Värske info Keenia kohta

Kas keegi oskab värsket infot anda, kuidas Keenias elatustase ja hinnad hetkel on-võrreldes Eestiga. Kuskilt vanemast postitusest lugesin ka, et Mombasas ei ole väga turvaline omapäid linna peal liikuda, kas see on jätkuvalt aktuaalne teema?

Käisime Keenias (Mombasases) märts 2011.Sõitsime linnast läbi saffari bussiga ja tõesti mitte ühtegi valget inimest ei näinud.Kui palgata kohalik saatja,siis võib veel ehk minna,kuid muidu linna peale minna küll ei soovita.Hotelli võrava taga on poekesed(vähemalt meil oli)kust saab sisseoste teha.Seal nad muidugi oskavad hinda küsida,tuleb lihtsalt kaubelda.Loomulikult on seal kohutav vaesus.Kui soovisime kaugemale poodi minna,siis võtsime hotelli territooriumilt takso.Seesama takso ootab kaubanduskeskuse parklas ja toob ka tagasi.OOteaeg ja hind tuleb eelnevalt kokku leppida.OOteag võib olla lausa mitu tundi,et saaks rahulikult ringi vaadata.

Täitsa kujutan ette, kuidas Keenia Trip foorumis mombasalane61 kirjutab "Käisime Eestis (Tartus) märts 2011. Sõitsime linnast läbi liini bussiga ja tõesti mitte ühtegi musta inimest ei näinud. Kui palgata kohalik saatja, siis võib veel minna, kuid muidu linna peale minna küll ei soovita..."

No meie igatahes läheme Keeniasse juunis ning kindel plaan ka Mombasas käia. Seni uuritu ja loetu põhjal ei tundu olevat selline koht, kuhu minna ei julgeks. Reisiseltskond siis 4 kuni 30-aastast naist - ja kellelgi meist pole tekkinud mõtet, et me Mombasasse ei läheks või ei julgeks vms. Ööbima sinna jääda ei plaani, sest linn on linn ja linnapuhkust Keenias teha ei plaani. Kuid kui oleme ca 4 päeva Diani rannas, käime ühel päeval Mombasas.

Ise ei julge minna ilmselt Lamusse, sest just seal pidavat olema turistide röövid - Lamu piirkond on üsna Somaalia piiri lähedal ja kohaline ning muu uuritu põhjal tundub, et sinna jääb seekord minemata.

P.S. Kogu Aafrikas ei pidavat eriti valgeid olema, üsna tumedanahaline populatsioon olevat seal... (isiklikult pole "mustas" Aafrikas seni käinud, aga geograafia tundidest on nii meelde jäänud :) Täpsemalt oskan raporteerida, kui reisilt tagasi olen).

Mitte karta Keeniasse minekut - igal pool võib midagi juhtuda, ka Eastis.Kui hindadest rääkida, siis igal juhul on kasulikum oma käe peal kohaliku giidiga kõiges kokku leppida, tuleb päris palju soodsam, odavam ja võib täpselt oma soovid esitada majutuste, safarite ,söökide jne.osas.Kohalik giid võib teid lennujaamas vastu võtta ja võite siis läbirääkimisi täpsustada. Eestist aga oleks mõtet enne temaga ühendust võtta ja põhilistes soovides ja hindades kokku leoppida. Helistage mulle - telefon on siin üleval, annaksin siis teile giidi meili ja nime( vt. ülevalt poolt minu kommentaari). Küsimine ei maksa midagi.

Me käisime Mombasas 2012 jaanuaris. Hotell oli Diani Beachil ning käisime 3-päevasel Tsavo East ja Tsavo West safaril. Safari ostsime http://www.vumbijeepsafaris.com ja saame jagada vaid kiidusõnu. Firma omanik on Ali, kes üldiselt teeb ise kõik reisid kaasa. Majutuskohad olid Manyatta Camp ja Lions Bluff (super asukoht!).
Üleüldiselt päris omapäi ei soovitata ringi liikuda, aga kui leida endale giid, siis ei näe probleemi. Mombasa on päris kole koht, teed on olematud, prügi visatakse tänavatele jne, aga üleüldiselt oli meie Keenia reis üks lahedamaid. See tekitas isu rohkem Aafrika riike külastada.

Keenia elatustase on palju madalam kui Eestis aga turistipiirkondades ei ole hinnad siiski väga soodsad. Ööbimine Mombasas või mujal sellises euroopa mõistes 2-3* hotellis 2ne tuba ca 50 usd öö. Toit on umbes sama mis Eestis kui väljas süüa, supermarketis ka umbes sama kuna kohalikud ise ei söö eriti sama toitu mis valged inimesed.
Meie olime Mombasas 3 päeva jaanuari lõpus 2012, päeval ei ole mingit probleemi ringiliikumisega ja turvalisusega kesklinnas, sama ka muudes linnades nt. Nairobis. Valgeid tõesti peaaegu et ei näe aga kui kui ise oled chill siis pole sellest mingit probleemi - pimedas ei soovitata väljas käia. Samuti ei soovitata linnas sõita kohalike väikebusside ehk "matatudega". Takso ja Mombasas ka tuk-tuk on täiesti fine ja seda ka pimedal ajal punktist a punkti b.
Kohalikud üritavad Sulle tänavatel müüa kogu aeg midagi ja hinnad on valgetele alati esialgu kallid kuid saad kaubelda ja kui teed seda lõbusas toonis siis pole ka muret. Kui ei paku huvi võid ka lihtsalt ignoreerida, keegi kätega kallale ei tule.
Soovitan sellist venda nagu Victor kui tahad hotelli, safarit vms. Varasemates trip.ee foorumites on temast juttu. Meie saime tema kaudu superhinnaga safari (2x odavad kui kõik teised pakkujad ja meiega samal safaril kaasas olnud tegelastel kes mujalt bookinud), hea hotellisoovituse, ekskursioone jne. Nairobist Mombasasse teel olles kui rong katki läks orgunnis Victor kohe lennupiletid, takso jne. ja abi eest lisaraha ei küsinud. Väga viisakas ja tore mees!
Üldiselt Keeniat väga soovitaksin, mine parem safarile või randa (nt. Diani Beachile) kui passi linnas, sest linnas on vähe teha ja igav. Safari ja meri seevastu mõlemad fantastilised. Safariks soovitan Masai Marat (seal nägime kogu Big Five va. leoparde ja kõiki muid ka, Masai Maras paras olla kuni 3 päeva, rohkem pole mõtet)

Ilusat reisi

Linnad on tõesti mannetud ja vaesed, puhkust ja eksootikat pakuvad ainult ookean ja safari. Masai Maras nägime (apr. 2012) ka kogu Big Five´i ära + veel palju teisi loomi ka. Imeline elamus on olla nende metsloomade keskel ja näha lausa lõvikarja pühvlit taga ajamas ja teda siis ka hiljem söömas. Safarist on tõesti umbes miljon juttu rääkida.

Diani beachi kiidavad kohalikud ise ka kõige rohkem ja see on seda väärt. Randa hoitakse puhtana ja liiv on silmipimestavalt valge. Ainus miinus on kohalike pealepressimine, mida hotelli aladel küll turvamehed piiravad, aga kui sammukese eemale astud, siis on nad nagu kaarnaparv sul kallal, et midagi müüa. Müüa tahavad nad ka oma juttu, muuseas, niiet nendega tuleb hästi konkreetne olla ja kohe alguses tuleb neile selgeks teha, et ei kavatse neilt midagi osta. Seega linnades on seda kerjamist ja tüütamist veel umbes 10 korda rohkem. Aga siinkohal võiksid turistid ise ka aru saada, et kui kerjamine on tulemusrikas, siis sellega nad ka tegelevad, ja tööd ei kavatsegi teha. Korralikud kohalikud ise ka paluvad, et turistid muudaksid oma käitumist.

Viibisime Keenias kümme päeva 2012. aasta detsembri keskpaigas. Paneme siia kirja mõned oma reisi käigus tekkinud mõtted ja tähelepanekud, lootuses et ehk on neist ka uutele Keenia reisihuvilistele abi.
Kohale saime liinilendudega. Detsembri alguses alustas Turkish Airlines lendamist marsruudil Istanbul-Kilimandjaro-Mombasa-Istanbul ning nende hinnad olid kõige soodsamad. Kõigepealt lendasime Eesti Õhuga Kopenhaagenisse ning sealt edasi juba Turkish Airlines’iga. Tagasi tulime Mombasast Istanbuli ning sealt Helsingisse. Piletite hind tuli veidi üle 800 EUR-i inimese kohta, kusjuures Eesti Õhu pilet oli sellest umbes viiendik. Turkish Airlines’i lennukite ja teenindusega jäime igati rahule. Elasime Diani Beach’il Southern Palms Beach Resort’is. Selle broneerisime Eesti reisifirma kaudu, kes vahendas meile TUI Austria poolt antud hotelli hinnaga 66 EUR päev/ kaks inimest (half-board). Võib-olla õnnestuks saada ka veel soodsam hotell, kui hoolega ja aegsasti internetis kaevata, aga selleks ei olnud meil aega. Muidugi tuleb märkida ka seda, et detsembri esimene pool on nende jaoks nn. shoulder season. Juba Jõuludest alates ning eriti jaanuari keskpaigast-veebruarist lendavad hinnad hooga üles. Tagantjärele oli väga hea lahendus ka see, et võtsime hotelli transferi samuti TUI kaudu, mis töötas perfektselt. Peale sellist pikka lennureisi ja suhteliselt magamata ööd ei ole küll mingit tahtmist kohalike taksojuhtidega tingida. Vahemaa Mombasa lennujaamast Diani Beach’ile on üle 40 kilomeetri.
Kui meil enne reisi olid ehk kerged kahtlused turvalisuse suhtes, siis tagantjärele võime kinnitada, et need olid küll alusetud. Samas tuleb mõistlik ettevaatus alati kasuks ning ei maksa teha asju ega ronida olukordadesse, mida kodus ei teeks. Kohalikud pingutavad ka ise tõsiselt, et turistide turvalisus tagada. Kuna üle 60% Keenia SKP-st tuleb turismist ja sellega seotud valdkondadest, siis hoidku selle eest, et turistidega midagi juhtuks. Loomulikult on paar esimest päeva veidi keerulised, sest kohalike suveniirimüüjate ja igasugu muude hangeldajate stiil on üsna kurnav. Kui neid aga ignoreerida ja nad aga aru saavad, et sa tõesti tema käest midagi osta ei kavatse, siis saab nendega juba päris kenasti jutule. Muide, igapäevastel hangeldajatel on väga hea mälu uute resorti ilmunud valgete inimeste peale. Nii nagu uued näod saabuvad ning randa lähevad on nad nagu hakiparv ümber oma kaupa pähe määrimas. Seetõttu soovitaks oma ostud veidi edasi lükata kuni tekib mingi ettekujutus kohalikest hindadest. Samuti tuleb iga ostu puhul tingida nii et maa must. Häbeneda pole siin midagi, sest see kuulub täiesti kohaliku ärikultuuri juurde. Kes nende poolt pakutud esimese hinnaga asja ära ostab, saab ikka päris kõvasti lüpsta. Kohalikega suhtlemisest on päris palju kasu. Olles nendega jutu peale saanud (keeleprobleemi seal ei ole, sest inglise keel on üks Keenia riigikeeltest) näidati meile üsna varsti, kes on rannas ringi tuuritavad kohalikud joodikud, kellega pole mõtet tegemist teha ning hoiatati ka kohalike rastavendade eest, kes olevat narkodiilerid ning kellega ei tohi tegemist teha. Siit ka väike soovitus, et leidke endale sealt kohalik „sõber“. Meil tekkis seal sõber Eric, kes oli ühe väljaspool hotelli territooriumi asuva „suveniiriputka“ omanik. See kontakt tekkis siis, kui me olime temaga veidi äri teinud ning ta oli meid loomulikult omajagu koorinud a’la toeta kohalikku kogukonda. Eric pakkus meile ekskursiooni kohalikku külla, millest kujunes väga kena ja hariv elamus. Keenia on tohutute kontrastide maa, kõrvuti asuvad eurooplaste supervillad, milles saksa, itaalia või hollandi kliimapõgenikud elavad ehk kuus kuud aastas ning äärmine vaesus oma eheduses. Meile näidati külas kuidas nad seal elavad ja mida nad seal teevad ja kasvatavad. Kuigi see küla oli tõesti vaene, siis erinevalt Mombasast, mis oli vähemalt meie silmale üks kole ja räpane koht, jättis see väga hea mulje. Inimesed kenasti riides, ning suhtlevad meeleldi, prügi maas ei vedele ja lapsed viisakad. Üksipäini küladesse trügida ei maksa, kuid kohaliku saatjaga ei ole mingit probleemi. Seega ärge istuge ainult hotelli tarastatud ja hästi turvatud territooriumil vaid tulge sealt ka välja, et näha milline on tegelik elu. Kui teil on kohalik saatja kaasas, siis ei trügi teile üksi teine kohalik ligi, midagi müüma või muud äri ajama. Näiteks käisime koos Ericuga paar korda kohalikus külapoes ning korra ka supermarketis (Nakumatt). Matatuga reis supermarketisse oli umbres kümme korda odavam kui hotellist selle tarvis takso tellida.
Meie reisi vaieldamatuks tipuks oli safari. Kuna organiseerijaid on palju, siis võtsin juba kodus paar kuud ette kolm erinevat pakkumist. Kõige soodsamaks osutus siin foorumis mitmel korral mainitud Victor ning tema firma. (lähem info www.safarihotel.info). Võib-olla saaks veelgi soodsama pakkumise rannast, kus erinevad agendid n.ö. viimase hetke pakkumistega ringi tiirutavad, kuid meil ei olnud tahtmist seda nii hilja peale jätta. Valisime kolme päevase Tsavo East ja Tsavo West safari, mille hinnaks peale väikest tingimist kujunes 150 USD inimene/päev. Victor soovis saada 30% ettemaksu, mille ma ka tegin ning päev enne safarit tuli ta ise hotelli, kus maksime ära ülejäänud summa ning saime lähemat infot reisi kohta. Tegelikult kujunes nii, et käisime nii Tsavo East’is kui ka Taita Hills Saltlick Sanctuary’s, aga sellele vaatamata oli kogu safari väga hästi organiseeritud ning jättis kustumatu mulje. Muide, ega üle kolme päeva korraga väga ei jõuagi, sest rahvuparkide teed on tavalised auklikud pinnaseteed, mis loksutavad päris korralikult läbi. Julgen kindlasti Victorit ka tulevastele huvilistele soovitada. Big Five’st nägime ära elevandid, pühvlid, kaelkirjakud, lõvid ning lisaks nendele veel hulgaliselt muid loomi, igasugu antiloope, gaselle sebrasid jms. Tsavo East’is ööbisime Voi Safari Lodge’s ning Taita Hills’is Sarova Salt Lick Game Lodge’s. Mõlemad on superkohad vastates umbes viie tärni hotellidele. Rajatud looduslike joogikohtade juurde on mõlemas võimalik jälgida kuidas suured elevandi või pühvikarjad ja ka muud loomad seal joomas käivad. Samas, meie kohaliku safarigiidi hinnangul oli meie „saak“ üpris keskpärane. Asi nimelt selles, et detsembris on savann veel üsna roheline ning loomad laiali. Samuti on häbelikumaid kiskjaid, (leopardid-gepardid) suure rohu sees üsna raske märgata. Parim aeg safariks on alates veebruari keskpaigast, kui savann kuivab ning loomad hakkavad kogunema joogikohtade lähedusse. Siis on neid hoopis kergem jälgida.
Lisaks sellele käisime ka Wasini saare tuuril. Selle kohta on emotsioonid erinevad. Dhow’dega sõit, delfiinide vaatamine ja snorgeldamine Kisite-Mpunguti Marine National Park’is olid väga toredad. Wasini saar ise kui korallidest moodustunud saar on muidugi huvitav. Samas ei saanud lahti tundest, et sealsed elanikud ning eriti kohalikud lapsed on turistide lakkamatu läbivoorimisega veidi ära rikutud. Sõna otseses mõttes turistidelt kerjamine ja jagatud kommide pärast omavahel kaklemine ei jätnud head muljet.
Loomulikult sai osa aega ka rannas lesitud ja rannapuhkust nauditud. Seega kokkuvõttes oli väga tore reis ning võimalusel läheks jälle.
Kui veel mõned väikesed näpunäited anda siis:

  1. Ärge andke kohalikele jootrahaks euromünte. Nad on nendega üsna hädas, sest sealsed valuutavahetused münte shillingiteks ei vaheta ning pangas täiesti röövellik kurss. Meie vahetasime endale selleks tarbeks kaasa portsu ühedollarilisi. Tõsi, ka neid ei saa täissumma eest vahetada, kuid kurss ei ole nii hull.
  2. Joogivett ostke väljastpoolt hotelli territooriumi. Seal on see umbes viis korda odavam kui hotelli territooriumil. Kuumas kliimas kulub vett üsna palju.
  3. Kõhuhädade vastu on päris hea kookosevesi. Muidugi ei pruugi see aidata iga hädalist.

Viibisime Keenias Diani Beachil 2008 mais LTI Kaskazi hotellis ning lõppkokkuvõttes jäime igati rahule. Kuigi hotellist väga palju väljas ei käinud sai siiski käidud Tsavo East pargis 2 päevasel safaril ja ka Wasini saarel ning hotelli lähedastes paari kilomeetri ulatusse jäävates külades/kauplustes. Mõlemaga väljasõiduga jäime väga rahule ja kindlasti soovitaks Mombasa kanti sattujatel ära käia (kuigi Big 5 jäi safaril nägemata ja ka Wasini saare kandis lubatud delfiine ei näinud:)). Mombasa linnapeal jäigi käimata kuna safarile sõites juhtus väike intsident: linnaliikluses korraks peatunud väikebussi natuke avatud tagaaknast üritas üks kohalik seljakotti läbi akna ära virutada, viimasel hetkel sai koti sangast kinni rabatud ja õnneks jäi kõik alles... Aga väike ehmatus siiski, niiet pärast ei tulnud enam tahtmist väga sinna linnapeale kolama minna. Samas arvan, et kindlasti ei saa öelda et Mombasasse ei tasu minna kuna ebaturvaline, peab lihtsalt natuke läbi mõtlema millisesse linnaosssa ja mis kellajal oma nina pista, kesklinnas päevasel ajal ei tohiks midagi hullu olla, samas tasub olla alati tähelepanelik ja ettevaatlik.
Vedas ka ilmaga üsna hästi kuna mais ikkagi räägiti veel vihmaperioodist, meil õnneks vihma küll sadas vahest kuid enamik kordi lühikest aega ja öösel, viimastel päevadel tuli ka päevasel ajal paar korralikumat sahmakat.
Natuke kripeldama jäi et hotelli lähedal rannal jalutades jäi vastu võtmata ühe kohaliku käsitöömeistri kutse oma kodu külastada, osaliselt ettevaatlikkuse tõttu osaliselt ka laiskuse tõttu, tagantjärgi tundub et oleks päris põnev olnud sellist igapäeva elu ja kohalikku koduolustikku lähemalt vaadata.
Kokkuvõttes oli tore reis ja kellel sinna kanti tõmmet ja võimalust tasub minna.

Keenias tulevad 2013.a. märtsi algul üldvalimised. Peale vastuolulisi presidendivalimisi 2007 lõpus läks seal seis löömaks. Turiste see tegelikult ei puudutanud, aga keegi ei julgenud minna ja safarihinnad kukkusid kolinal. Mitte et nüüd mingit jama välja kutsuks, aga Aafrika pressist on mõningaid kartusi avaldatud. Eeldatakse siiski, et seekord ei tohiks midagi eriti hulluks juhtuda, sest eelmisest korrast on õppust võetud. Aga mine sa tea.

Välisministeeriumi veebilehele on Keeniasse resisimist puudutav hoiatus http://www.vm.ee/?q=node/5893. Ka võib vaadata hetke situatsiooni minu blogist http://kadrikenya.blogspot.com/.

Keenias asetseva Eesti Aukonsuli seisukohast, soovitaksin võimalikult vähestel Eestlastel selle aasta valimiste perioodil Keenias viibida. Kui Teil juhtub midagi, siis on võimalik, et rahutuste tõttu, ei saa ma Teile abi osutada. Teed võivad olla blokeeritud või barrikeeriud. Võib juhutda, et teil ei ole võimalik vajalikul ajal sõita lennuväljale või saama arstiabi. Suure tõenäosusega on teil turvaline viibida hotellide aladel. Hotellide aladelt väljas ei ole võimalik praegu ette näha, mis võib siis juhtuda. Keenialane üldiselt ei ründa turiste, kuid kui riigis valitseb pingeline ja kaootiline aeg, on keeruline ette näha täpseid situatsioone ja kuidas need võivad laheneda.

Tervist, sain siit väga palju uut informatsiooni ja tänud, et neid kogemusi on jagatud. Küsiks siiski veel, kas on kedagi kes viimase paari aasta jooksul on Keeniat külastanud, täpsemalt Nairobit. Kui turvaline on seal liikuda naisterahvaga, milliseid hotelle Nairobis või seal lähedal soovitate (korralikke hotelle või midagi uut ja põnevat) 

Millist safarit ja kust otsida, palju umbes maksavad keskmiselt. Mille suhtes veel tähelepanelik olla. Kas toit on ohutu, kus süüa. Milliseid põnevaid kohti külastada. Reisi aeg 26.03-07.04, 10 paeva kuskil. 
Tänud ette kes jaksab ja viitsib vastata. 

Tulin just Nairobist, Keeniast. Safarit alustasin Arushast, Tansaaniast. Keenia safariga kogemus puudub.

 Nairobis peatusin kahes hotellis. Decasa hotell, River Roadil. 30 usd öö. Väga nigel tuba sattus. Ega hotell ja ümbrus ka head muljet ei jätnud. Kuna lahkusin vara hommikul siis hommikusööki hinnata ei saa.
 Enne tagasilendu Tallinna ööbisin Nairobis teises hotellis - Parkside Hotel, Monrovia street. Samuti 30 usd öö. Hommikusööki ei olnud. Hotell parem kui Decasa, kuid ikkagi väga tagasihoidlik. Hea asukoht.
 
 Päevasel ajal liikuda Nairobis ohutu. Pead siiski arvestama, et pakud seal suurt huvi kohalike hulgas. Varukamehed on veel talutavad., kuid kerjustega on asi hullem. Pead südame kõvaks tegema ja suutma neid kõiki mitte nägema. Sattusin kolm korda ka tõsisemasse vaidlusse teemal - miks ma ei taha neile raha anda? Soovitan lihtsalt lahkuda ja mitte vaielda kuna rahvast lihtsalt koguneb ja koguneb sinu ümber. Ja nad ei ole sinu poolt.
Öösel vältisin väljas liikumist. Ainult hotelli ümbruses. Tahtsin minna uut aastat vastu võtma Uhuru parkki (mis on päris kena koht), kuid lõin põnnama. Nad alustasid seal kella 17 paiku tähistamisega ja kell 20 olid juba tänavad ja baarid täis vägagi ülemeelikut rahvast. Kisa ja röökimine võtsid minult julguse. Nii jäingi uut aastat vastu võtma hotelli. Olin ka üksi reisil. Seltskonnaga ikkagi julgem.

Söögikohtadega minul probleeme ei ole. Kõik kõlbavad. Neid kohti seal kesklinnas ka jätkub. Vähemalt Parkside hotelli ümbruses. Mõnes eriti odavas kohas sulle kahvlit või lusikat ei anta. Arvesta sellega, kuid selliseid kohti oli ikka väga vähe. Sööd kätega.
 Toidud täitsa meie maitse järgi. Ise lootsin küll vähe teravamat, kuid pole hullu. Mereande mina reisidel süüa ei julge. Kõht pidas ennast korralikult üleval :)
 Loomulikult pese käsi enne ja ka peale söömist. Arvesta, et sul tuleb väga palju kätlemist :) nii et niisked salvakad peavad kaasas olema.

Nairobis River Roadi kandis pole ühtegi korralikku hotelli. Välismaalased lähevad sinna kahel põhjusel - seal on (suhteliselt) odav ja seetõttu on need reisijuhtides esindatud. Kui tuba on tänava poole, siis erilist magamist seal loota pole. Kohalikku sagimist seal jagub. Ise vaataks odava koha otsingul pigem Javanjee Gardeni kanti (Downtown on lemmik, küsida tuba tänavast eemal)


Mis puudutab Nairobi turvalisust, siis kuidas reageeritakse küsimusele, kas Tallinn, Tartu, Pärnu või Jõhvi on naisterahvale liikumiseks turvaline koht. Täpselt sama vastus kehtib ka Nairobi kohta päevasel ajal. Arvate, et Kadril (aukonsul) on kogu aeg turvamees kaasas? Nairobi on samasugune linn, nagu iga teinegi linn maailmas päevasel ajal.

Kahju, et Uhuru parki ei läinud. Nairobi on täiesti turvaline ka pimedas, KUI ümberringi on inimesi. Seda ülemeelikust sai vist veidi valesti tõlgendatud.

Mis puudutab hotelle, siis isklik lemmik on Leon Villas Ngong Roadil. 

See, et kahvlit või lusikat ei anta, on vist arusaamatus. Keenias (erinevalt Indiast või mõnest muust paigast) ei söö mitte keegi sooja toitu kätega. Ka  kõige odavamas kohas. Ka mitte slummis. Ka mitte väga-väga maakolkas. Erandiks on mõned India söögikohad, aga kohalikud mitte kunagi. Välja arvatud muidugi ugali - selle söömiseks polegi mingit muud varianti peale sõrmede. Kehtib ka nyama choma (grillitud liha taoline vintske värk) kohta, kui see on eelnevalt lahti lõigatud.

Keenias rannikust eemal teravat toitu loota on küllalt optimistlik lootus, sest vürtsikas on kohalik toit ka siis, kui sisaldab soola või pipart. See on uskumatu absurd, sest Keenias on saadaval kõik vürtsid.

Safari hind sõltub pargist, stardikohast, pikkusest ja muust. Nairobist on Maasai Mara tavaline hind 310-340 USD.

Ja kui soovite head Keenia kogemust, siis sõitke alati matatuga. Seda, mis seal kõik juhtunud on, ei vahetaks vist väga millegi vastu. Iga sõit on elamus! (kui oskad nautida ja mõistad veidi suahiilit ja tead, et mbao tähendab Nairobi slängis 20 šillingit)

Watamus kahes söögikohas tõesti kahvlit ei antud. Ühes neist käisin kaks korda. Ka kohalikud sõid kätega. Sinu poolt mainitud (choma?) lahti lõigatud grilliha ja maisi putru tuli ka kätega süüa. See aga oli Tansaanias. Sõin kahe Maasai mehega. Nemad ka kasutasid sõrmi.

Matatud soovitan minagi. Odavalt saad kohale ja saad kohalikega väga (väga:)) lähedalt suhelda. Positiivne elamus.

Parkside hotell ongi täpselt Jeevanjee pargi ääres. Park ise väga väike. Palju kodutuid ja kerjuseid.

Uhuru park tõesti tore koht jalutamiseks. Käisin seal päeval paar korda kuna ka hotell oli lähedal. Võrdleks Kadrioruga. Uue aasta vastuvõtu puhul oli seal rahvast murdu. Pargis oli kohalik lõbustuspark, paadisõit tiigil, hobused, kaamelid, müügilauad. Väga meeldejääv elamus.