Lihtsalt infoks neile, kes siin aeg-ajalt reisikindlustuse kohta küsivad: Äripäeva artikkel ja lisaks veel
Endal ka Swedpanga gold reisikindlustus. Eks nende kindlustustega on alati probleem kui midagi juhtub. Samas pole ka nii kompetentne, et kindlustajat vahetada.isaac: kui jutt on juhilubadest, siis Tais pole vaja mingeid kohalikke juhilube. Vaja on meie Euroopa juhiload ja Rahvusvahelised juhiload. Seaduse järgi kui sind peatatakse pead esitama mõlemad koos. Peatatakse kindlasti! Loomulikult peab rolleriga sõites olema kategooria A. Kui A kategooriat pole, pühi suu kindlustusest puhtaks. Kindlasti nad su esmaselt kokku lapivad, kedagi teeäärde ei jäeta.
Milliseid lube nõutakse sõltub sellest milline viisa passis. Euroopa+Rahvusvahelised load kehtivad kui jääd riiki kuni 60 päevaks. Mulle jäi mulje, et inimene oli seal kaueb viibinud ja seega mitte nagu tavakodanik kes 30 päevase templi piirilt saab. Samas muutuvad reeglid tihti, ning need võivad juba muutunud olla.Parandasin veidi postitust.The maximum period that you can drive a hire car or bike legally on an IDP is 60 days on a Tourist Visa, 90 days on a Non-Immigrant O visa. For rentals in excess of that a Thai Driver's Licence is required. To obtain a Thai drivers license requires a formal in-person application, as well as hold and be admitted to Thailand on a non-immigrant visa status. This link to the the Department of Land Transportation website explains the procedure.
Tule taevas appi. Kas sinu arvates peab peale juhilubade ka passi veel politseile näitama ehk kaua riigis viibid? Nüüd sai siis 30 päevast väikese parandusega 60 päeva?
Mul on endal olnud Swedbanki reisikindlustusega mitmeid juhtumeid. Loomulikult ideaalis tahaks, et kõik makstaks kinni ning olen pidanud ka pettuma. Iseenesest ei ole ju vahet, kellelt Eestist kindlustust osta. Oluline on rahvusvaheline partner ehk siis Swedbank puhul SOS International. Tegelikult on huvitav, millised rahvusvahelised partnerid on teistel kindlustustel ja millised on reisijate kogemused nendega. Nagu öeldud, siis minul ei ole Swedbanki kindlustusele pretentsioone ehkki ideaalis oleksin tahtnud enamat. Sestap julgen nendele loota.
Juristina ja Swedbank´i kindlustuse kasutajana (ma teen kindlustuse igakordselt, sest ei oma Swedbanki krediitkaarti), lugesin nii mõlemad artiklid, Swedbanki kindlustustingimused (https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/insurance/travel/cond_travelins_est.pdf, kehtivad alates 25.05.18 - ma ei oska öelda, kas ja mis osas on tingimused eelmise aasta lõpuga võrreldes muutunud) kui ka Äripäevas viidatud Riigikohtu lahendi (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-178-12). Panen siinkohal kirja mõned mõtted, mis mul tekkisid. Kõigepealt mõned isiklikud mittejuriidilised tähelepanekud EPL artikli osas. Tõsisiselt muigama võttis lause, kus rääkides kannatanu piletite vahetamisest äriklassi piletite vastu viitab ema sellele, et "äriklassi lubati ka elukaaslane, liikumispuudega ema lendas turistiklassis". Esimene mõte, mis mul tekkis - artikkel algab sellega, kuidas ema räägib, et tema sõitis ühe rolleriga ja poeg (kannatanu) koos elukaaslasega sõitsid teise rolleriga. Ehk siis liikumispuudega ema sõitis Tais rolleriga. Mulle kõlab väga kummaliselt, aga no mine sa tea. Ja teiseks tekkis mõte - et kas siis kohale Taisse lennati äriklassis? Sest miks muidu ema tagasilend turistiklassis eraldi tähelepanu pävis? Ma millegipärast oletan, et kohale lennati samuti turistiklassis. Igatahes andis see lühike kommentaar ema poolt minu jaoks loole eriti huvitava varjundi. Teiseks huvitavaks seigaks on minu jaoks märkus, et peas oli õmblusi vajav haav. Ma loodan, et siiski oli noormehel peas kiiver, mille kandmine rolleriga sõites tundub üsna elementaarne. Oletame siis, et haav peas tekkis vaatamata sellele, et kiiver oli peas. Lubade osas - minu teada on Tais rolleriga sõitmiseka vajalik A-kategooria juhiluba. Sel põhjusel pole ise kunagi seal saanud sõita, vaid ainult kaaslasena taga reisida - A-kategooria tegemine jäi omal ajal pooleli :( Aga oletame, et kannatanul ja ka tema (liikumispuudega!) emal on olemas A-kategooria juhtimisõigus ning loata sõitmist nad Tais toime ei pannud.Minnes nüüd oma liistude ehk juriidika juurde. Äripäeva artikkel sedastab, et Swedbanki kindlustustingimused võivad olla ebaseaduslikud, sest on kindlustusandja poole kaldu. See oleks vastuolus VÕS § 42 lg-ga 1 ja lg-ga 3. Esiteks lugesin viidatud Riigikohtu lahendit, mis puudutab väga sarnast juhtumit Šveitsis, eeskätt selle vahega, et kohtuasjas tasus kannatanu ravi eest ise ja seejärel nõudis Swedbankilt kulutused ja viivised sisse. Riigikohus mõistis kannatanule hüvitis välja, kuid ei tunnistanud kindlustustingimust tühiseks. Vaidluse all oli tingimuse tõlgendamine. Põhiliselt seisnes vaidlus selles, kas kannatanule Šveitsis tehtud operatsioon oli "vältimatult vajalik", kuidas mõista "vältimatu abi" mõistet ning kuidas hinnata meditsiiniliste protseduuride vajalikkust reisil olles lähtuvalt reisikindlustuse olemusest jt. Selles vaidluses leidis Riigikohus, et Swedbank ei saanud keelduda hüvitise maksmisest, sest oli olemas arstlik hinnang Šveitsist selle kohta, et enne operatsiooni tegemist on kannatanu lendamine rangelt ebasoovitas, mistõttu ei saanud Swedbank väita, et kannatanu oleks ikkagi pidanud Eestisse tagasi lendama ja oma tervisega riskima. Tulles nüüd tagasi EPL-s kirjeldatud Tai juhtumi juurde, siis artiklis selgelt viidatakse, et "operatsioon tuli teha hiljemalt ühe nädala jooksul" ning et operatsioon oleks valust vabastav. Teisisõnu, tegemist ei olnud sellise operatsiooniga, mille tegemine oli vajalik koheselt, vaid teatud viivitus oli ette nähtud juba ortopeedilises raviplaanis. Õnnetus juhtus artikli järgi kolmapäeva õhtul, ilmselt siis 13.12. Haigast kirjutati välja 18.12. Kahjuks ei selgu, millal täpselt koju tagasi lennati, aga eelduslikult toimus see üsnapea. Küsimused, mis mul selle loo juures tekkisid: 1) kas reisilt tagasitulek nihutati varasemaks? Artiklist jääb mulje, et mitte ("tagasilennu kuupäev lähenes, aga vastuseid polnud"). Kui ravi oli ettenähtud ja Swedbank ei soovinud Tais operatsiooni eest tasuda, oleks tulnud taotleda reisi katkestamist ja varasemat tagasilendu (see oleks olnud ka kooskõlas Swedi tingimustega, sest nad "saavad valida, kas toimetada Swedbanki kulul tagasi Eestisse või hüvitada välismaal ravimise kulud". Sama puudutab ka marsruudi muutmist (kui nt algne plaan nägi ette väga mitmeid ümberistumisija pikki ooteaegu). Küll ei saaks nõuda kogu perekonna kulude hüvitamist, vaid ainult ühe kannatanuga koos reisiva kaaslase kulude hüvitamist. 2) kas lendamine oli arsti poolt vastunäidustatud? Tundub, et mitte, vastasel korral ei oleks Swedbank saanud Eestisse pöördumist nõuda. 3) oletan, et piletite kõrgemasse klassi vahetamist hüvitas kindlustus (või tuli lennufirma vastu). 4) kui reisil tekkinud piiratud liikumisvõime tõttu ei olnud võimalik majutusasutusi kasutada, oleks saanud broneerida majutusasutus, kus ei ole treppe jne ning seda oleks pidanud Swedbank hüvitama.Swedbanki kindlustustingimused sätestavad, et hüvitatakse "välisriigis osutatud ja meditsiiniliselt põhjendatud kiireloomulise raviga seotud mõistlikud kulud, samuti arsti poolt määratud ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise kulud". Mulle jäi sellest artiklist mulje, et tegemist ei olnud Swedbanki hinnangul kiireloomulise raviga, mistõttu ei kuulunud operatsiooni hüvitamine kindlustustingimuste alla. Kokkuvõttes tehti operatsioon 9 päeva pärast õnnetust, pärast plaanipärast Eestisse naasmist. Kahjuks ei ole võimalik hinnata, kas see muuhulgas mahtus ortopeedilises raviplaanis märgitud nädala sisse või mitte, sest pole selge, millisest hetkest arvates oleks tulnud nädala aega lugeda (õnnetusest või diagnoosi panekust). Seega märgin, et minu hinnangul ei ole see lugu sugugi nii must-valge, nagu võiks esialgu tunduda EPL ja Äripäeva artiklite valguses. Loomulikult on tegemist ainult ajakirjandusliku kajastusega ja tegelikku asjade kulgu me ei tea. Küll aga on Swedbank käitunud uskumatult ebaprofessionaalselt, kui tõepoolest vastuseid ei saabunud ja kahjukäsitlus ei reageerinud, sh transpordi korraldamise jms osas. Transpordi korraldamine on mh selgelt hüvitatavate kuludena välja toodud. Samuti ei saa Swedbank lükata vastutuse teisele osapoolele, kes ei ole lepingupool. Kannatanu ees vastutab igal juhul Swedbank, kuid hetkel vist ei saagi rääkida vastutusest, sest moraalset kahju reisikindlustus ei hüvita ja tervisekahjustust Swedi tegevuse tõttu ei kaasnenud ning eelduslikult muud kulud (osutatud ravi, transport jne) Swed hüvitas. Kokkuvõttes - kurb juhtum, kus minu jaoks siiski ka palju küsimusi. Ajakirjanduses avaldatu pinnalt muidugi igal juhul võimatu adekvaatset hinnangut anda. Hetkel ma siiski ise ei jõudnud järeldusele, et peaksin Swedbanki asemele teist kindlustusseltsi valima. Kunagi analüüsisin erinevate kindlustusseltside tingimusi ja parimad olid Swedbanki ja If´i omad. Vaatasin hetkel kiirelt If tingimused üle (http://tingimused.if.ee/ViewPDF.aspx?ID=9780e294-2609-418f-a501-255a2edc0731) ning seal on kirjas 1) "29.2. raskelt haige või vigastatud kindlustatu Eestisse toomise kulu. Ifi poolt heaks kiidetud arst otsustab, kas ja milla" ja 2) "38. Kui Ifi poolt heaks kiidetud arst peab Eestisse toomist võimalikuks, kuid haige või vigastatud kindlustatu keeldub sellest, ei hüvita If mistahes edasisi kulusid." Seega ka If kindlustuse puhul oleks EPL-is kirjeldatud juhtum ilmselt lahendatud sarnaselt, sest arstid pidasid Eestisse toomist võimalikuks ning reisimine ei olnud välistatud ja operatsioon ei olnud koheselt hädavajalik (If tingimused viitavad "vältimatult vajalikult arstiabile").Küll aga tungivalt soovitaks taaskord kõigil põhjalikult lugeda kindlustustingimusi ning sõlmida kindlustus lähtuvalt tingimustest ja hüvitiste piirmääradest, mitte aga kindlustuse maksumusest. P.S. Isiklikult pole suuremahulisi kulutusi kaasnenud, paarisaja euro ringis kulutusi (nii reisitõrke- kui meditsiinikindlustuse osas) on Swedbank (ja varem kasutatud If) alati hüvitanud ning kahjukäsitlus on seni alati toimunud kiirelt ja tõhusalt.
Tip, väga hea, et keegi teemat kaine mõistusega võtab ja oma arvamuse selgelt välja toob - nõustun igati.Swedbank kindlustust olen aastaid kasutanud, juhtumeid nii reisi kui kodukindlustuse osas ja kogemus seni positiivne. Loomulikult ei anna see garantiisid tulevikuks ja arvatavasti leiab igalt kindlustusandjalt positiivseid ja negatiivseid juhtumeid. Välisriigis tõsisema arstiabi (operatsioon vms) saamisega isiklik kogemus puudub...loodan, et jääbki nii.
Meie reisiseltskonnaga juhutunud ja kindlustuse mõttes kolm positiivset kogemust aastatest 2015 ja 2016. 2015 lumelaua õnnetus Austrias. Tasuti vaiduseta meditsiinikulud(3 päeva haiglas), pikenenud öömaja ja muutunud transport. Tallinnas Mustamäe haiglasse jõudes arvati, et pole hullu midagi ja saadeti koju, ehk siis sellest järeldus, kindlustus pigem tegi rohkem ja kasutas motot "parem karta, kui kahetseda".2015 sama reis, pubi ees kadunud lumelaud tasuti täies ulatuses.2016 Prantsusmaa. Käeluumurd, kõik meditsiinikulud tasuti vaidulusteta,Ehk siis tuginedes nendele kolmele õnnetusele olen ise swedi kasutanud ja seda ka tuttavatele soovitanud. Samas kuna tegu 2-3a taguste juhtumitega, siis võibolla on tänaseks miskit muutunud.
Juhin tähelepanu Swedi reisitõrkekindlustusele ja olukorrale, kus nt. lennufirma muudab sõidugraafikut st, lennufirma otsustab mingid lennud lihtsalt ära jätta nt. suvised liinilennud lõpetatakse enne ametlikku hooaja lõppu või liinid, mis ei täitu, siis sellisel juhul Swed sellega kaasnevat kahju ei hüvita. Lennufirmalt saad tagasi piletiraha aga ette broneeritud ja makstud majutused, autorendid jne ei kuulu Swedi poolt hüvitamisele.Swed hüvitab need vaid juhul, kui lennugraafiku muudatus on tingitud alljärgnevatest asjaoludest; ilmastikuolu või loodusõnnetus, tehniline rike, liiklusummik, teesulg jne.
Tegelikult kui lennufirma muudab oma lennugraafikut, kannab lennufirma vastutust selle eest, et reisija oma sihtkohta saaks. Siin tuleb rakendada lennufirma vastutust EL lennureisijate õiguste määtuse 261/2004 kohaselt. Olukorda reguleerib määruse art 5 koostoimes art-ga 8. See on reisija õigus valida, kas ta võtab piletiraha tagasimaksmist või valib alternatiivset teekonda (nt kui LOT paneb kinni otseliini Tallinn-Split enne kui kavandatud ja mu lend seega tühistatakse, peab LOT mind igal juhul Spliti viima, nt marsruudil Tallinn-Varssavi-Split vms). Ehk siis sellises olukorras on reisija otsustada, kas ta soovib reisist loobuda (ja kaotada seega nt eelnevalt tehtud kulutused, mis ei ole tagastatavad) või valib alternatiivse lennumarsruudi. Kui nt alternatiivset teekonda ei saa pakkuda (oletame, et peale selle firma ei lenda sinna mitte keegi ja ühegi muu transpordivahendiga kohale ka ei saa), siis saab tsiviilõiguslikus korras nõuda ikkagi lennufirmalt tehtud kulutuste hüvitamist. Ehk siis kirjeldatud olukord ei ole tõepoolest üldjuhul reisikindlustuse juhtum, sest antud juhul on olemas selgelt isik, kes vastutab - lennuettevõte.
Huvitav. minul selline kogemus. Mõned aastad tagasi alustas TAP otselende Tallinnasse. Ostsin piletid Assooridele läbi Lissaboni. Enne reisi tühistas TAP otselennud Tallinnasse ja selleks , et Lissabonist hommikul edasi lennata, pidin ma üks päev varem lendama Lissaboni ja seal ööbima, et hommikusele lennule jõuda. Helistasin panka ja kurtsin oma muret. Sain vastuseks, et reisiplaani muutmiseks on ettenähtud kuni 150 eurot. Tegin kahjutaotluse, millele lisasin kõik dokumendid ja ka hotelliarve. Mõne päeva jooksul laekus minu arvele hotellimajutuse raha. Läksime väikese kambaga. Swed oli ainuke kindlustus, kes maksis hotelli kinni. Teised kindlustused ei maksnud.
Swed tõesti minu teada tõlgendab seda punkti "Lennupileti vahetus Hüvitame lennupiletite vahetamise tasu ja vahetusest tingitud uute lennupiletite kallinemise kulud 150 euro ulatuses, kui vahetuse põhjus on reisikava muutus Teist olenemata ja ettenägematutel põhjustel. Lennupiletite vahetus peab olema toimunud enne lennule registreerimist." laiemalt ja võimaldab kuni 150 eur hüvitamist ka siis, kui reisikava muutus ei seisne mitte piletite muutmisest, vaid muudes kuludes, nt majutus vms. Ma kunagi mingil põhjusel ise uurisin neil selle kohta (oli vist 2015.a) ja siis nad ütlesid, et kuna mu lend muudeti 1 p hilisemaks (lennufirma muutis graafikut ja hakkas lendama teistel nädalapäevadel), siis nad maksaks mu uute piletite eest lisaks 150 eur (kuna lennufirma pakkus raha tagasi) või maksaks mu majutust kuni 150 eur - sest nad justkui tõlgendavad seda enda tingimust laiemalt. Kokkuvõttes mul vaja ei läinud, sest nõudsin majutuse välja lennufirmalt (tegemist oli vahemaandumisega Seišellidel ja selleks ajaks oli kõik vähegi lennujaama lähedal olev välja müüdud või üüratu hinnaga - palju rohkem, kui 150 eur - nii panin jala maha ja nõudsin hoopis lennufirmalt omale majutuse ja transpordi).
Lisan omapoolse vihje. Teemaks autoreis Saksamaale ja Swedi kuldkrediitkaart. Igaks juhuks uurisime enne reisi, kas on mingeid tingimusi, mida kindlasti jälgida. Vastati, et kogu reisi kütus tuleb kindlasti osta selle krediitkaardiga. Siis kindlstus kehtib kogu perele.