->KeiuK
Väga paljudel inimestel on raha puudus ja väga paljudel inimestel on kriitilised võlad. Üldjuhul enamik inimesi otsivad oma täbara finantsolukorra lahendamiseks parima mooduse - võetakse võimaluse korral teine töökoht, üritatakse leida kohapeal tasuvam töö, minnakse välismaale tööle või lastakse end pankrotti. Näiteks eestlased käivad tööl Skandinaavia riikides, kagu-aasialased käivad tööl Araabia riikides, Hong Kongis. Otsuse oma probleeme lahendama hakata ühiskonna silmis halvemal moodusel - prostitueerimine, petmine, varastamine, diileriks olemine - teeb ikka inimene ise. Nüüd tuleb püstitada inimkaubanduslikust vaatenurgast küsimused, kas keegi teine isik sunnib teda sellist tööd tegema? Kas keegi teine isik eksplauteerib teda vaheltkasu osas? Ja muud inimkaubaanduslikud nüansid.
Prostitutsioon ise ei ole Euroopa mõistes inimkaubandus, kuna see on enamikes Euroopa riikides (sh. ka Eestis) lubatud ja osades riikides ka reguleeritud. Inimkaubandus on inimeste ärakasutamine, eksplauteerimine kellegi poolt oma huvides inimese nõusolekuta või inimese enda teadmata (tihti vaimse või füüsilise vägivalla abil).
http://en.wikipedia.org/wiki/Prostitution_in_Europe
Kindlasti pole prostituudiamet unistuste amet. Kuid kui paljud inimesed maailmas saavad endale üldse lubada unistuste ametit? Üldjuhul valitakse olukorrast tingituna võimalikult parim töökoht sellest valikust, mis on saadaval.
->Naabrimees
"Kes on piisavalt spets, et vahet teha?" selle all pidasin ma silmas, et vaevalt inimene, kes kavatseb seksiteenust osta, hakkab tüdrukut intervjueerima viimase põhjuste üle.
Kagu-aasialased käivad jah tööl mujal maailma riikides. Aga see kontingent, kes on valinud prostitustiooni tee, ei oma lihtsalt sellist kvalifikatsiooni, raha ja infot, et välismaale tööle minna. Kvalifikatsiooni all ma ei pea üldsegi silmas kõrgharidust. Väga paljud ei jõua keskkooli tasemeni, kuna lihtsalt puudub raha õpinguteks. Lennupilet Euroopasse on 55,000-60,000php ringis, eeldan, et Lähis-Idasse on umbes sama palju. Hiljuti oli alles statistika, et väga suur osa peab hakkama saama 1USD ehk 42php päevas. Kogu asjaajamine ja agentuuride tasud + viisa ning minimaalne elatusraha peab samuti olema. Ehk välismaale saavad tööle need, kes on osa keskklassist. Kust teab vaene inimene infot otsida? Hea küll, Interneti-kohvikud on olemas, aga usu mind, siin on palju raskem vajalikku infot üles leida, kui me Eesti mõistes harjunud oleme.
Võtta teine töökoht? Jällegi oleneb kvalifikatsioonist. Ütleme nii, et sekretäriks ilma kõrghariduseta siin ei saa. Kui, siis vaid läbi tutvuste. Kuna inimeste arv on Filipiinidel jube üle 90 miljoni, siis võid aimata, milline on konkurents ka tühisematele töödele.
Mõtleme nüüd natuke ühele stsenaariumile. Sa oled 25 aastane noor naine, sul on juba 2 last. Mees jättis maha. Sul on vaid põhikooli haridus. Eelnev ametlik töökogemus puudub. Sa ei ela enam vanemate juures maal, kuna loodad linnas paremale järjele saada. Üür, arved ja eelnev võlg ootavad maksmist ning lapsed toitmist, katmist. Sul pole enam midagi müüa. Tööotsingud ei edene. Pakutakse Yaya (ehk koduteenija tööd), alustuseks on palk 2000php kuus(http://sulit.com.ph/3148726). See kataks vaid üüri, kuid töökohustusi jätkub terveks päevaks. Keegi tuttav mainib sulle võimalust baari go-go tüdrukuks minna. Sellega on võimalik lisa teenida, kui kliendiga nõustud seksima. Tasu jääb 2000-4000php, vastavalt kokkuleppele.
Nõustud hea meelega ja töötad usinasti? Vaevalt - järjekordne "katkise" hingega inimene.
Nagu ma ütlesin eelnevalt, on ka neid, kes arvavad, et 20aastase neiuna on väga OK 60aastast onu panna, temaga abielluda ja tänaval käest kinni uhkelt ringi kõndida... Aga see on juba muu teema...