Vastust ei tea, aga kunagi uurisin ise kunagi seda teekonda ja jõudsin järeldusele, et vist on võimalik. Tee kulgeks Narva karjääri ja Narva jõe vahelt ning edasi mööda metsasihte ja -radu Poruni jõe sillani. Google Earthis on Andres Piir välja pannud pildid nii Gorodenka kui Eesti soojuselektrijaama juurest, millest jääb mulje, et sealt on justkui võimalik läbi pääseda. Maa-ameti kaardil on näha teid, mis võiksid rattaga läbitavad olla.
Narva jõgi paksu metsamassiivi sees on päris ilus, kindlasti on sealt mõtet sõita.
Eelmisel aastal tulin seda teed lõuna poolt. Gorodenko juurest pöörasin veidi lääne suunas, Poruni teele. Kuni Poruni jõeni on tee veidi pehme ja mudane, aga sõidetav.Porunist edasi on mõnus kõva metsatee. Parim lõik üldse sel teekonnal. See metsatee lõpeb ära tõkkepuuga, mis hoiatab ja keelab viibimise eest põlevkivikarjääri territooriumil. Meie sõitsime küll edasi karjääri territooriumi servast ida suunas kuni põhja suunas viiva teeni. Ja edasi kuni Eesti Elektrijaama jahutusveekanalini. Vot seal on ka tõkkepuu, mida juhib turvateenistus. Meid lasti küll välja, aga kas lastakse sisse teisest suunast? Elektrijaamast edasi kuni Tallinn-Narva maanteeni on juba suur asfalttee. Viimastes atlastes on need teed peal. Aastaid tagasi käidi sealtkaudu autoga Narva.
Porunis on ürgmetsa matkarada, mida tasub külastada.
Kindlasti on see võimalik, aga küsimus on pigem selles, millist ratast ja varustust läheb vaja selle tee läbimiseks.
Siinkohal ei saa kasutajale ixxx mainimata jätta, et eesti keeles puudub tegusõna "remarkima", mistõttu ei saa lauses kasutada 1. pööret "remargin". Lisaks sellele kasutatakse eesti keeles sõna "või" väga tihti lause alguses. Kõige enam võib seda leida kokaraamatutest või mõne köögiajakirja retseptiveergudelt. Näitelause: "Või tuleb sulatada mikrolaineahjus."
Tunnen ka huvi selle tee vastu. Kas saaksid järsku täpselt kätte näidata, kus need tõkkepuud asuvad? Näiteks koordinaadid vms? Kaardilt vaatan, et seal jahutusveekanali ja Narva jõe vahelisel (pool)saarel asub nagu mingi suvilate rajoon, sealt peavad inimesed kuidagi välja saama - või ei ela seal enam kedagi?
Asi selge - just käisin rattaga seal ja üldse Ida-Virumaal. Rattaga või jalgsi pole probleemi Vasknarvast otse Narva saada - tõkkepuid on 3: ca 500 m enne Boroni jõge, ca 3 km peale seda ning enne Eesti SEJ kanalit. Viimases on ka mehitatud valve, viipasin, tegid mulle lausa tõkkepuu lahti, kuigi oleks saanud ka kõrvalt. Kaevanduspiirkonda muidugi ei tohi minna - seepärast pöörata enne neid (nägin üle hõreda Krivasoo võsa seal suurt ekskavaatorit töötamas, samuti Eesti SEJ 2 korstent) Narva jõe poole, piki Putki põhikraavi. Rattaga sõidetav pinnasetee, kohati on peal jäme killustik. Sürr tööstusmaastik. NB! Kevadeti ujutavat Narva jõe vesi selle üle. Eesti 50-tuhandesel Narva kaardil kenasti see tee peal, ka Googlemapis ja Maaameti kaardiserveris. Kas rattaga ka teistpidi lastakse liikuda - ei tea. Ja veel - http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=25273 : Puhatu soo, Gorodenka, Üla-Poruni ja Laukasoo sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel.
Minu Ida-Virumaa 6-päevase rattamatkast: http://biomedicum.ut.ee/kalle/matk/ida-virumaa11/
Ja nüüd hiljem vaatan et üks vend tegi rattaga samal ajal Eestile tiiru peale ja sõitis veidi varem Eesti SEJ juurest teises suunas kenasti läbi: http://tramsaal.wordpress.com/2011/07/page/2/
Leidsin bookmarkidest eelmise aasta blogipostituse sellel teemal: http://panipaik.voog.com/reisid/rattatiir-umber-eesti/narva-joesuu-gorodenka
Nagu selgub, siis võtmekohaks olev kaevanduse tee on nüüd kaugjuhitava värava taga. Valitud rattureid sealt läbi lastakse, aga endiselt jääb selgusetuks, mida selleks vaja on - tutvusi, altkäemaksu, miniseelikut või imelist läbirääkimisoskust. Alustuseks võiks otse Eesti Energiast küsida.
(Siinkirjutaja on samuti hetkel rattamatka mõtteid veeretamas, tõsi, mitte antud rajajupil).
