Hallipäine. Paar aastat tagasi, kui Tartu ülikoolis oli osakonna kokkutulek, ütles registreerimistüdruk, et meil on pensionäridele soodustusi, aga teie vist nii vana veel pole. Kasutajanime juures olev number tähendab sünniaastat, mitte vanust. Töö tõttu olen käinud igasugustel veidratel reisidel, kus keegi teine on maksnud. Näiteks elasin 2000. aastal "kuu aega kuudis ja kusesin ratta peale". Tõlge: sõitsin rekka kabiinis Eestist Portugali, nähes hulganisti huvitavaid asfaltplatse. Käinud Kosovos Eesti sõduritel külas, Kanal 2ga Euroopa Liiduga ühinemise eel Ida-Euroopas, oma autoga Itaalias ja natuke grupireisidel (Pariis, Itaalia, Egiptuse ja Kreeka ülevaatereis jms). 2007. a kevadel tundus, et mul on vaatamisväärsuste uksetaguste külastamisest kõrini ja otsustasin üksinda kuuks ajaks Indiasse minna. Tagantjärele vaadates olin üliettevaatlik: kulutasin 20 000, kasutades viit siselendu ja jättes proovimata kõik tänavatoidud. Tänavu käisime naisega Hiinas. Kasutasime palju ronge ja linnaliinibusse, tänavatoidust sobis kõik, mis oli tulelt läbi käinud. Inglise keele sõnavara on piiratud, aga Aasias kogesin, et sealsed teenindajad oskavad inglise keelt veelgi halvemini. Kolleeg lohutas: nõukogudeaegse elukogemusega inimene saab igal pool hakkama. Vene keelt oskan paremini, saksa keel on passiivseks tekstide kuulamise ja fraaside ütlemise tasandile jäänud. Enamasti tuleb reisidel appi võtta kehakeel. Kaugsõitude lennufirmaks on seni olnud Finnair, praegu mõtlen Air Asiaga Londonist Kuala Lumpurisse lendamise peale. Marsruudi kavandan kodus võrdlemisi aegsasti ette, kasutades eestikeelset kirjandust, trippi, Lonely Planetit ja Google`t. Ühe reisi eelarveks kavandan 20 000, aga loodan hakkama saada 15 000ga.

Karvane ja kondine väikeettevõtja. Vanus eeldab,et nähtud nii kuldseid sotsialismiaegu, kui ka suudetud kohaneda turumajanduses. Suur Siber risti põiki läbi käidud ja ikka kisub tagasi.Kisub ka mujale...Ja, kui juba pool aastat paikne oldud, hakkan kergelt üle keha sügelema:) Sellel talve sihtmärk siis Krabi saarestik Tais ja otsa pisut Bali't.

Olen veel üsna roheline naissoo esindaja. Samas, nii väga roheline ka pole ja lapsepõlves tähendas "reisimine" küllasõitu teistes Liidu (mitte Euroopa Liidu:) "vabariikides" elavatele sugulastele. Minu meelest on reisimine haigus - reisihullus, mille põhjustab bakter nimega "reisikus pisikus simplex" aka reisipisik tavaline. Minule kandus see pisik üle mu emalt, kel õnnestus suurde maailma piiluda veel raudse eesriide tagant - emme oli nooruses Aerofloti stjuardess. Kuigi minu sündimise ajaks oli temast saanud tagasihoidlik kooliõpetaja, kasvasin üles põnevate "teistmoodi maailma" lugude saatel, kus olid neegrid (siis ei peetud meil selle sõna kasutamist diskrimineerivaks), tundmatud loomad, soe ookean ja teistsugused kultuurid. Kodus olid suured Aafrikast toodud maskid ja muud vinged asjakesed. Samuti oli karbike välismaiste müntidega - see oli mu vaieldamatu lemmik. Unistasin, kuidas minust saab ka stjuardess ja ma kunagi lähen sinna ja sinna ja igale poole. Kui reisimine muutus kättesaadavaks laiemale üldsusele ehk siis 90-ndatel, viis ema meid õega meie esimesele päris välismaa reisile. Reisipisik sai võimsa tõuke ja sellest ajast ta enam mind hetkekski maha ei jäta. Ka õest on sirgumas (või juba sirgunud...?) paras reisimaniakk. Nüüd reisin ise. Stjuardessi minust ei saanudki, sai seadusetähe närija. Reisihullus on ajaga progresseerunud ning nüüd on olukord selline, et elan ja töötan reisimise nimel. Minu jaoks on see midagi enamat, kui lihtsalt "reisimine", see on asendamatu osa minu elust. Olen reisinud nii pakett- kui independent reisijana, nüüd kellegi teise korraldatud reisid enam elevust ei tekita. Mul on järgmise reisi piletid alati taskus enne, kui eelmisel käidudki saab:) Ah jaa, kõige selle juures on kõige naljakam see, et tegelikult ei meeldi (loe: kardan) mulle lendamine. Ma ei lendaks kunagi, kui ma reisimist nii väga ei armastaks.

ja natuke Krabit otsa. Minu arust pole seal krabi kandis suurt midagi erinevat, kõik ühtemoodi. Balil aga annab tuuritada. Pena on ka odavam, kui ma nüüd ei eksi, siis kas Balil see ollus, mis säärekasse kallati, mitte 4 eeku liiter ei maksnud?

21-aastane eesti ja soome-ugri keelte 1. kursuse üliõpilane Tartu Ülikoolis. Kõva (mmantee)rattur, selle aasta läbisõit rekordilised 4000 km, plaanis 6-7k. Lemmikvõistlused Tartu Maratoni üritused ja Aerobike, samuti Pandivere rattaralli ja veel mõned väiksemad külavõistlused. Selle aasta Elionidest osalesin ainult Tallinna rattamaratonil Kõrvemaal Aegviidu lähedal, järgmisel aastal full-gear hard-on ehk kogu sari kavas. Tahaks ka Haanja 100-le sel aastal süütuse kaotada. Pariisi 24 on ka chill võistlus, sel aastal küll püstihullude distantsile ei julgenud vastu minna, piirdusin 9-tunnise sõiduga 12 tunni võistlusel, vahepeal tunnikese vihma eest heinaküünis magades :) Suur õllesõber, sõbrad kutsuvad Õllejumalaks :D Vein ja rummikoola ning Gin & Tonic maitsevad samuti. Suur Priit Pulleritsu fänn, eriti tema suurepäraste sportlike tulemuste pärast. Petrolhead, or more of a electrohead. Tesla roadsterit tahaks, tegelikult siiski mingit tavalist elektriautot - a Ford Focus would do! Oman elektrirollerit, see ka lahe pussymagnet :D Uusim avastus on Smart, mille B3st kõigest 400 krooni eest päevas rentisin. Sai Riias ja Jūrmalaski käidud, maanteel üllatavalt mugav. Lendasin 125ga eramendi radarisse, 1.8k trahvi. Ülinormaalsed politseiametnikud olid, poleks iial uskunud, et nii lahedad inimesed võiksid politseis töötada. Rääkisime maast ja ilmast, ligi 40-aastane keskealine muhe mees ja 25ne blond neiu. Ütlesid, et hea meelega oleks vähem trahvi teinud, aga nad ei saa kahjuks niimoodi paragrahvi väänata. Lemmiksaateks otse loomulikult Top Gear, kes siis 5th Gear'i vaataks! ;) South Park on teine vaieldamatu lemmik, need kutid tabavad oma päevakajaliste teravate kommentaaride ja värdjatega alati naelapea pihta! Vaatan ka pealtnägijat ja Värsket Ekspressi. Loen Eesti Ekspressi, Postimeest, harva EPLi (eelkõige Kivirähki koluumne), Times'i (eelkõige Clarksoni kolumni Sunday Timesis ja The Sunis), harva ka NY Times'i, International Herald Tribune'i ja Guardianit. Kollast ajakirjandust ei salli silmaotsaski. Sündinud Salmel 19 km Kuressaarest edelas 12.07.1988. Isa poolt Tallinlane, nii et räägin nii saare kui mandri keelt vastavalt vajadusele, oskan lka tõlkida :D Vahendan sugulase turustatavat Bacardit neljandiku jagu poehinnast odavamalt, kes soovib, sandku märku ;) Viru folgil sattusin kokku kenade naabritüdrukutega, kes minust Tartus nelja maja kaugusel elavad ;) Nii et elu on jälle valge roos :D - so precious thing to live, carry on smiling and the world will smile with you! (Not @ you! ;)) Lemmikbändid Smilers, Ace of Base, Backstreet Boys, Pet Shop Boys, N'Sync, lauljatest Alice Cooper, Madonna, Robbie Williams, Britney Spears. Muusikat kuulan seinast seina Bon Jovist ja Rammsteinist kuni pehmema räpini välja. Ainsana vihkan kogu hingest Marshall Mathersit ja kõike mida ta teeb jms. Tohutu transpordifänn, aga kahjuks ilma mingi tehnilise taibuta. Can't be gifted in everything anyway, though ;) Isapoolne vanaisa Ilmar Sikemäe oli väikestviisi kirjanik, õpetas mindki juba 4-5-aastaselt lugema ja kirjutama. Algkoolis klassi parimaid, pärast laisk, aga piisavalt andekas, et vägagi oma alale riigieelarvelisele kohale õppima pääseda. Tartus on ees ootamas kuus head sõpra, mõned sugulased ja tuttavd lisaks, nii et lähen tõelisse koju :) Sõpru on erinevatest valdkondadest bioloogist ja ajaloolastest ning juristidest kossumängijateni. Reisinud olen läbi pool Euroopat, väljapoole Euroopa Liitu pole sattunud ega plaani seda ka lähima 5 aasta jooksul teha. Me elame tingimusteta huvitavaimas maailmajaos, kus on olemas absoluutselt kõik eluks vajalik ja rohkemgi veel, nii et pole mingit põhjust siit maailma turvalisimast piirkonnast väljuda! Ameerikasse tahaks ka kunagi minna, aga mitte enne 10 aastat. Big Apple'i võiks ju üle vaadata ja Route 66 ka plaanis. Tai on ka unistuseks, samuti OZ ja NZ. Sügisel kavas Barca ja Cambridge üle RIX-London-Stanstedi, meediat õppiv Kanal 2 reporterist sõbrapoiss kutsus külla. Selle aastanumbri sees kavas ka Barca, kui mõistliku hinnaga (10-20 €) piletid saab. Ma armastan odavlende! :D Ryanairiga veel isiklik kokkupuude puudub, aga loodetavasti saab see iluviga veel sel sügisel parandatud ;) Vahepeal oleks RIX-Brüssel-Charleroi-Barcelona-Girona ja tagasi saanud 7 euroga, aga kahjuks olin siis päris puupaljas. Pole hullu, tulevad uued kampaaniad :) Uhh, sai nüüd tõeline novellimõõtu kirjutis, eks Vargamäe kirjanikugeenid löö välja ...:D

Hilistes 30ndates naine. Tripi avastas aastal 2002. Innukalt råndurite heietusi lugedes haaras pikalt møtlemata ka ise seljakoti ja Lonley Planeti reisiraamatu... Ja reisikorraldajaid enam ei tarvitsenud, sest head inimesd trip.ee-st on alati head nøu kulbiga ja tasuta jaganud. Eurooopas kyllalt seigelnud, vøttis ette pikemalt erinevad Aasia riigid. Rånnakuks varub tavaliselt 4 nådalat veebruaris,sest kauemaks tøølt punuma pista esialgu ei lubata.

Ehk "umbrohi ei hävine, s... ei upu, nõid ei põle" :D

30ndates naisolend, kelle elu on nii turismist läbi imbunud, et mitte kui midagi ilma selleta teha ei saa. Töö turismivaldkonnas. Lemmikraamatud "Seiklusjutte maalt ja merelt". Huvideks veel erinevate maade rahvusköögid, soojamaaraamatute kogumine, käsitöö (Prantsuse ja Poola lõngad, Tšehhi ja India helmed, Inglise päritolu kangad ja Rootsi õmblusmassin), keeled ja igasugune vahva etnosugemetega muusika. Kõik muu haakub selle põhituumiku ümber.

Omab erineva suurusega kohvreid, turismimesse või infokeskusi külastades soetab hunnikute viisi kõikvõimalikke kaarte, linnaplaane, tutvustavaid voldikuid ja brošüürikesi. Kodus seab need süsteemi ja kasutab reisides regulaarselt. Fotoka soetas REISIpiltide tegemiseks.

Reisifoorumis istub ja tuustib teemades selleks, et leida "käisin-tegin-nägin" arvamusi oma järgmise sihtkohta kohta ning selleks, et oma eelmise sihtpunkti kohta vastavas teemas infot jagada. Et saamine-andmine oleksid tasakaalus.

Kuna töö = teiste inimeste reiside planeerimine, siis OMA puhkuse eelistab veeta peamiselt bussireisil, kus tema ülesandeks on istuda ja ilus olla, mitte kaarti lugeda, teed jälgida, tõlkida, vaatamisväärsusi tutvustada. Ja bussireisidelt leiab päris toredaid uusi tuttavaid ka. Ja kohvri võimaliku kadumise pärast ei pea närvitsema ega midagi.

Tegelikult lööb aeg-ajalt ka ise-ise-ise välja ja siis tuleb bussireisi programmis leida mõni lüngakene, mida päris ise sisustada või teha omal käel paaripäevane tripp mõnda bussireisil läbisõidetud kohta tagasi.

Elu eesmärk on välja selgitada, KUI laiaks on võimalik ühe inimese silmaring arendada, arvestades fakti, et 1 inimelu on ikka pagana lühike ajaühik... Tunneb rõõmu sellest, et nooruse Hispaania-kompleks (mujale ei ole üldse mõtet reisida) on üle läinud ja asendunud Euroopa-kompleksiga :D

Kes suures osas ka tanu Tripile vottis aasta tagasi seljakoti selga ja elab ning tootab nuud Taimaal. Vaatab kadedusega endast veidi vanemaid, kel omal ajal oli voimalus terve suur N-Liit suuremate probleemideta vallutada. Arendab karjaari, kogub tuntust ja kui siin igavaks laheb votab aga aadressiraamatu lahti ja otsib jargmise too jargmisel imekaunil maal. Unistab megaodavatest lennupiletitest, et tihemini kodus kaia. Ette eriti midagi ei plaani ja teeb koike uisa paisa. Vabandab alati moderaatorite ees tapitahtede puudumise parast.

Kasvult sulandun kümneaastaste seltskonda, mõistuselt sai kõige targem hetk otsa, kui 5 aastat tagasi gümnaasiumi lõpetasin... Igapäevaselt tegelen alaealistes muusikahuvi süvendamisega. Ülejäänud repertuaari kuulub igasugune väikest ekstreemi sisaldav tegevus: mootorratta seljakoti mängimine, jalgratta pedaalide kriuksumine, suuskade sahin nii lauskmaal kui mäest alla, kõikvõimalikes (ohtlikes ja vähemohtlikes) kohtades turnimine, rabas lirtsumine... Fotoaparaati ja igasuguseid maakaarte armastan meeletult. Kaklen, kui vaja, aga üldiselt ei hammusta. Ajan liiga palju lolli juttu, aga kuna inimesed mu ümber on samasugused, siis see ei paistagi nii palju silma. Olen kontrastsuse võrdkuju ja seetõttu minu hoolikalt planeeritud reisid ning muud ettevõtmised saavad lõpuks hoopis teise näo, kui tal see paberil oli. Ühel päeval igatsen Itaaliat, teisel polaaröist Põhjamaad. Kõnnin suurima naudinguga vööni mudas, kuid õhtul lõkke ääres voolin kadakaoksast maniküüritarbeid. Pigem külmetan ja magan tähtede all kui vähkren võõras umbses telgis. Iseendaga saan kõige paremini läbi, aga üks-kaks kaaslast (kes jagavad mu ideid või neil on üldse ükskõik) kuluvad ära :) "Vene aja laps" - karastunud kaitsesüstideta, säilitusaineteta ja mullaste rabarberitega. Arvan, et metsas ära ei sureks.

Reisidokumendis eesnimeks Liina. Asun kolmekümnendate keskpaigas:). Olen parandamatult haige. Mind vaevab eluaegne reisisõltuvuse sündroom. See võis välja lüüa juba enne keskkooli ja on selgelt päritava iseloomuga. Ravi haigusele on väga kulukas ja kahjuks soodustusi riik ette ei näe:(... Ravimite tarbimist oleks mõistlik alustada nõrgematest st naaberriikidest (mitte nii nagu mina, kes käis enne Soomet-Rootsit Küprosel ja siis oli pärast seisund eriti raske). Haiguse põhitunnusteks on mõtetes pidev riigipiiride ületus, selge reisikirjanduse eelistamine kõikidele ülejäänud raamatutele, televiisori unustamine reisikanalile, kaaskodanikelt reisimuljete väljapressimine, unistamine reisist ka siis, kui kuidagi minna nagu ei saa (ja siis miski ime läbi ikkagi minna), pilguga lääne-ida lennukoridori seiramine ja mõtlemine, et tahaks ka seal lennukis olla (muidugi ma kardan lennata) jne. Halvaks kõrvalmõjuks pean, et olen paar korda oma suuremad lapsed kuueks päevaks koolist eemaldanud, et nende silmaringi suuremaks venitada. Olen kaasa vedanud ka pere noorimat, esimene kord juba siis, kui ta oli 10-kuune - paljud tõsised reisihuvilised on pidanud mõtlikult tunnistama, et ka beebid oskavad vaiskelt reisida ja ei tülita kedagi. (Kardan, et ka tema on nakatunud, sest praeguse kolme eluaasta kohta on tal juba päris palju lennuliine ja lennukimudeleid kogutud; erinevalt minust, avaldab ta oma reisisoove valjuhäälselt ja häbenemata:). Olen langenud ka äärmustesse - kunagi selgitasin ühele "N":)-reisikorraldajale paberkataloogide vajalikkust, tuues põhjuseks selle, et "kuidas ma saan teie reise oma abikaasale müüa, kui mul midagi lauanurgale "unustada" pole, teades, et arvutist selliseid asju ta vaatama ei vaevu?!". Kataloogid on senini regulaarselt olemas:). Jne, jne... Ka praegu, kui väljas on soojust jäänud lubamatult väheks, kisuvad mõtted kaugele ära.. Kõige tihedamini "eksin" oma lemmikpaika maakeral (vihje peitub kasutajanimes), kus minu jaoks on olemas tugevates toonides kõik, mida vajan ja midagi sõnulseletamatut nagu veel.. Aga jäägu see. Mõni ütleb, et klišee. Muidugi, ka mina tahaks maakerale kümmnest erinevast kandist tiirud peale teha! Senini aga satun ikka tihtipeale siia Trip.ee`sse ja avastan rõõmuga, et "minusuguseid" on ikka veel! Ja vahel, kui julgen, ütlen mõnes paigas sõna sekka ka!:) Tänan tähelepanu eest!

Ikka on "sinusuguseid" veel, eks meist enamus põeb sama tõbe;)