Ikka Itaalia ja 4-5 korda aastas, aga seda ainult põhjusel, et rohkem pole kahjuks võimalik.
Itaalia on lihtsalt väga ilus. Arhitektuur, ajalugu, hingematvalt kaunis loodus. Lend sinna mõõdukalt pikk ehk 3h.
Soojem kliima muidugi.
Toit on väga hea, tihti lausa elamus. See on olnud üksi hulkumiseks piisavalt turvaline (ma ise muidugi pigem julge ka), aga Lähis-Idaga kindlasti ei võrdle. Lennud soodsad, siselennud iseäranis. Suurepärane kiirrongiühendus.
Ja inimesed meeldivad ka, enamus neist on olnud väga toredad.
Uurimist jagub pikaks ajaks :)
Tai on see riik ja umbes 50 korda alates 2000- te algusest. Nüüd on ka iga- aastaselt lisandunud Kambodža. Enne seda kui Myanmar päriselt vägivaldseks läks, siis 4- l korral ka seal ning aastast 2017 Kreta saar Kreekas 2 korda aastas. Saanud juba nii vanaks ja leidnud endale need lemmik puhkuse kohad enam pole vaja linnukesi kirja saada kui mitmes riigis käinud oleme. Tegelikult ikka päris paljudes kohtades kui vaatate mu profiili. Lõpuks loeb see, kus sa ennast ikka eriti hästi tunned ja seal ka juba palju sõpru tekkinud ning enam ei saa minemata jätta.
Päriselt igal aastal ikka ainult Läti. Vahel jäätist ostmas, vahel suhkrukringleid, vahel limonaadi, vahel õlut. Aga no mõnikord ujumas või niisama kolamas ka. Alati ei saa arugi, kust see piir Eesti ja Läti vahel läheb. Rabas kogemata üle piiri suusatanud või metsas kolades end Lätist leidnud.
Viimastel aastatel ikka korra (sel aastal kaks korda) Islandil käinud. Ja ega seetõttu mujale polegi läinud. Just hiljuti mõtlesin, et kas nüüd on käes see aeg, kus saan öelda, et ma käin vahel Islandil, mitte, et olen Islandil korduvalt käinud... Siiani ei oska veel öelda, kas ka edaspidi igal aastal sinna lähen, aga pigem on mõtted seal küll, et ju ma ikka aastas korra sinna sattuda kavatsen.
Itaaliat külastan 3-4 korda aastas, sest fännan jalgpalli ja minu lemmiktiim asub Firenzes. Eks tänu sellele seal ka muid asju nähtud, termid, Cinque Terre, Venezia, Roma, Napoli, Milan.
Ka Hispaania on iga-aastaseks külastuspaigaks saanud, aga seda suurepärase kliima, mägede ja lõpmatute matkavõimaluste pärast.
Oleme naisega ja kui lapsed väiksemad olid, siis ka nendega käinud paljudes kohtades. Sajandi alguses sai pea kümme aastat järjest puhatud, rännatud, matkatud Andaluusias, oldud pikemalt Madridis, Toleedos, Murcias. Täna ei igatse ma taga mitte just sealset võrratud loodust, sooja kliimat vaid just sealseid inimesi oma siira avameelsuse, sõbralikkuse, lihtsuse poolest. Armastan meeletult vett, sooja merevett, aga kuna sealne merevesi võib isegi jaanipäeval olla veidi soojem kui meil Pirital, oli meres käimine pigem pingutus, kui meeldiv ajaviide, saigi hakatud vaatama kus see vesi sügisel veel soe on.
Kuskil viisteist aastat tagsi leidsime endilegi ootamatult suurepärase paiga kus käia meie suve pikendamas. Oleme nüüd pea igal vabal septembril puhanud Kreeta põhjakaldal Balis. Kreeta on vastuoluline, kes armastab jäägitult, kes vihkab. Kreetat tuleb võtta nii nagu ta on. Kreetas tuleb puhata õiges kohas, tuleb ise teha selleks eeltööd, et mitte sattudes niinimetatud reisibüroode poolt pakutud turistikatesse , ja meie oleme selle endile leidnud. Kui algusaastail sai rohkem oldud idapool , siis viimase kümmekond aastat oleme leidnud endile väga väga ilusa ja armas koha Balis. Me lähme sinna nagu oma koju, pererahvas võtab meid igakord pisarsilmil vast, väga liigutav. Mis meid ära võlus - soe päikseline ilm, septembris 24-32 kraadi, sügiseselt soe (23-25) merevesi, Kreeka köök, super hea asukoht, sadu kanjoneid kus matkata jne. Oleme autoga nende aastate jooksul saare risti ja rästi läbisõitnud ja ikka on mida avastada . Oleme mägedes matkates jäänud paduvihma ja lumelõrtsi kätte, mõned aastat tagasi saime ida Kreetal tunda ka maavärinat. Loomulikult on saarel paiku kuhu tagasi ei kipu, aga eks igaüks otsustab ise mis talle meeldib mis mitte.
Maailmas on paiku palju mida tahaks külastada ja kuna tihti vaba aega napib ning samuti perelised kohustused vajavad tähelepanu, siis viimased aastad oleme Kreetal käinud üle aasta. Kuna on võimalik olnud kuu aega järjest kodust ära olla, ja jälle enamusti septembris ,oleme me avastanud endile uue hinge paitava koha - need on Alpid ja Dolomiidid, ühesõnaga Lõuna Baierimaa, Tiroolid ja Lõuna Tiroolid. Need võrratud mäed, need võrratud alpiaasad, Järgmine aasta plaanis on kas Prantsuse Alpid või Pürene. Palju kiidetud Toskaana ootab veel järjekorda, ootab avastamist.... Nüüd viimased neli aastat olemegi autoga käinud Euroopat taasavastamas. Aga Kreeta on jätkuvalt südames. Sobival võimalusel on kindlsti minek.
Soovin kõigile siinsetele reisisõpradele järgmiseks aastaks kaugeid kauneid reisisihtkohti, toredaid reisielamusi ja lihtsalt lahedat meeldivat puhkamist.
India! Järgmine aasta lähen juba kaheksas kord. Olen käinud nii põhjas (Himaalajas pühalinn Badrinath), lõunas Keralas, muidugi kohustuslik Kuldne kolmnurk: Dehli-Agra-Jaipur, nüüd minaemas Pakistani piiri äärde Thari kõrbe. Ja ikka rannapuhkus Goas väikses külas Majordas. Midagi on seal Indias, mis mind tagasi kisub, ja muidugi nüüd ka juba sõbrad. Sõltuvusse olen jäänud ajurveeda massaažist.
