Tere
Pole 7 aastat reisil käinud ja nüüd hing ihkab minna soojale maale just talvel (sobiks jaanuar, aga äärmisel juhul ka veebr lõpp - märtsi alguses).
Tüüpilised turistikad ei tõmba ning mõtlesin, et kui juba minna, siis mõnesse kaugemasse sihtkohta. Reisiseltskond oleks mina, abikaasa ja selleks ajaks 3-aastane laps. Tais olen käinud, meeldis - oli üsna turistikas, aga siiski väga eksootiline ja super reisi kogemus.
Seekord liiguvad mõtted Ameerika mandri suunas, kuna sellel mandril pole veel käinud. Kas Kariibi mere saared oleks sellel ajal sobiv sihtkoht ja kas väikelapsega on seal turvaline? Millised on hinnad? Kuidas kohale saab kõige paremini (loe soodsamalt ja kiiremini)? On keegi seal käinud ja jagaks kogemusi? Või oleks soojem ja soodsam vaadata Lõuna-Ameerika poole? Kui jah, siis mis riiki täpsemalt ja kuidas seal on turvalisusega?
Võib pakkuda ka täiesti teisi sihtkohti teistel mandridel. Kuna pole kaua reisinud, siis olen täiesti teemast väljas, kuid tahaks nüüd miskit erakordset ette võtta ja paluksin alustuseks natuke juhatust.
Tänud ette kõigile, kes tahavad vastata
EDIT: Täiendan teemat, et oleks selgem ülevaade:
1. Reisi pikkus 2-3 nädalat
2. Eelarve - sellega on nii, et oleme hea asja eest nõus ka paremini maksma. Sooviks eelkõige üle-üldiselt teada, mis hinnatase on võrreldes Eestiga Kariibi mere saartel ja Lõuna-Ameerikas?
3. Koha peal ringi liikumise teemad jätaks lahtiseks, aga pakuks, et ca kolm erinevat hotelli võiks olla ja tahaks laeva/praamiga erinevatel saartel käia ja/või rendiautoga erinevaid kohti külastada. Linnade külastused huvitavad pigem vähem, rohkem looduskaunid kohad, aga paar-kolm päeva linnas veeta kogu ajast oleks ka ok.
Selleks, et adekvaatsemaid vastuseid saada, anna vastajatele mõned orientiirid ette:
- Kauaks minek?
- Mis on umbkaudne eelarve? (kui Kariibid, siis tundub, et piiranguid väga pole)
- Palju kavatsete kohapeal ringi liikuda?
- ja muu, mida oluliseks peate.
Praegu ütleks, et valikus on terve Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika, Kariibid, küllalt palju Lõuna-Ameerikat, Keenia, Tansaania, Maldiivid ja teised India ookeani saared. Kuidagi tuleks seda valikut kitsamaks võtta.
Ma soovitaks Panamat. Sinna on üsna okei Eestist lennata, võimalik ühe ümberistumisega näiteks Pariisis või Amsterdamis. Saaks Panama Citys suurlinnaelu ja siis minna edasi näiteks Bocas del Toro saartele. Mina käisin seal üksi ja turvalisuse poolest tundus okei, hinnatase on ka normaalne.
Eelmisele kommenteerijale lisaksin, et Buenos Aires (ja üldse Argentiina) on muidu tore, aga kui ma selle aasta veeruaris BA's käisin siis oli seal stabiilselt 40 kraadi ja sellises suurlinnas oli see peaaegu väljakannatamatu - ma kahtlustan, et väikese lapsega oleks veel raskem.
Buenos Aireses võib tõesti veidi palav olla kuigi detsembri lõpp/jaanuari algus pole tavaliselt nii palav kui veebruar. Aga eks aastad erinevad muidugi. Betoonist suurlinn kütab muidugi ja kuigi osa linnast muidugi vee lähedal, siis osa jääb pisut eemale.
Selles mõttes ongi Punta parem, et palju väiksem (kuurort)linn, rohkem vee ääres ning lõppkokkuvõttes temperatuurid veidi madalamad.
Ja jaanuar (eriti algus) pole ka nii kuum (veel) ehkki üldjuhul igati soe ikkagi (27-29 kraadi keskeltläbi). Vahel võib küll ka veidi liialt vihmaseks minna.
Teisalt , nagu kirjutasin, on Buenos Aires ikkagi külastust igati väärt suurlinn. Ehk - kui juba sinna piirkonda minna, siis oleks patt kasvõi 1-2 päeva seal mitte veeta. Väikse lapsega ongi see arvan seal enamvähem paras aeg.
Ajalooliselt on veebruari temperatuurid Panama Citys kõrgemad kui Buenos Aireses, kus aga oli - kliimamuutuse ajastule iseloomulikult - tänavune suvi rekordpalavusega ning veebruaris-märtsis tõesti temperatuurid 40 ligi, kui ilmad Argentiinas ja Uruguais olid tavalisest kuni 10 kraadi kuumemad. Selliseid kuumalaineid ja muid ekstreemseid ilmaolusid võib ette tulla nii Argentiinas kui Panamas ja mujal muidugi ka tulevikus.
Panama on väga äge, soovitan samuti. Panama Citys tuleks lihtsalt teatud piirkondi vältida (Curundu näiteks on kant, mille eest kohalikud turiste hoiatavad), siis on OK. Mis puudutab seda, et see on suurlinn, siis viimati oli mul pentsik kogemus seal- jalutasin südapäeval vanalinnaga piirneva veidi räpakama piirkonna tänaval ja üks noormees, viisakalt riides ning kuldsõrmus sõrmes, magas keset kõnniteed. Kuna kohalikud temast välja ei teinud, ei hakanud ise ka torkima, pealegi ma ei oska hispaania keelt. Sama päeva õhtul jalutasin mitu kilomeetrit eemal mereäärsel promenaadil ja sama mees magas juba seal lainemurdja müüri peal sügavat und! Kuldsõrmus oli ka endiselt alles, keegi teda röövinud ilmselt ei olnud. Ma olen muidu Berliinis ka ühte ja sama võõrast meest erinevates kohtades erinevatel päevadel trehvanud, kummaline ikka. Pole ju tegemist väikese külaga.
Panama City kontrastid on tegelikult väga suured- kui lähed ilusast (kuid kaunis väikesest) vanalinnast või pilvelõhkujate piirkonnast välja, siis need vaesemad tänavad on ikka üsna nukras seisus. Midagi India või Sri Lanka agulite sarnast. Aga tänavatoit on väga hea:)
Üle lombi olen käinud Dominikaanis, Haitis, Panamas, Kolumbias ja Curacaol. Bermuda ka aga see kallis ja väike, seega jätaks välha.
Dominikaan. Arvatavasti jaanuariks võib visata soodukaid -600€ per face. Rannad on ilusad aga hinnad suht kõrged arvestades kohalikku elatustaset, kuna usakad ja kanadalased ei tingi. Inglise keeles võid seal oma abikaasaga rääkida või mõne teise turistiga.
Haiti- ekstreem turismi te ei maininud, seega las ta jääb.
Panama. Olin ainult 3 päeva pealinnas ja selle ümbruses. Jah seal on väga ilusad palmirannad Kariibidel( jõudsin ainult ühele Vaikse ookeani saarele)ja tegevust jagub kindlasti ja nagu eelpool mainitud on Euroopast lihtne sinna saada. Panama Citys hinnad krõbedamad . 2 a tagasi oli Eesti hindadest fsipa odavam aga pealinnast eemal pidi odavam olema. Inglise keelega võib juba seal rohkem jopata.
Kolumbia. Väga odav aga odavalt sinna saada on keerulisem. Turvalisus on aasta aastalt paranenud. Saab teha Kariibi saare puhkust. Olla dzunglis kui ka kõrgemal mägedss, kus t-särgist ei piisa. Kui sa just Cartagena vanalinnas ei ole, siis saad inglise keeles rääkida vaid oma abikaasaga.
Curacao ideaalne koht perega puhkamiseks. Puhas, turvaline(kuigi mu rendikasse murti sisse aga lihtsalt ei vedanud), väga ilusad rannad, pole tüütuid müüjaid, inglise keelega saab väga hästi hakkama, nüüdseks odavam kui Eesti, rannas õlu 4€ ( see on kindlasti perepuhkusel tähtis määraja :D ). Nädalaga saaks saare läbi käia ja minna järgmisele Arubale vüi Bonairele. Arubasse ja Curacaole ma olen ka siin tripis soodukaid näinud, ehk tasub silm peal hoida.
Ma mäletan et Buenos Aires oli veebruaris (Eesti mõistes august) just kontimööda ilmaga . Soe aga üsna tuuline ja palav küll ei hakanud. Palav oli põhja pool.
Kui uuesti läheks siis Uruguaisse+Buenos Aires ja sealt risti läbi mandri Mendozasse. See on umbes 1000 km,. Kõvem juht sõidab pika päevaga ära, aga tavaliselt lennatakse või minnakse bussiga. Tee peal suurt midagi vaadata pole. Mendozas (Andides) on juba huvitavam ja kui ikka palav on saab kõrgust reguleerida. Põhja pool võib juba lörtsi kaela saada.
Või minna edasi Tšiilisse.
Enne koroonast oli Argentiina hinnatase sama kui Eestis. Praegult vist möllab seal inflatsioon ja riik on järjekordselt pankrotis. Kui euro või dollar baasvaluutaks võtta siis vaevalt et midagi kallimaks on läinud. Kohalikku raha saab selle eest rohkem kätte. (Väga kanget mürki ma viimase kahe lause kinnituseks ei võtaks)
Me lendasime toona Finnair + American Airlines odavlennuga läbi USA aga seda teist korda küll ei teeks. Parem juba natuke raha juurde panna ja kuskilt Euroopast otse ( Madriidi, Pariis, London vms)
No see võtab rohkem aega ja USAs pead igal juhul kogu oma pagasi korraks välja võtma, läbima passikontrolli (sageli pikad järjekorrad ning hoolimata sellest, et tegu transiidiga, võidakse küsida palju küsimusi) ja uue check-in´i tegema. Otselend Euroopast on lihtsam.
PS. Kui siiski valite Miami kaudu lendamise, peavad kōik reisiseltskonna liikmed taotlema ESTA või USA viisa, muidu lõppeb reis juba esimeses lennujaamas. USA ei tunnista transiiti ja iga lennukiga saabuja peab riiki sisenema.
Soovitan ka Floridat. Kütus on 2x odavam Floridas, seetõttu rendiautoga väga mugav ringi sõita. Ka majutus on sageli odavam. Me rentisime maja (basseiniga) Airbnb kaudu ja hotellid bookingu kaudu, kõik sujus hästi (olime kuu aega, varsti taas). Söök ja riided sama kallid, kui siin, kuid sealt saab asju, mida siit ei saa.
SAS-ga või Finnairiga otselennuga Miamisse (nt Arlandast).
Lapsega hea külastada nt Legolandi ja Miami loomaaeda, samuti on seal palju muid tegevusi ja kohti, mida külsatada (nt koopad, rannad, pargid, alligaatori farmid, restoranid jne). Disney World on väga kallis ja järjekorrad väga pikad atraktsioonidele (lausa tunde, tuleks osta pilet, millega saab tavajärjekorrast ette. 3-aastane kindlasti ei jõua nendes järjekordades seista ja paljudele atraktsioonidele ei pääse nii väikesed). Orlandos on väga palju rahvast igal pool ja asjad on kallimad. Sama seis Key Westiga, samas väärt külastamist. Miami on rahulik linn ja palju vaatamist seal.