Parimad “Minu...” seeria raamatud

Hetkel Vietnamis võrkkiiges kõõludes õhkan, olles just neelanud kahe õhtuga Ivo “Minu Amazonase”, sama nauditavad on olnud kunagi loetud “Minu London” ja “Minu Prantsusmaa”, samas olen kuulnud, et selles seerias, arusaadavalt, kuna autorid on erinevad, kohtab ka keskpäraseid soperdisi, elik siit palve - soovitage inspireerivaid ja hästi kirjutatud raamatuid antud seeriast.

Edit: Mõtlesin “Minu Prantsusmaad”, mitte “Minu Pariis”i

"Minu" sarja vaieldamatu lemmik "Minu Okeaania".

Suured tänud, e-raamat tellitud ja õhtu saab jäktuda :)

Edit: Raamat loetud ja tõesti oli väärt soovitus, aitäh veelkord!

Kui Goodreadsis näiteks kasutaja on, siis seal üsna täpselt saab reitingu järgi vaadata, kas oli kehvik või hea raamat. Mul endal on meeles, et nautisin väga "Minu Guatemala" lugemist, kuigi enam täpselt ei mäleta sisu.

Mulle meeldis väga Nepali raamat

Olles küll ka ise selle sarja autor, siis luban, täiesti erapooletult on minu lemmikud (veidi küll sõltub, kas soovitada mehele või naisele, noorele või vanale, aga no püüdes üldistada):

Minu Aasia

Minu Okeaania

Minu Dubai

Minu Tenerife (see Olavi Antonsi oma)

Minu Oslo (no koduperemees, aga naljakas)

Minu Iirimaa (Iirimaad vähe, aga jällegi hea!)

Minu Island (vanem kraam, aga ikka hea)

Minu Tartu (nostalgia!)

Minu Amazonas

"Minu Ibiza" oli täitsa inspireeriv. Ja Olavi muheda huumoriga maitsestatud "Minu Tenerife" pakkus ka mõnusaid hetki, aitäh:)

Minu lemmikuid on läbi aastate Guatemala, Kasahstan, Shangai, Kuuba, Alaska, Ameerika raamatud on kvaliteetselt ja tempokalt kirjutatud, aga parimaks pean Tiit Pruuli Minu Maailm, hästi sisutihe ja huvitav. Rahulikult võib vahele jätta kõik Tai raamatud, Normeti Tenerife, Dublini, Las Vegase, Viin ja Bali, need ei pakkunud elamust.  Hea teema, ma läksin soovituste peale Minu Aasiat, Tartut ja teist Tenerifet tellima:)

Absoluutne lemmik on Minu Alaska. Minu Prantsusmaa meeldis väga. Kõik on loetud, häid on palju.

Suure Islandi fännina soovitan loomulikult Tarvo Nõmme "Minu Island" ja Tui Hirve "Minu Reykjavik". Ja ka "Minu Kreeka" oli hää. Väga halbu raamatuid selles sarjas polegi, Eestit puudutavad ehk kõnetavad vähem, kuigi nii Hiiumaa kui Muhumaa olid täitsa toredad lugemised

Eesti saared ongi toredad :)

Minu lemmikud:

- Reykjavik, Tui Hirv

- Jeruusalemm, Heilika Pikkov

- Berliin, Jaana Davidjants

- Barcelona, Mirjam Johannes

Raamatu-maitsed on hirmus erinevad!

Olen lugenud ka mitmeid, mäletan, et Bangkok oli üks neist, mis üldse ei kõnetanud (linn ise küll). Kiidan Barcelonat ja Mirjamit. Tänu raamatule, leidsime ägeda giidi meie grupireisile Barcelonas.

Mul on kogu sarjas üks lugemata ja üks pooleli jäetud raamat. Sellesse viimasesse kategooriasse kuulubki just nimelt Bangkok. Ehk kunagi teine katse...

Minu Khana meeldis mulle väga. Oli minu esimene reisikirjandus ja no minusugune õrna hingega inimene lahistas lausa nutta seal, kuna nii elasin sisse.

Pärast seda hakkasin lugema mingit teist, ehk oli Minu Bali (sest oli siis veel unistuste sihtkoht) ja mul jäi see peale mõnda lehekülge pooleli sest mul hakkas igav :D

Usun, et eks need raamatud on kuidas kellelegi. Mõne jaoks on sama raamat maru põnev ja kaasakiskuv, samas kui teine selle juba esimeste lehtede peale nurka viskab.

Minu India oli väga hästi kirjutatud. Berlin samuti. Guatemala.
Äärmiselt kehvad on minu meelest olnud näiteks Itaalia ja Reykjavik.

"Minu Jakuutia", "Minu Amazonas" ja "Minu maailmameri". Viimase raamatuga on huvitav seik, et lugesin seda, kui ületasin ise laevaga Atlandi ookeani ja mingil hetkel kattus raamatust loetu samal ajal marsruudiga (möödumine Roheneeme saartest).

Berliin, Dubai, Omaan olid head.

Olen suhteliselt vähe neid lugenud aga meelde on jäänud Minu Moskva, Minu Alaska, Minu India ja Minu Istanbul, samuti Minu Narva ning Justin Petrone kaks esimest Minu Eestit -- raamatud, kus autoril on oma lugu jutustada ja kus ta sellega ka suurepäraselt toime tuleb.

Amazonas, California ja Maailmameri on need, mille lugemine on veel plaanis -- autorid on huvitavad ja eeldatavalt on neil ka jutuvestmise oskus kenasti olemas.

Hiina ja Island on senini olnud need, mis pooleli jäid -- ei olnud minu jaoks lugu, mis köidaks ja haaraks või pigem ei osatud seda lihtsalt jutustada. 

Raamatuna välja antud reisikiri on minu jaoks eelkõige kellegi reisi kiri -- koos läbielatud kogemuste ja emotsioonidega pluss näpuotsatäis või veidike enam uut teadmist külastatud maade kohta. Lihtsalt nimekiri kohtadest ning mõnede igapäevategevuste loetlemine ilma jutustajapoolse suhtumiseta on minu jaoks selline paberile trükitud Google otsing...

Samal põhjusel on minu jaoks Eesti reisisaadetest ühed vaieldamatult parimad Väino Laisaare tehtud 4x4 reiside sarjad. Jah, seal räägitakse tihti vähe riikdest ja piirkondadest, mida külastatakse ning palju rehvidest, kütusest ja kardaanidest kuid iga kaader jutustab seal just selle konkreetse reisi ja reisijate lugu.  Sama on ka Margna ja Jõekalda seiklustega -- seal on küll tajutav stsenaarium ja veidi ülle võlli lavastamist kuid ikkagi jutustatakse seal haaravalt just selle reisi lugu.

Aga inimeste maitsed ongi erinevad.

“Minu  Kuuba”. Lugesin seda ennem oma teist Kuuba külastust. Hästi kirjutatud ja  saab hea ja tõese ülevaate nö fassaditagusest olukorrast, mis tavaturisti eest varjatud.

Minu Kreeka on hästi kirjutatud, autoriks on kohalik giid ning mulle sobis et ta jutustas rohkem sealsetest oludest ja vähem oma eraelust.