miks on ikka veel inimesi, kes lähevad reisima nagu nad oleksid surematud? esmaspäeval oli erris lugu noorest tütarlapsest, kes otsustas rännata mehhikos ILMA reisikindlustuseta. selliseid lugusi on ka mujalt eksootilistest riikidest.
Ma ei saa aru, mis inimestel peas toimub. Kas nad arvavad, et õnnetused juhtuvad ainult teistega?
kes oskab selgitada, miks mõned inimesed selliseid riske võtavad ja ei tee seda reisikindlustust? Kas nad lihtsalt ignoreerivad reaalsust või on see mingi "seikluslik vaim", mida mina lihtsalt ei mõista?
"Mehhiko juhtumi juurde tagasi tulles" - ma otsisin viidatud Alerta Tulum'i (sisuliselt kohalik ajaleht) 15. detsembri video üles ja lugesin Redditi teemasid ka. Seal on näiteks väide, et haigla ei võtnud vigastatud meest sisse ja lasi tal värava taga ära surra.
Ma kahtlen, kas see seltskond tahab midagi kindlustusega tegemist teha. Teine variant on, et neil on omad juristid taskust võtta. Osad inimesed lihtsalt elavad ohtlikku elu, mõnkord maksavad selle eest oma vabaduse ja mõnikord oma eluga, kindlustus ei puutu siin enam asjasse.
Seltskonnas võis olla keegi, keda taheti tappa. See, et keegi noor satub võib olla kogemata teadmata kodaniku tausta, temaga samasse seltskonda, ei ütle selle inimese kohta midagi. Meie loeme ainult pealkirju.
Koigile jidiootidele,kes ignoreerivad reisikindlustuse nöuet...votke teadmiseks,et ka Tyrgis mingit tuhastamist ei toimu....nii,et gärvake seal,kus peate vajalikuks....ei saa aru inimestest,kes nii ykskoikselt suhtuvad oma elusse !
Kindlustuse olemasolul on enamasti vajalik endal vajamineva summa olemasolu. Kui sul tekib juhtumi tõttu x€ kulu, maksad sa need x€ ise kinni, hangid kuludokumendid ja pärast need sulle hüvitatakse. Võibolla hüvitatakse, sest kindlustus hakkab analüüsima, välistama ja sinu nägemus asjadest ei pruugi kokku langeda nende nägemusega. Ma kardan, et mõnigi naiivitar läheb reisile ilma sellega arvestamata "Aga mul on ju kindlustus...."
Kui vajalik summa on endal olemas, hindaksin mina oma reiside iseloomu ja tõrke tõenäosust. Ka vedajatel on päris palju kohustusi, mida nad hea meelega väldivad, lootes sinu kindlustusele.
Olin kord töörühmas ühes suurettevõttes, kes loobus oma autopargi kaskokindlustustest. Argumendid olid lihtsad - aastate lõikes olid kaskomaksed suuremad, kui juhtumite kahjud. Lisaks, kui remonti ise organiseerida, olid kahjude taastamise kulud veel kordi odavamad. Selle ettevõtte masinapark on tänaseni ilma kaskota.
PS - bosser - Reisikindlustuse nõue? Räägi lähemalt. On üksikud riigid, mis seda nõuavad, Türgi seda ei nõua.
Jaanusm,,,,absoluutset oiget juttu ajad...., aga ma olen ärritunud nende reisijate
peale ,kes oma eludesse nii pohhuistlikult suhtuvad ja ei tee reisikindlustust ! Ja nyyd,kui midagi juhtub,siis halavad,nutavad,kerjavad,et inimesed ....aidake ! Seda on juhtunud meie tyberate jeestilastega nii Taimaal,Mehhikos,Tyrgis,Gruusias,Austrias,Soomes....Mina ei annaks kopikatki nende aitamiseks....mitte kopikatki ! Sama jutt käib nende lennukireisijate kohta,kes irisevad siin,et neile tehakse liiga....ei lubata pagasis hoida paar kilo rohkem kaupa,voi käsipagas on paar kilo raskem,voi kotike suurem ,kui lubatud....mul on habi nende pärast,sest kannatavad ju ka teised reisijad,kes peavad ootama järjekorras,kui see jeesti inim-olevus-reisija jägeleb lennuväravas oma kottidega. NB ! Et nyyd vastukajad mu jutule oleks vahem negatiivsemad,siis ytlen,et reisin juba yle 30 aasta,ja alati on mul olemas reisikindlustused ja pagasimootmed on alati kaalus,mootmetes ,nagu eeskirjadega ette nähtud !
Kindlustus on igaühe enda asi. Natuke kitsas mõtlemine, pole Sinu asi ! Mõni näiteks kindlustab oma vara ja mõni mitte. Paljudel mitteliisinguautodel on kasko? Paljudel tavaline elukindlustus? Kindlustusagendid siin ei peaks segi ajama oma tööasju ja asjaliku info jagamist.
Pole minu asi talle seda nina alla määrida. Vingumine pärast on ka igaühe õigus. Aga tehku seda omaette.
Samas nende käsipagasi põrsaste vastu olen küll, lisaks need kohmitsejad, kelle pärast terve lennukitäis inimesi ootab. Mõtle oma tegevused paremini läbi, või tee seda hiljem üksi.
Ma jäin mõtlema tagasilennu summale. 150tuh... Isegi kui see oleks 50tuh. Kas siis ei oleks mõistlikum juba kohapeal taastuda. Naudid niipalju kui saad soojemat kliimat ja odavamat elu. Eestis ei peaks sellise summa olemasolul umbes 7 aastat tööl käima.
Vaat sellest ei saa mina ka aru. Kui ma jõuan osta lennupiletid, kuidas siis ei jõua mõnikümmend euri maksta kindlustust.
Mina nt ei tee kunagi pagasikindlustust, kuna olen arvestanud, et seal pole midagi nii väärtuslikku kunagi. Aga no halloo, tervisekindlustus!?!
Ma olen teoorias nõus, et reisikindlustuse või mistahes muu kindlustuse tegemine on igaühe oma asi. Aga praktikas arvan, et vähemalt tervisekindlustus võiks olla kohustuslik.
Ma ei pea õigeks "südantlõhestavate lugude" kirjutamist ja kajastamist sotsiaalmeedias, ajakirjanduses, televisioonis jne. Ega ka raskes olukorras oma asjaga mitteseotud perekonnaliikmete toetusele lootmist.
Kui keegi ikkagi ilma kiivri või kindlustuseta rolleriga bambusesse paneb, siis on see kahtlemata väga kurb lugu. Aga kui inimese enda riskihinnang asjale oli selline, et tal pole vaja kindlustust teha või kiivrit pähe panna, siis peab inimene oma riskihinnangu tagajärgedega ka hakkama saama. Kahjuks enamasti ei saa, ja siis kukub kogu see jama vanemate või lähedaste "sülle" - kes pole neid otsuseid vastu võtnud.
Kui keegi reisib ilma kindlustuseta (sest tema ohuhinnang pidas seda vajalikuks) ja satub haiglasse, miks peaksid näiteks vanemad / lapsed / õed / vennad / sugulased siis selle inimese ohuhinnangu mittepaikapidavust kinni maksma? Rääkimata Eesti rahvast või riigist.
Ma tunneks ennast küll tõelise j*buna, kui mu pere peaks mu "liiga entisiastliku" ohuhinnangu tulemusi kinni plekkima. Sageli pole peredel seda raha võttagi. Ja miks peakski mu vanemad või õde maksma minu mistahes otsuste eest, olgu need rumalad või mitte. Täiskasvanud inimene peaks ikkagi ise oma otsuste tagajärgedega tegelema.
Orbitiga nõus et pagasikindlustus ei pruugi tõepoolest vajalik olla. Paljud ei tea seda, aga näiteks lennureiside puhul on pagasi hilinemine, kahjustumine või kaotus kaetud Montreali konventsiooni alusel kuni 1550€ ulatuses: https://ttja.ee/uudised/vabandage-kus-mu-pagas, seega reeglina eraldi kindlustust selleks tõesti vaja ei ole. Ka reisitõrkekindlustus on maitse asi, isegi kui kindlustamata reisil olles midagi juhtub, siis ebamugav ehk on küll, aga ei midagi hullu. Seevastu tervisekindlustuse osas nõus Tipi öelduga. Jah, kedagi ei saa sundida seda tegema, ent miks pean siis mina taluma sotsiaalmeedias levitatavaid ning inimeste heasüdamlikkusele rõhuvaid korjandusi tervisekindlustuseta reisijate ravikulude hüvitamiseks?
Ma saan aru kui selle põhjuseks on kindlustustingimuste erinev tõlgendamine ning avalikkuse surve võib hättasattunut aidata (Tõnu Raadiku juhtum), ent Mehhiko-taolises riigis ilma tervisekindlustuseta seiklemisele pole mingit õigustust. Oman ise kogemust Acapulcos puhkamisest, kus kõik oli tore, päike paistis ja meri sinetas, käisin taksoga kesklinnas turul - ent järgmisel päeval lugesin lehest et linnas oli samal päeval toimunud 15 mõrva, neist üks tulistamine taksopeatuses, kust olin takso võtnud ning teine turul, kus olin käinud. Olgugi et turiste seal otseselt ei sihita, on tõenäosus juhusliku kuuli ette seal jääda olemas ning seda ka ´turvalisemates' piirkondades nagu Cancun.
Sekkun siia lendavate kuulide vahelisse arutellu oma COVIDi jutuga... Pealkiri ju reisikindlustuse kohta. Osaliselt on see COVIDi teema vajunud suurest pildist kõrvale, vahel jääb uudistest silma, et levikut on tuvastatud ja mingi arv inimesi on haiglas surnud. No sama juttu ju räägitakse ka gripi kohta. Aga kui nüüd hakata reisle minema, siis selgub, et ei tohi COVIDit unustada. Ise kasutan SWED kuldkaardi kindlustust. Ja seal üks kolmest COVID kaitse eeltingimusest vaja täita. (72 tundi enne test, 6 kuu haigestumine, täielik vaktsineeritus. Eeldan, et see viimane tähendab tõhusdoosi olemasolu). Kindlasti on päris suur hulk inimesi, kes kasutades eelmainitud reisikindlustust, ei oma kaitset reisil olles COVID kohta, sest ükski kolmest nõudest ei ole täidetud. OK test paistab olevat 49-65 eurot. Aga kui seda saab teha vaid suuremates keskustes, siis kulub selleks vahetult enne reisi pool päeva, nendel, kes kaugemal elavad. Hea küll, see subjektiivne asjaolu, ei tee testi, siis kindustus selles osas ei kehti! Kuna see test on suhteliselt kulukas ja sõit nö maalt linna ja aeg, siis mis teha, et oleks reisil ka COVIDisse haigestumise korral kulud kaetud? Praegu ise kalkuleerin võtta kindlustus mõnelt teiselt kindlustusandjalt. Ei hakka reklaami tegema, aga üks büroodest pakub - Alates 28.08.2023 loeme Covidisse haigestumist reisikindlustuse tingimuste mõistes tavapäraseks haigestumiseks. Mida teeksite teie?
@ teine huviline
Ma helistasin selle sama COVIDi küsimusega Swedbanki ja sain vastuseks, et alates sellest ajast, kui WHO tunnistas pandeemia lõppenuks, loetakse COVIDit tavaliseks haigestumiseks. Meil endil küll "tõhustusdoos" omal ajal tehtud, aga just seetõttu uurisingi - kas siis eeldatakse iga x aja tagant uue doosi tegemist vms. Vastus oli viitega WHO-le, et Swedi kindlustusel pole enam mingeid täiendavaid tingimusi COVIDi osas, kõik on nagu tavalise haigestumise korral.
Plaanisin neile ka teate saata, et nad selle oma tingimsutes asendaks, sest see eksitab inimesi. Aga unustasin. Teen selle ära, tuli nüüd meelde :)
Terve hulk kindlustustooteid on vist sellised, mille pakkujad oma tingimusi pidevalt ei muuda. Eriti just need igasugu kaasnevad kindlustused, mida sa ise ei võtagi reaalselt. Seega jäävadki sisse tiksuma praeguseks kasutud nõuded, mida samas saaks vajadusel kliendi kahjuks rakendada. See koroonateema peaks nüüdseks suurte firmadega lõppenud olema ja enamikel firmadel mingeid eristusi ei ole ja nõudeid ei kehtestata. Erandiks äkki hüvitiste summad, mis võivad olla COVIDisse haigestudes väiksemad kui muidu. Seega kindlasti tasub kindlustusfirmade vastavad lepingud läbi vaadata ja sobiv valik teha.
Ma olen üks neist imelikest, kes tõesti ei tea, kas mingi tootega kaasnev reisikindlustus võib kusagil taustal tiksuda. Aastane reisikindlustus sobivate katetega on alati olemas kindlast kindlustusfirmast ja kui tingimusi muudetakse vahel, siis saavad muudatused selgeks tehtud. Kuna sõitmist on omajagu ka väljapoole Euroopat, siis aastane tuleb alati soodsam.
Auto kaskokindlustust ning tervisekindlustust pole päris korrektne omavahel võrrelda. Kindlustuseta auto saab ka pärast väiksemat avariid lihtsalt romulasse saata ja siis tunnistada, et seekord läks sedasi -- x raha läks kaduma, võtame kahjumi sisse ja elame edasi. Kaotame kokkuvõttes vaid raha, auto saab alati uue osta kui raha jälle piisavalt on. Seega autoomaniku poolne kalkulatsioon kaskokindlustuse mõttekusest on mõistetav ja rahaliste reservide olemasolul kindlustuse tegematajätmine mõistliku riskihinnagu korral arusaadav. Sama ka pagasikindlustuse ja pisikeste reservatsioonidega reisitõrkekindlustuse osas -- kaduma läheb enamasti vaid raha.
Tervisekindlustusega on väheke teine lugu -- vähemalt minu arvates. Pimesoolepõletiku, luumurru või mistahes muu ravitava tervisehäda korral ei kujuta väga ette, et keegi eutanaasiat paluks vältimaks haiglasse toimetamise ja ravi kulusid. Et libastusin, kukkusin, murdsin jalaluu aga haiglasse toimetamise ning ravi asemel tehtagu parem süst ja viidagu kohe kalmistule, tuleb odavam...
Võib ju mõelda, et kui mu saatus on kuskil Belgias, Brasiilias või Balil surma saada, siis mis vahet mul enam, mis minu maistest jäänustest saab. Ega endal ei olegi aga mõelge see mõte sedasi, et teie vanem või laps saab kuskil Belgias, Brasiilias või Balil surma ja ta maetaksegi seal kuhugi nimetusse (ühis)hauda... Lepite te sellega?
Või veidi positiivsema stsenaariumi kohaselt jääb ta ellu aga kvaliteetse arstiabi viibimise tõttu saab ta jäädava tervisekahju ning tema koju toomiseks ning edasiseks hooldamiseks olete sunnitud müüma pea kogu oma kinnis- ja vallasvara. Võiks mõelda ka sellele, et veidi tõsisema luumurru korral ei pruugi olla võimalik lennukiga vähemalt turismiklassis tagasi koju lennata ning mis saab teie autoreisi seltskonnast juhul kui te olete juhtumisi ainus lubadega inimene...
Seega ma olen Tipiga ühte meelt -- tervisekindlustus võiks olla kohustuslik. Ei ole mõistlik ega vastutustundlik tekitada olukorda, kus miskite kasvõi vähetõenäosuslike riskide realiseerumise korral kannatavad eeskätt lähedased.
Pealegi -- ühepäevane tervisekindlustus maksab ~4€ ja kuuajane ~30€ --olematu raha muude kulude kõrval...
Kokkuvõttes -- ligimest pab aitama aga kõikide selliste ajakirjanduses ilmuvate õnnetusjuhtumite kirjelduste ja rahapalumiste juures oleks kasulik ja vastutustundlik, kui märgitaks ära, et a la 150 000€ suuruse ravikulu oleks katnud 50€ maksev tervisekindlustus juhul kui see oleks enne reisi tehtud. Konkreetset hädalist see ei aita aga mõne järgmise uljaspea paneb ehk mõtlema ja enne reisi rahakotiraudu avama.
Ma jäin nüüd natuke mõtlema ka sellele kui palju on neid kes tänapäeval reisivad ilma krediitkaardita? Jah, Riiga, Aluksnesse või Helsinkisse saab ka ilma krediitkaardita reisida, kuid kaugreisid veidi teine teema. Ehk Mehhikosse, Austraaliasse või kasvõi Taisse minekut ei kujuta hästi krediitkaardita ette. Kasvõi näiteks piletite ostmisel, aga muidugi mitte ainult. Ja näiteks Gold on ju ainult võrdlemisi pisut kallim kui tavaline kaart, aga saad tervisekindlustuse (sh perele) jms.
Lisaks oli eespool ka juba juttu, kuidas erinevaid asju ostes või lepinguid sõlmides võid küllalt sageli saada ka kindlustuse lihtsalt nö kauba peale. Ehk teisisõnu - tänapäeval kindlustuse saamine on lihtsam ja kergem kui kunagi varem ning sageli ei peagi midagi eraldi tegema.
Aga teisalt on tõsi muidugi ka see et reisimine on tänapäeval lihtsam kui kunagi varem. Ei peagi silmas ainult Euroopat, vaid näiteks kui tuleb tuju või sõbrad lähevad ütleme Indiasse või Brasiiliasse, siis mõned klikid ja vähem kui 24 tunni pärast võid olla juba kohal. Nooremana tavaliselt palju ei mõtle ja kuna asjad tänapäeval väga lihtsaks tehtud, siis ühel hetkel võidki avastada et ups, sellele ma ei mõelnudki või selle peale ei tulnudki...
Seega ehk peaks ka kooliprogrammides selliseid asju õpetama ning rääkima. Kui vanemad palju reisinud, siis nemad ehk kodus ikka räägivad aga kõik ju ei reisi ega tule selle peale et sellele tähelepanu juhtida.