Mingil moel toimib ka lennukis ja laevas, kui seada enda aparaat akna alla satelliitide nähtavussse. Mingil moel seepärast, et näiteks Rohuküla--Heltermaa praamil arvas GPS, et laev roomab mööda merepõhja, kohati näitas kõrguseks mitmeid meetreid allpool veepinda. Ise nagu ei saanud arugi, et juba uppunud olen:)

Ka lennukis on need kõrgused omajagu küsitavad, aga muidu marsruudile saab enamvähem pihta küll. Lennukis on aga see teema, et on rangelt soovituslik oma sidevahendid välja lülitada, mille alla peaks kuuluma ka GPS-i kasutamine.

Enamikes laevades, lennukites, rongides ja trammides on hetke asukoht, kiirus, kõrgus ja muud eluks vajalikud näidud pidevalt ekraanil, enda nutifööni kasutamise järele puudub praktiline vajadus.

Lennurežiim ei lülita GPSi välja, võib kasutada küll.

Kasutan samuti 15 aastat Sygicut, Symbian OS-i peal alustasin. Pärast andmeside vaba rändlust EL-s kasutan ka Waze'i ja vahest mõlemat korraga erinevatel seadmetel, vahva vaadata, kui neil asjast erinevad arvamused tekkivad ;)

Aga küsimus äpi kohta, "kas ka lennukis toimib?" on valesti püstitatud. Kui riistvara suudab GPS signaalile lukustuda, siis annab ta koordinaate edasi, kellele ise soovid, võid käsurea pealt ka oma asukohta lugeda. Äpp lihtsalt visualiseerib tehnilised andmed.

Ning GPS signaali vastuvõtmine on ju ühepoolne side, nagu ka oma raadioaparaadiga võtad signaale vastu aga ei saada ise midagi välja. GPS ja raadio "lained" levivad sõltumata sellest, kas keegi neid kuulab või mitte.

maunu jutt on täpne. GPS pole tegelikult sidevahend. Ta on puhtal kujul vastuvõtja, mis konkreetsel sagedusel infot kuulab. Seega tõusmisel ja laskumisel võiks olla välja lülitatud samamoodi nagu tahvelarvuti. Lennureziimis on telefoni side tugijaamaga väljalülitatud. GPS on telefonis eraldi kiip ja toimib ka sel ajal. Olen isegi niimoodi kasutanud. Aga pead siiski akna all istuma.

Olen ise ka lennu ajal vaadanud kus liigun. Kui nutikad veel algusjärgus olid, sai Garmini Nüvit kasutada. Ilusa ilma korral oli aru saada, mis linn või jõgi all paistab. Näitas ilusti liikumise kiirust.

Hea oli vaadata kuidas 750 asemel kiiruse üle 1000 keris. Väljalend hilines ja nii tehti kaotus tasa.

Korra tekkis küsimus, et palju siis koduni maad on. Kusagil Dolomiitide kohal vajutasin kodu ikooni. 5 sekundit arvutas ja kohe ta avastas, et uihh, miskit läks viltu, asukoht ei sobi enam. Ja nii ta ketrama jäigi. Ümberarvutamine, ümberarvutamine, ümberarvutamine.... Proovisin mis ma proovisin, ei õnnestunud tsüklit katkestada. Alles pärast maandumist sain selle papagoi vait.

Kusagil Tatrates sügavamas orus ja mägede vahel keris see Garmin mu kiiruse üle 150 km/h enne kui aru sai ja siis teatas, et signaal puudub. Kusagil vanema telefoni mälus on ka ekraanitõmmis, kus Tartu maanteel kiiruseületamiseks pakkus see Garmin midagi 100 000 km üle lubatu.

Lisan veel, et olen kunagi ammu kasutanud Nokia tehtud HereWeGo rakendust. Isegi Aafrikas kusagil suure jõe deltas näitas ilusti kõike. Enne minekut lasin mõne kaardi maha ja vajalikud peale. Toona oli natuke kobedam mälukaart tõeline kirves ja kannatas nii teha. Here on täna ka olemas aga aastaid juba kogemus puudub. Sugulane mingil hetkel kiitis Osmandi tasulist varianti.

Maps.Me igal pool, kui väljaspoole EU-d satun. Toiminud mul USA-s, Kanadas, Mehhikos, Jaapanis, Kagu-Aasias, Gruusias, Austraalias, Marokos, ka täna kasutasin Roheneemesaartel (Sal). Eelnevalt kodus või siis ka kohapeal hotelli wifis tõmban kaardi alla. Seetõttu ka ei vaeva ennast kohalike telefonikaartide ostmisega.

Euroopas, kus hullu hinda ei pea neti eest maksma, kasutan muidugi Google Maps ja Waze rakendusi.

Viktorile selgituseks.

Sinu GPS ei eksinud, vaid näitas kōrgust geograafiliselt e. Arvestatuna pöörtellipsoidist WgS84 Mitte merepinnast. Geoidi undulatsiooni väärtus on Eestis keskmiselt 19 meetrit. Telefon ei hakkakōrgusi ümber arvutama merepinna e. geoidi kōrgusteks, interpoleerides geoidi mudelit. Veel vähem arvestab normaalparandit, näitamaks tõelist normaalkōrgust.

Lisaks on vertikaalviga alati 1,5 korda suurem kui horisontaalviga. Lugemi jaotise väärtus pole seadme täpsuse hindaja. Ja see on meetrites kui puudub paarisseade kindelpunktil.

Tahtsin sellega öelda, et enne kõrguse vaatamist tuleb selgeks teha, kas seade näitab geodeetilist või normaalkõrgust.

Mis mind häirib on see kui peale värskendusi on kōik äpis muutunud ja midagi pole parem kui enne. Nt here we go menüüd on muudetud. Nagu poes kus kōik on sama, aga pintslit ei leia enam üles sest pole seal kus enne.

Kas see on vaid minu mure, et allalaetud google maps ei näita vahel kaarti, vaid tahab hetkeks nett, et kaart taastuks. Seepärast offline mapsi ise ei usalda.

Kasutan ka peamiselt maps.me, kuna seal saab lõputult pin'e peale panna (enne reisi kodus kümned huvipunktid ära märkida ning reisil neid jooksvalt täiendada).

Teine hea offline äpp on mapy.cz - eriti siis, kui oled jala mägedes, sest seal on kõrgusjooned ilusti peal ning matkarajad paremini välja joonistatud kui maps.me's.

Tailu, kas sa arvad, et su jutt tegi midagi selgemaks?

Tänud, Rega1872, see mapy.cz on väga hea soovitus. Vajangi just jalgsi liikumiseks kaardirakendust.

Tailu, aga ehk oskad siis selgitada ka, miks siis, kui ma merekaldal seisan on kõrgus õige, aga niipea kui laeva astun, muutub number imelikuks?

Ei oska. Kuid asi võib olla peegelduvates pindades. Ennemalt , kui taevas oli satelliite vähem, nõuti et lähedal poleks plekkkatusega maju ja vaba horisonti igas suunas. Et üleüldse asukohta määrata, peab vastuvõtja vastu võtma minimaalselt nelja satelliidi signaali. Tööpõhimõte on mõõta aega (träpsutatud ribakoodi signaal ) 20 000 km kaukuselt satelliitidelt sinu seadmeni. Kui see neljas satelliit (või ilmunud viies, mis nüüd ka läheb arvutustesse) signaal peegeldub korstnaplekilt ongi tulemus väär.

Kõrguse mõõtmine ongi GPSi nõrgim lüli. Glonass on veelgi ebatäpsem.

to ketukas...kui lendad vene lennukiga An-2 -ga,siis kindlasti näitab,aga kaasaegsetes lennukites,hea isolatsiooniga,siis vaevalt vist,sest GPS signaal ei tule korpusest läbi lihtsalt.

Satelliitnavigatsioonisüsteemid (GPS ja Galileo vähemalt) kasutavad peale satelliitidelt saadud signaali maapealseid tugijaamu andmete täpsustamiseks. Lennukis see võimalus puudub.

Lisaks oleneb seadme täpsus ka satelliitide arvust, milledele on suudetud lukustuda.

egiptus eesti lend 2009 aastal

https://www.upload.ee/image/14985310/egipt.png

https://www.upload.ee/image/14985312/egipt1.png

teisi lende ei viitsi otsida, telefon oli vastu akent

Flightradar24 (tasuline) on tagantjärgi otsitavad ja ka allalaetavad kõikide tsiviillendude träkid.