumi võttes ühe suurprojekti realiseerida?

Jah, ka mulle näib, et suurem polariseerumine on toimunud Lõuna-Eesti pettumuse najal. Aga vaadates näiteks ARB struktuuri, rahastust ja võimekust, siis on üheselt selge, et see ei ole mingi lihtne kodanikualgatus. See on profesionaalne, hästi rahastatud, teostaud ja toimiv äriühing, kellel on õnnestunud olulisel määral torpedeerida RB ehitust, pikendada tähtaegasid ja veenvalt kaasa aidata selle maksumuse kasvule. Kas ühe väikese rahva taristuprojektile peaks olema selline vastuorganisatsioon?
Ma olen ilmselgelt paranoiline, aga seda ettevõtmist võiks rahastada mõni idanaaber? Või ehk ka kümned kodumaised autovedajad, bussi- ja laevaettevõtted, logistikakeskused jms?

Kas te kujutate ette kui palju on Eestis vaeseid inimesi kes elavad peost suhu? Tuttav üürib välja korterit ja rääkis et iga päev helistavad lastega üksikemad kes nutavad, kauplevad hinda, keda ei julgeta üürile vōtta sest teatakse et neil pole raha. Lasteaiatasud, lasteaiakaaslaste kingituste rahad, hea kui söögiraha jääb. See on vegeteerimine. Tahaks ehk nemadki restorani minna. Spaasse. Kuid on inimesi kellele see on osa mis ei kuulu nende ellu.

Ja on inimesi kel on raha. Kes tahavad et ehkki nad reisivad oleks veel " lisavōimalusi".

Miks peab ühiskond nendele lisavōimalustele kulutama ressurssi?

Mina pole usklik. Leian et on vaja uut tasuvusanalüüsi. Kui tasub siis ehitage. Kui ei tasu jääb " lisavōimalus" ära.

Senine tasuvusanalüüs on justkui 2006 a kinnisvara hindamisaktiga panka minna. Kaaned ju läigivad.

Lõunaeestlased pole sugugi pettunud, sest meie saame juba järgmisel aastal Tartu-Riia rongiga sõita. Aga iga täie mõistusega inimene saab aru, et väheneva raha ja rahvastikuga on RB sugune monstrum meile ülejõukäiv. Mida või keda me seal vedama hakkame? Ja palun mitte öelda, et relvastust. Kaupu? Ärge ajage naerma.

Kõik sellised suuremad projektid saavad alati kriitikat, samuti reeglina muutuvad ehituse jooksul kallimaks, aga see on paratamatus. Nagu ka eelpool öeldud, neid projekte peab vaatama palju pikemas perspektiivis. Näiteks palju kritiseeritud Tallinna kesklinna liiklus oleks ilmselt veel hullem ilma Reidi tee või ka Tammsaare tee pikenduseta (läks ka 1997 a. planeeritust 2 x kallimaks). Ka juba tsaari ajal mõttes olnud Pärnu maantee viadukt (nn. "Hendriksoni küür") oli omal ajal saanud palju kriitikat, ometi täna ei kujutaks liiklust ilma selleta ette.

Ei tahtnud seda enne kirjutada, aga RB mastaapidest rääkides - Ülemiste terminaalihoone maksumus on suurem kui 4 aasta jooksul tulev EL raha kogu Eesti teedeehituseks...

Ehk jutt ei käi rööbastest jm. vaid ainult ühest hoonest...

Jaanusm-- "Ma olen ilmselgelt paranoiline, aga seda ettevõtmist võiks rahastada mõni idanaaber? Või ehk ka kümned kodumaised autovedajad, bussi- ja laevaettevõtted, logistikakeskused jms?" Jõudu ketserite otsimisel, saatana märk on teatavasti läbi ajaloo olnud parim tõestus kui muid sisulisi argumente enam ei jagu. :-)))

Millised autovedajad, bussi- ja laevaettevõtted? Milleks? Ei Saku Õlletehas ega A. Le Coq ei vea täna kaupa Tallinna ja Tartu (vahemaa ~190 km) vahel raudteel kuigi töötav raudtee on olemas. Ka Riiga ja Vilniusesse ei veeta kaupa enamasti mitte rongiga vaid maanteed pidi kuigi raudtee on olemas. Logistikaettevõtted on äriettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenida, mitte konkreetselt autoga kaupa või bussiga reisijaid vedada. Kui miski ärisuund ära kukub, leitakse uus või tõmmatakse tegevus kokku.

Tänapäeva logistika on spetsiifiline ja opereerib sihtpunktides mikrokogustega -- enamasti ei ole vaja vedada 10 000 kasti õlut / kraanikaussi / ehituspaneeli / plastämbrit / jne. mitte korraga ja iga päev punktist A punkti B vaid paari kasti jagu õlut iga päev kõikidesse Rimidesse või Selveritesse või mistahes poodidesse. Ja koorem kraanikausse Poola kraanikausitehasest kord kuus jaguneb paarikümne kaupa ära mitmekümne erineva ehituspoe või -objekti vahel. Ehitus ei alga sellest, et tuuakse platsile korraga kohale kõik materjalid vaid tarned toimuvad täpselt siis kui midagi vaja läheb, miskit (vahe)ladu ehitajal tavaliselt ei ole.

Raivo Vare, kelle pädevus logistikas ilmselt kahtlusi ei tekita, on öelnud, et Venemaal on raudtee eeskätt suure mahuga kaubavedudeks -- pannakse kuskil Uurali taga ešelon tsisterne naftat täis ja sõidutatakse siis Läänemere äärde sadamasse, kus kogu see nafta tankerisse ümber valatakse ja edasi Euroopasse või kaugemalegi saadetakse. Sama on söe, terase jt. mahukaupadega. See äri on tasuv aga selle äriga on nüüd siinpool Venemaa piiri lõpp. Euroopas on raudtee eelkõige reisijate vedamiseks. See äri ei ole ilma riigi kasvõi kaudse toeta üldse nii tasuv. Jah, ka maanteede ehitus maksab raha ja mitte vähe kuid erinevalt raudteest, mille kasutus on vägagi piiratud, on maantee avalik hüve -- korralikust Tallinn -- Pärnu -- Ikla -- Riia maanteest on kasu ka Märjamaa inimestel, kel soov Häädemeestele sõita. RB raudteest neil aga kasu pole -- seega investeerigu riik pigem nendesse avalikesse hüvedesse, millest rohkematele inimestele kasu on.

Tom1967 -- enamus projekte läheb kallimaks kui planeeritud, see on pigem normaalsus. Aga RB-d pole õige võrrelda ei Reidi tee ega "Hendriksoni küüruga" -- juba enne nende ehitamist oli selge, et need lahendavad miskeid konkreetseid linnaliikluse probleeme. RB puhul on peamine küsimus pigem selles, et millist ülesannet ta peale valmisehitamist täitma hakkab ja kust tuleb tema ülalpidamiseks raha ning kas see raha on proportsionaalne selle täidetava ülesandega. Tänane tasuvushinnang on selline pigem usupõhine -- kindlasti on riigil võimalus nii maantee kui meretransport erinevatel ettekäänetel tulevikus pea-aegu surnuks maksustada ja seeläbi RB ettevõtjate jaoks kasumlikuks muuta kuid lõpptarbija jaoks tähendab see igal juhul kallimat kaupa poes ja kallimat piletit punktist A punkti B liikumisel.

Usu juurde tagasi tulles -- minu sarkastilisem ja materiaalsem pool on nimelt veendunud, et olgu selle igavese eluga kuidas on -- ei paradiisiaia kastmisvee ega põrgukatla küttearve eest ei pea ei mina ega mu järeltulijad (vähemalt maises elus) arveid tasuma. Seega on lihtne selles suhtes tolerantne olla. RB nimelise transpordiparadiisi osas olen ma pigem veendunud, et see nõuab tulevikus päris suure osa minu ja minu järeltulijate maisest maksurahast ning seetõttu on veidi keeruline nii tolerantne olla...

Nii nagu ka kõikide teiste konsiiliumite ees kokku võttes - õnneks või kahjuks ei sõltu meie arvamusest midagi. Ehitus on täies hoos ja Rail Baltica valmib.

jaanusm, kuhu ta valmib? Tallinnast Pärnuni? Lätlased kavatsevad enne ikka Leedu poole ehitada, siiapoole on viimases järjekorras.

Liidetavate järjekord ei ole oluline. Küll aga peaks hakkama enda ja lastelaste sääste koguma, et ikka ülal jõuaks pidada.

Siin on näiteks ühe lõigu ehitushange: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5969020/general-info

Aga leedukad, va kavalpead, ehitavad kõigepealt uue Kaunase-Vilniuse raudtee selle raames. Ja kui raha üle jääb, siis vast pikendavad Lätini ära. Samas kui meie kilplased alustavad via- ja ökoduktidest ning terminalist. Ja poolakad pole sellest RB-st üldse huvitatud. Seega ei maksa väga unistada, et rongiga kiiresti Varssavisse või lausa Berliini saama hakkab.

Eksid, neandertaal.
Poolakad on vägagi huvitatud, ehitavad ja jõuavad ehk varemgi valmis, kui meie:
https://projects.3seas.eu/projects/rail-baltica-submitted-by-poland

https://www.railbaltica.org/rail-baltica-cooperation-with-poland-being-strengthened/

Veelkord, kõik on töös, kulgeb omas tempos. Ehk veidi venib, kallineb, aga see raudtee tuleb!
Pärnu planeeringu lõik sai kinnitatud ja ka Kaunase ümbruses tegeletakse juba maade võõrandamisega.

tore, Läti ja Leedu ilmselt suudavad sellest projektist midagi kasulikku välja tõmmata, meie oleme viimased, kes miskit saavad. Kui lennu ja autoliiklust ära ei keelata ja surnuks ei maksustata, siis reisijaid ei saa olema sellel aeglasel eelmise sajandi tehnoloogijal rongil. Suured optimistid võiks vaadata hindasi Saksamaal, kus rongid liiguvad miljonilinnade vahel, mitte paari Hiina mõistes küla vahel. St. pileti hind tuleb nii kallis, et nii aeglaselt kuhugi loksuda sellega lendamise asemel, miks peaks? Jah kui maksumaksjad peale hakkavad maksma, saab kasutada Riia lennujaama mugavalt, ainuke mõte asjal.

Läti osas saan siiski aru, et nad alustavad ehitusega (nagu ka Via Balticu'ga) lõunasuunal. Ehk ühenduvad Euroopaga nagu nad ise ütlesid. Ja samal ajal pole neil minu teada olemas plaani kust saada need puuduvad miljardid mida algselt planeeritust kallimaks minev ehitus nõuab. Sest suurusjärk lihtsalt sedavõrd mastaapne. Ilmselt tuleb RB ühel hetkel selle vaatamata siiski, sest miljardeid investeeringuid ei soovi keegi maha kanda. Aga küsimus on mis ajaraamis see juhtub? Eriti kogu RB. Ja mitte vähem olulisemana - mille arvelt? Ega EL rahakott pole põhjatu ning ainuke võimalus on ilmselt kõik muud taristuprojektid aastateks ootele või lausa seisma panna. Ehkki ka sellest ei pruugi piisara. See küll ei ole otseselt seotud RB-ga, kuid näiteks meilgi teatati hiljuti et Tallinna ringtee viimane allesjäänud lõik (Keilani) kus projekt ja kõik muu on olemas ning ehitus pidi varsti algama pandi seisma kuna raha pole.

Misasja te teete seal Kaunases või Varssavis? Kuskil 3/4 Eesti rahast on Tallinnas ning Harjumaal ja sealt on lihtsam minna Helsinkisse. Sealhulgas ka lennujaama ja mis vahet seal on et kas Riia või Helsinki.

Sellisel projektil on juba jumet

https://roadmapsforenergy.eu/hyperloop-helsinki-tallinn/

Eriti koos soomlaste projektiga "6 minutiga Helsinkist Turku" + sealt edasi Stockholmi samas tempos.

Kaubavedude osas suurt ei konkureerita ja üldiselt mereriikidele on RB sarnast raudteed vaja nagu seale sadulat.

Kui 'lolli' euroliidu raha piisavalt palju peale pressida, siis saame lõpptulemusena ilmselt midagi analoogset ühe kuulsusetu Hispaania lennuväljaga: https://en.wikipedia.org/wiki/Ciudad_Real_International_Airport