Turkish Airlinesi uus hüvitamispoliitika

Turkish Airlines paistab olevat võtnud uue ja kiusliku suuna, et reisijatele ette nähtud hüvitisi mitte välja maksta.

Lennufirma väldib kompensatsioone klientide jaoks absurdsete nõudmistega

Mul on siiani olnud TA'st väga hea mulje aga tundub, et ka nendega peab hakkama olema eriti ettevaatlik.

Edaspidi on vist vaja endast lennujaama jõudes kella ja lennuplaani all selfie (veel parem - videoklipp) teha ning sama korrata ka lennukist väljumisel.

Turkish Airlines'i poolt reisijalt Tallinna ja Istanbuli vahelise vahemaa pikkuse kohta tõendi nõudmine on ikka tõeline tase.

Kahju. Paistab, et ajad muutuvad.

Kas keegi oskab öelda, mis sihtkohad on Turkishil piirkonnakoodiga CAR (carribean). Saan oma pileteid muuta vaid selles piirkonnas, aga mulle näib, et Turkishil sinna väga sihtkohti (hetkel) pole. Venezuela ja Kolumbia vist jäävad sellest tsoonist välja?

Ja lisaks, kas Tallinn ja Varssav võiks nende mõistes olla ühes grupis?

Peale Havanna pole seal vist midagi olnudki. Ka enne koroonat.

Kuulduste järgi kasutatakse IATA regioone - https://akhreis.files.wordpress.com/2015/11/sub-areas-in-iata-world-map.pdf

Seega Lõuna-Ameerika jääb välja.

Tallinn ja Varssavi on kõigi loogikate järgi samas piirkonnas.

Kasulik info. Kui ikka on kaks võrreldavat pakkumist, siis loomulikult valid sellise, mille kohta positiivsem info on. Minuarust on paljud lennufirmad sellise suhtumisega, et klient lendab niikuinii viimast korda, pole vaja mõistliku suhtumisega üle pingutada.

Ei ole see Turkish Airlines midagi nii halb. Mulle jääb mulje, et pigem tahab "Lennuabi" saada võimalikult palju kasumit, võimalikult vähese tööga ja nüüd nutavad. Ajakirjandus korra juba on selline, et loogiline mõtlemine neil endal puudub.

TA intervjuu alates 13min:

No tegelikult normaalne lennufirma täidab enda kohustusi ise, otse ja kohtuväliselt, mitte ei käi kottimas lennukilomeetrite arvutamise osas. Jah, formaalselt on neil õigus kohtus igasuguseid vastuväiteid esitada. Aga see, et juriidiliselt on asjad justkui korrektsed, ei tähenda, et nende suhtumine normaalne oleks. Tarbijana väldin selliseid lennufirmasid võimalusel.

Iseenesest on tore kui leidub firmasid, kes klienti tema õiguste kaitsel abistavad, küll aga on mulle vastukarva kilendilt topelt teenustasude nõudmine. Näiteks Flagito võtab kliendilt menetlustasuna 30% nõude väärtusest ning nende üldtingimuste punktis 44 on kirjas, et antud tasu hõlmab ka kliendi esindamist tsiviilkohtus: Kasutustingimused - Lennuhüvitis kui lend hilineb või tühistatakse (flagito.eu). Siia aga jõuab asi kohtusse ning lennufirmalt nõutakse lisaks põhihüvitisele välja ka kohtukulud, mis 400 eurose nõude puhul võib olla isegi 500 eurot: fail.html (riigiteataja.ee), see raha aga loomulikult kliendini ei jõua. Nii teenibki vahendaja selle juriidilises mõttes lihtsa ja standardse nõude vahendamise eest 500+120=620 eurot, samas kui reisija saagiks jääb 280 €. Aga iseenesest muidugi hea äriidee :-)

Flagito ju palkab advokaadibüroo kohtu jaoks ja hüvitatakse kohtukulud, milles see 500 EUR teenimine seisneb? Iial ju ei tea kas kohtus võidab, siis kannab Flagito mitte ainult oma vaid ka teise poole kohtukulud, kliendilt seda ju ei küsita.

Mingit advokaadibürood pole sellistes vaidluses vaja palgata ja seda pole nad kunagi ka teinud, kolmanda kursuse tudengist piisab.  Juriidilises mõttes igav kirjalik maksekäsumenetlus, ise olen sellistes mitukümmend korda esindajaks olnud ja tulemuse alati õieti ette ennustanud. Veelkord, kui kliente on, siis palun väga, aga see kui mingist hüvitisest pool läheb kõrvale, ei ole normaalne olukord.

Hiljuti oli juttu mingist tehisintelligentsiga juuraäpi arendamisest, see oleks just siia paras - söödad lennu numbri, kuupäeva ja broneeringu sisse, kratt uurib lendude andmebaasist järele kas hilinemine oli ja mis oli põhjus (need andmed on lennusüsteemides olemas), koostab automaatselt nõude ja saadab selle lennufirmale ning kohtusse. 5% hüvitisest kataks kogu arenduskulu.

Kui lugeda kasutustingimusi, siis on Flagitol alati võimalus loobuda, kui on kahtlusi, et ta võiks sattuda olukorda, kus on vaja minna kohtusse ja on risk seal kaotada.

https://flagito.eu/kasutustingimused/

49. Kui Flagito leiab, et Kliendil nõue puudub või ei ole piisavalt perspektiivikas, võib Flagito käesoleva lepingu üles öelda ilma etteteatamistähtajata.

Lennufirma pakutud voucheri või punktid, antud juhul TK -võin kaaluda EUR vastu vahetada. DM

Buldooza, kui artiklis on sõnaselgelt kirjas, et Lennuabi esindab kohtus advokaat, siis mille pinnalt sa väidad, et nad pole kunagi sellistes vaidlustes advokaati palgata?

Teiseks, kui lennufirma ajab sõrad vastu, siis praktikas kohtumenetluses on sellises olukorras advokaadi palkamine ka mõistlik ja vajalik. Kui sa arvad, et see 30% tasu on kuidagi röövimine ja 5% oleks mõistlik, siis siin on ju suurepärane võimalus tulla turule konkureeriva teenusega, mis küsib nt 15%. Saad rikkaks.

Täpselt nii, Buldoozal tundub palju kogemusi ja hea meelega tuleme kliendiks kui hind parem! See 500 tuleb ju ainult siis kui kohtus TK kaotab. Kliendi huvi peaks siis olema, et TK ei maksa, Lennuabi läheb kohtusse ja TK maksab alles siis ning klient saab rohkem? Reaalses elus toimib igasugune class act USA-s väga hästi, kui ühinevad paljud väikeste nõuetega hagejad. See siin sisuliselt sama, vähesed lähevad ise oma mõnesaja EUR nõuet üksikult nõudma.

Isegi kui lennufirma ajab sõrgu vastu, siis 95% juhtudel pole advokaadi palkamine ei mõistlik ega vajalik. Kõik jõustunud kohtulahendid on teadupärast avaldatud Riigi Teatajas, ning kui vaadata näiteks Flagito juhtumeid, siis mina leidsin 70 kohtuasjas vaid 1 puhul et nende esindajaks oli vandeadvokaat. See on ka täiesti mõistetav  - näiteks tsiviilasjas nr 2-20-5913 ütles kohus otse et sellised asjad pole eriliselt keerukad, mistõttu pole põhjendatud kohtus esindamise kulude hüvitamine üle hagi hinna ning sestap on advokaadi huvi ühe sellise asjaga tegeleda üsna piiratud. Erandiks on massihagid, kus tõepoolest 40-50 nõuet koondades võib hagi hind tõusta piisavalt kõrgele, et advokaadi kaasamine ennast ära tasuks (nii oli see näiteks tsiviilasjas nr 2-19-8035, kus 50 hageja nõudeid kokku koondades saadi 24.000 eurot ja kuna asi jõudis ka ringkonnakohtusse, siis tasus advokaadi kutsumine end ära. Mingi paari nõude pärast advokaati kaasata on aga nagu kahuriga varblaseid jahtida, tegelikkuses piisab isegi juurahariduseta ettevõtte töötajast, kes TsMS § 218 lg 2 alusel saab ka esindajaks olla, pealegi on lõviosa asjadest niikuinii kirjalikus menetluses, kus taotlused võib kokku kirjutada kes iganes.   

Konkreetse TK kaasuse kohta ei oska kommenteerida, kuna seda kohtuotsuste andmebaasis ei ole, siis ilmselt endiselt sumbatakse kusagil eelmenetluses. See, et kohtule dokumentide eestikeelsena esitamise nõue üllatusena tuleb või et täpset hilinemisaega ei vaevuta kirja panema (kuigi Flightradari andmete põhjal on see paari hetkega leitav) näitab pigem hageja puudulikku ettevalmistust, mida kostja muidugi mõnuga ära kasutab.  

chrisrändaja, aitäh hea soovituse eest, praeguse tööandjaga kokku lepitud konkurentsikeeld ei võimalda kohe sellele lukratiivsele alale asuda, aga eks pensionile minnes igavuse peletamiseks peab ikka mõni idee tagataskus olema ;) seni piirdun hädasolevate sõprade pro bono aitamisega

Menetluskuludest rääkides on siin jäetud tähelepanuta tõsisasi, et menetluskulusid ei mõistata alati välja. Näiteks kompromissi korral. Ja mulle teadaolevalt on suurimad Eestis esitatud nõuded lõppenud just kompromissiga. Nt tsiviilasi nr 2-20-9946, kus SmartLynx kohustus tasuma  258 336 eurot (see oli põhinõue ega sisaldanud menetluskulusid). Samuti oli umbes 2 aastat tagasi mu sõbranna poolt loovutatud nõue kohtus, tegu oli samuti masshagiga, kus nõude suuruseks oli üle 100 000 euro. See lõppes ka kompromissiga. Selliseid lahendeid on veel. Sealjuures on masshagidega oluliselt rohkem tööd ja vaeva, kui väikeste nõuetega, suuremates vaidlustes võetakse reeglina ka advokaadist esindaja. Seega  on kohtuasju, kus paari hageja nõuetelt, mis on väiksed nõuded, saadakse ka menetluskulud. Samas on aga mitmeid suuri mahukaid asju, kus menetluskulusid ei saada, vaid tasutakse need hoopis ise oma esindajale.  Seetõttu julgen kahelda, et menetluskulud antud äris suur sissetuleku allikas oleks.  Samas võib välja tuua, et nt viivis läheb ka nõude esitajale ning see võib sõltuvalt asjaoludest olla summa, mis tasakaalustab võimalike esindaja kulusid või tuua raha sisse.   

Buldooza, miks sa arvad, et advokaadi huvi asjaga tegeleda on sõltuvuses summast, mis kohus menetluskuludena välja mõistab? Ma küll ei tea, mis diilid hüvitist nõudvatel firmadel advokaadibüroodega on, kuid advokaadi tulemustasu on Eestis väga haruldane asi. Lennufirmadelt hüvitist nõudvatel firmadel oleks tegelikult majanduslikult kõige kasulikum see, kui firma juhatuse liikmeks oleks õigusalase magistrikraadiga inimene, kes firmat kohtus esindaks. Sellisel juhul saaks ka menetluskulud kätte ning need jääksid firmale, mitte firmat esindavale advokaadile.

Kui aga rääkida konkreetsest artiklist, siis minu hinnangul on sellised vastuväited lennufirma poolt alatud. Juriidiliselt on need küll õiged. Kui lennufirma leiab, et neil oli hilinemiseks/tühistamiseks mõjuv põhjus, siis võib ta esitada vastavasisulised tõendid ning kui mõjuv põhjus tõesti oli, siis saab lennufirma ka võidu. Sellisel juhul pole mingit põhjust tugineda muudele kohtusse pöörduja formaalsetele rikkumistele, mille puhul on teada, et need on kõrvaldatavad. Kui lennufirma hakkab menetluses nõudma, et teine pool esitaks tõendid asjaolude kohta, mis on väga lihtsasti tõendavad (nt vahemaa Tallinna ja Istanbuli vahel), või tõlgiks dokumente, millest ise suurepäraselt aru saadakse, siis see pole sisuline vaidlus, vaid puhas survestamise taktika. Sellise taktika puhul loodetakse, et teine pool pole valmis nii palju ressurssi nendeks toiminguteks panustama ja on avatud kokkuleppele, või loobub nõudest sootuks. Ma ei nõustu selles osas absoluutselt Buldooza väitega, justkui oleks inglise keelsete dokumentide esitamine olnud hagejate viga. Ega nad hagi inglise keeles esitanud. Artiklist loetu põhjal olid osad tõendid lihtsalt inglise keeles (lennupilet ja broneeringu kinnitus). Eestis pole absoluutset põhimõtet, mille järgi peaksid kõik kohtule esitatavad dokumendid olema eesti keeles. Kui kohtunik mõistab keelt, milles tõend on esitatud, ja vastaspool võõrkeelsetele tõenditele vastu ei vaidle, siis sobib ka võõrkeelne tõend. See, kui vastaspool nõuab endale arusaadavas keeles olevate tõendite tõlkimist, ei ole tingitud mitte põhimõttest, vaid hoopis muudest ajenditest.