Miks reisitakse reisikindlustuseta?

miks on ikka veel inimesi, kes lähevad reisima nagu nad oleksid surematud? esmaspäeval oli erris lugu noorest tütarlapsest, kes otsustas rännata mehhikos ILMA reisikindlustuseta. selliseid lugusi on ka mujalt eksootilistest riikidest.

Ma ei saa aru, mis inimestel peas toimub. Kas nad arvavad, et õnnetused juhtuvad ainult teistega?

kes oskab selgitada, miks mõned inimesed selliseid riske võtavad ja ei tee seda reisikindlustust? Kas nad lihtsalt ignoreerivad reaalsust või on see mingi "seikluslik vaim", mida mina lihtsalt ei mõista?

13
1

mrky -- on väga-väga palju inimesi, kes reisivd ilma krediitkaardita ka kaugemale kui Aluksne või Helsinki. Noored näiteks -- neile ei anta lihtsalt krediitkaarti kui neil püsivat töökohta ei ole. Samas odavlennupiletite hankimine ja suvel seljakotiga rändamine on vägagi võimalik ka kokkuhoitud taskuraha ning ajutiste tööotse arvelt.

Kui nüüd kodus keegi ei räägi (sest ise ei reisi eriti) ja sõbrad ka samasugused, siis hoitaksegi need mõnikümmend eurot (selle eest saab ju midagi meeldivamat) kokku ja minnakse. Senini pole ju midagi juhtunud ja sõpradel ka pole juhtund...

Nõus, et kuskil gümnaasiumi alguses võiks koolis olla miski õppeaine, kus õpetatakse lihtsaid asju, millega päris elus tuleb täisealisel inimesel arvestada -- alates sõlmitavate lepingute sisuga tutvumise vajalikkusest ja laenuprotsendi arvutamisest kuni reisikindlustuseni (ning tervishoiuteenuse põhimõtete ja hindadeni) välja. Tänases maailmas ei saada sellega paljudes kodudes ilmselt enam hakkama ja nii need ullikesed tulevad...

12
0

Krediitkaardita saab tänapäeval väga hästi hakkama. Pea igal kaardil on netiostude võimekus ja isegi autorendid ei põlga ära debit kaarti - broneerivad summa ja kõik ok. Olen viimasel ajal krediiti igati vältinud - ei näe praktilist kasu.
SEB Gold (krediit)kaardiga reisikindlustust ei kaasne, saab alates Platinumist, Platinumi tasu aga 10€ kuus, mis on kallim aasta lõikes, kui aastane reisikindlustus.

3
6

Saad ju Goldile osta soodsalt pere reisikindlustuse. Samas Goldi ja Platiniumi vist ei jagata igaühele?

0
0

Mul on perekindlustus olemas, juba aastaid. Ma ei väidagi, et reisikindlustus kuidagi halb oleks. Algne teemapostitus oli - MIKS inimesed ilma reisivad. Üritan siin kaasa argumenteerida.
Gold on 1200€ neto ja Platinum 3000€ neto.

1
0

Lugesin ajaviiteks vana tervisekindlustust. Nt abi ei saa kui on suguhaigus. No milleks sellist asja välja mōeldakse? Kui suur oleks kahju firmale ja palju on neid juhuseid? Aga selline tingimus tekitab trotsi ja paljud ei tee kindlustust trotsi pärast.

Kaskoga vōrdlemine on väga asjakohane. Kaitse looma eest. Aga tee kallim siis on kaitse ka kodulooma eest. Aga tee veel kallim, siis on kaitse ka linnu eest.

Tehes kallima kindlustuse jääd rahata kui pōrkad kokku emuga. Tegu on kodulinnuga. No milline j..t neid tingimusi välja mōtleb?

Mōistus ehk käsib, aga trotsi pärast ELis ei tee. Teades et inimesi lollitatakse.

Nb! Vanemate maja ei peaks ma maha müüma, mul on vabu vahendeid piisavalt et oma jalg oma raha eest kipsi panna.

Kroonilise haiguse ägenemisel olete kōik ilma kindlustuseta. Aga üllatus üllatus EL ravikaart on ainuke mis veel siis aitab, vähemalt mōnes riigis.

4
7

Jah, deebetiga saab tänapäeval pea samapalju teha kui krediitkaardiga ning Euroopas tõesti suurt vahet pole, kuid väljaspool võivad asjad vahel natuke teised olla. Ja nagu juba kirjutasin siis üks palju reisinud ja neis asjus hästi kogenud tuttav soovitas kunagi kindlasti krediitkaarti eelistada kuna siis saab vajadusel tehinguid lihtsamalt vaidlustada. Minulgi olnud juhus kus üks teisel pool Atlandit asunud hotell võttis lihtsalt niisama tagantjärgi raha maha ( jätsin registreerimisel deebeti andmed) kuna summa oli väike, siis piirdusin meili kirjutamisega kus küsisin selgitust (millele mõistagi vastust ei tulnud, küll aga ohtralt hotelli reklaame...). Tagantjärele mõeldes oleks võinud muidugi sisseregistreerimisel hoopis krediitkaardi anda, siis oleks lihtsalt pangale teatanud, et pole nõus ning ilmselt oleks tühistatud, aga antud juhul võeti raha enam-vähem reaalajas maha. Veelkord - summa oli väike, aga kogemus selle-eest õpetlik.

3
0

@ Slämm Sung

Lihtsalt ääremärkusena - minu kindlustus hüvitab ka kroonilise haiguse ägenemisega seotud esmaabi kulud (mida kroonilise haiguse puhul ongi tarvis, sest tegu on "kroonilise haigusega").

Loe: Swedbank Platinum kaardi reisikindlustus, lk 3.

Täpselt samasugune säte sisaldub ka Swedbanki tavalise reisikindlustuse tingimustes (lk 3).

Mul on ainuüski eelmisel aastal ainuüksi mulle hüvitatud kulusid 3600 eur ulatuses (kolm ärajäänud reisi seoses lähedase haigestumisega, ja purunenud telefon). Abikaasa sai 1300.-. Täiendavad rahad tulid tühistatavatest hotellidest, lennufirmadelt jne (kohati oli üllatav, et Qatarilt sain tühistades suurema osa tegelikult kohe tagasi).

Omavastutus puudus. Kaardi aastane tasu on 178 eur (sisaldab samuti muid perk'e nagu ostukindlustus, teenustasuta sularaha väljavõtmine välismaal X summa ulatuses, konverteerimistasuta valuutatehingud jne).

Summad pole kuigi suured, aga saan selle raha eest midagi toredat teha.

4
1

Mrky - kuidas nad su deebetilt raha said võtta? Krediitkaardilt saavad küll, aga deebetilt? Mina eelistan just deebetit, sest siis ei saa omavoliliselt raha võtta. Teenusepakkujad tahavad jälle krediiti, et nad saaksid nõudeid esitada. Kui sa tehinguga nõus ei ole, siis vaidlustad. Hiljuti kopeeriti kaart vist Tuneesias - pühade ajal hakkas makseid kasvavas tempos maha minema. Sulgesin kaardi, võtsin SEB-ga ühendust, vaidlustasin tehingud ja sain kogu raha tagasi.

Telefonid jms isiklik vara on kaetud kodukindlustusega. Reisitõrgete puhul on vääga palju välistusi, samal ajal on sul päris palju õiguseid saada hüvitist, tasuta lende, majutust, süüa-juua jne. Pagasikindlustust ei ole kordagi kasutanud, reisitõrge on ühel korral viiest juhtumiks kvalifitseerunud. Ilma kindlustuseta ei ole hea, aga kindlustus taskus ei maksa end jumalusena ka tundma hakata.

1
0

Trip võiks teemast inspireerituna paluda kõigilt pankadelt kaardiga kaasnevate kindlustuste ülevaadet - saaks asjaliku ülevaate (näiteks uudiste sektsiooni) kõigile tripikatele.

4
0

Justnimelt sama oli ka minu toonane (mõned aastad tagasi) arusaam kui hotellis sisse registreerimisel andsin deebeti kui sooviti tagatiseks kaarti. Et sellelt pole võimalik hiljem kas suvalt raha maha võtta või siis lihtsalt suuremaid summasid pikaks ajaks bronnida (nagu varem juhtunud, sealt ka see ettevaatlikus). Aga selgus, et ka deebetiga see täiesti võimalik. Ja kui krediidiga näed kõigepealt bronni, mis siis parajalt hiljem maha võetakse (või siis väga pikalt üles jäetakse nagu ka juhtunud, ühenduse võtmine pangaga aidanud), siis deebeti puhul käis kõik väga kiiresti. Seda lugu mainitud tuttavale rääkides ta soovitaki edaspidi krediitkaardiga tegutseda kuna see ikkagi selles mõttes turvalisem ja tagasipööratavam.

2
0

@ jaanusm

Lihsalt huvist, kas Su kodukindlustus katab su telefoni jms vara ka reisil olles, st väljaspool Eestit? Minu kodukindlustus katab tehnikat jms kaasaskantavat vara ainult EV piires). Mul on Swedi kodukindlustus.

Sõbrannal on mingi muu pakkuja oma, aga tal samamoodi klausel, et sellised esemed on kaetud ainult EV-s (tal telefon varastati õnneks Pirita rannas, nii et sai kodukindlustusega asja korda).

Huvitabki, kas mõni kodukindlustus pakub ka väljaspool Eestit kaitset siis tehnikale / koduvarale. Kuna ma elan nii Eestis kui välismaal, siis see oleks mulle kasulik teadmine :)

Ma reisin ELi siseselt peaaegu iga nädal (seda on naljakas isegi reisimiseks nimetada) ja väljaspool ELi iga kuu või paari tagant. Reisitõrkejuhtumeid on ette tulnud statistiliselt palju, eelmisel aastal näiteks 3. Seni pole ühestki keeldutud, välja on makstud alati täpselt seda, mida olen taotlenud (aastaid tagasi kasutasin If Kindlustust, nüüd juba väga pikalt Swedi omaga - varem tegin lihtsalt jooksvalt seda, nüüd on kaardiga). Juristina (ja väga sagedase lendajana) muidugi tean ka kõiki muid õigusi ja kasutan need regulaarselt (majutun, toitlustun, lasen ümber broneerida, saan hüvitisi jne). Aga ikkagi on reisitõrge ennast kümnetes kordades ära tasunud.

Mõistagi igaühe oma otsus, lihtsalt toon konkreetseid näiteid vastupidisest kogemusest.

2
1

Ergo:
Kindlustusvõtja või tema pereliikmega kaasas ja nende järelevalve all olev kodune vara on Euroopa Liidu riikide piires kindlustatud kuni 2000 euro väärtuses ka väljaspool kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohta.

4
0

Oled noor, raha napib, sõidad Ryanairi 15 EUR üheotsapiletiga, ööbid tuttava diivanil, hipikommuunis vms ja tegeled sooja päikse all prügikastist toidupäästmise ja pargis kasvavate apelsinipuude all korilusega, õlleraha jaoks tinistad kuskil tänaval kitarri – elu on seiklus! Reisikindlustus vajab kuupäevi, maksab rohkem kui on sinu (mitme)nädala reisieelarve ja tingimused on sellised, et sa ei viitsi neid isegi läbi lugeda, kuna sulle meeldib reisida, mitte juuraõpingud.

Isegi pool elu ilma reisinud, nüüd vanema ja kogenumana alles olen aastase ja/või kaartide kindlustusega kaetud. Loen tingimusi ja ohkan – kehtivad pm ainult juhul kui lennujaamas libastud ja kukud ning lennukis on parem jätta see vein toidu kõrvale võitamata, muidu on kohe joobevälistus ;) Paar korda olen abi saanud, aga sama tihti on leitud ka mingi välistus. Samuti on kuskil kolmanda maailma riigis neid kindlustusele vajalikke dokumente kokku ajada paras väljakutse, kui keelt ei oska ja kohalikus külas on heal juhul 2 inimest, kes mingil tasemel kirjutada oskavad, politseinik on koju läinud, keeldub su avaldust vastu võtmast, ootab selle eest pistist jne, siis pole sul suurt midagi teha. Ohkad ja saad kuidagi hakkama.

Suvaline näide pagasikindlustusest: Mootorsõiduk, milles pagasit hoitakse, peab olema lukustatud ja asuma valvega parklas. Paar aastat tagasi oli see tingimus veel sõnastuses „mehitatud valvega“ parklas (sellest sai korduvalt kirjutatud kindlustusfirmale ja lõpuks nende teenustest loobutud), aga ära võid unustada kõik kaubanduskeskuste avaparklad, tänavaservad, rannaäärsed jne.

8
2

jaanusm: Kindlustuse olemasolul on enamasti vajalik endal vajamineva summa olemasolu. Kui sul tekib juhtumi tõttu x€ kulu, maksad sa need x€ ise kinni, hangid kuludokumendid ja pärast need sulle hüvitatakse.

Mul on tervisekindlustust välismaal vaja läinud kuskil 6-7 korda. Enamjuhtudel sellised 50-100 euro vahelised kerged sekkumised, näiteks jäi kõrv lukku peale sukeldumist, käisin arstil, et lahti puhuda. Need olen ise maksnud, kindlustus hiljem hüvitas. On olnud ka tõsisemaid juhtumeid, mis on tähendanud haiglaravi. Ei oska öelda, palju füüri oleksin pidanud välja käima, kui kindustust poleks nendel juhtudel olnud. Aga ükskord olin näiteks erahaiglas, võeti poliis kohe ette, haigla suhtles kindlustusega, mina "mõnulesin" haiglavoodis ja "nautisin" erinevaid protseduure. Ei pidanud ise midagi maksma. Ei kujuta ette, et igasugu liiklusavariide (on ka endal ette tulnud) tagajärel kokkulappimise eest peaks tavainimesel tagataskus vajaminev summa olemas olema, et siis kindlustusega hiljem klaarida. Või mõni muu tõsisema terviserikke korral.

2
0

@jaanusm

Tänan! Annan sõbrannale teada, las uurib, kas Ergo sobiks talle.

Ma Ergo kodukindlustust pole kunagi lugenud, reisikindluse oma olen omal ajal ammu läbi töötanud ja see mulle ei meeldinud. Endal on kaasasolev kraam kindlustatud reisikindlustusega.

@atomik - tore, et võrdlesid tingimusi. See parkla nõue on ju täitsa jabur. Mul nt on nõue lihtsalt, et sõiduk peab olema "lukustatud". Parklast keegi midagi ei räägi - olekski jabur, sest sõidukit tohib parkida ka looduspargi sissepääsu juurde või tänavale.

Kui rohkem inimesi tingimusi loeks, ja jaburate tingimuste pärast kindlustuspakkujat vahetaks, siis ehk muudetaks ka neid tingimusi normaalsemaks natuke.

3
1
Lennupakkumised
Reisikaaslased