Tere! Kõige lihtsam on sel juhul sõita liinibussiga Tartust Petserisse. Bussis on tavaliselt vähe reisijaid, piiriületus läheb kiiresti. Kui tahad Petseriga tutvuda, siis samal päeval vist Pihkvasse liinibussiga ei jõua. Oleneb muidugi bussiaegadest. Petseri bussijaamas saab tagasipileti osta ainult Vene rublade, mitte eurode eest.

Barcelonast Lloret de Mari ja Tossa de Mari suunas sõidab Sarfa nimeline bussifirma. Vt. www.sarfa.com sõiduplaane. Barcelonast väljub Estacio del Nord jaamast.

Albionil on põhjalik ja väga huvitav programm. Pluss on see, et pääsmete ja külastuste eest ei tule kohapeal juurde maksta, see sisaldub neil tavaliselt juba reisipaketi hinnas. Kui oluline on teadmised, emotsioonid ja sisutihedus, siis mina valiksin Albioni.

1.05 on piisav. Vahemaad terminaali piires on pikad, aga infoviidad selged ja arusaadavad. Mul oli mõni aeg tagasi sama mure, ümberistumiseks oli aega 50 min. Kõik laabus nii nagu vaja.

Tegu on reisibürooga, kes tõenäoliselt ei korralda ise seda reisi, vaid vahendab teiste reisikorraldajate pakettreise. SV Toursi kui reisibürood kasutan mina juba aastaid Venemaa viisa vormistamisel. Asjaajamises täpsed ja korralikud, usaldan neid.

Kas te selle toimuma pidanud kultuurifestivali korraldajatelt küsisite abi? Nendel ju kogu info olemas ja tõenäoliselt saaksid nad soovitada igasuguseid kontakte. Ma usun ikka jätkuvalt, et aeg-ajalt saadetakse meie teele õiged ja vajalikud inimesed.

Mina sõidaks mööda E77. Siiani on osutunud kiiremaks kui teised variandid (mis ka mitmeid kordi järele proovitud). Kiirteel (Katowice kaudu minnes) on seisakute oht samuti olemas, Katowice -Czestochova vahelisel teelõigul tuleb neid ikka ette.

Kui virtuaalkaart juhtub vahepeal aeguma, annab hotell sellest teada. Mina sain sellises situatsioonis booking.com-ist kirja, kus paluti uuendada/täpsustada krediitkaardi andmeid. Tegin uue virtuaalkaardi, uuendasin andmed ja asi oli korras. Tegu oli ühe Austria hotelliga.

Milliseid tõsiseltvõetavaid järeldusi saab teha teadmisest, et mõned inimesed teavad toidutootmisega seotud keskkonnamõjusid ja mõned ei tea? Herneste kasvatamisega kaasnevate keskkonnamõjude peale mõeldes väsisin ära ja sinnapaika see küsitlus jäigi.

Taaskohtumine suvise fjordide Norraga ja sügisene tuur Itaalias Toscanas olid erakordselt kosutavad. Mõlemat piirkonda kavatsen ikka ja jälle ka järgmistel aastatel külastada. Selle aasta tööreisidest ootan Moskvas käiku. Muidu reisidest on kavas põhjalikumalt ringi vaadata Põhja-Hispaanias, täpsemalt siis Astuuria, Kantaabria ja ehk ka La Rioja piirkond. Jõudu, edu ja ilusaid elamusi kõigile!

Praamid sõidavad aastaringselt, sügis-talvisel hooajal lihtsalt mõnevõrra harvemini. Praamide sõiduplaani saab uurida Alandstrafikeni kodulehelt - http://www.alandstrafiken.ax/pdf/skargardsguiden_2012.pdf

Kas Helsingi-Rovaniemi öisele rongile mahub peale ka 15-kohaline väikebuss? Või siis ikkagi on see mõeldud ainult sõiduautodele?

Novembris on sooja nii umbes 18-20 kraadi ringis. Lloret de Mari ilmade statistikat aastate lõikes ja reaalaja ilma saab vaadata siit - http://www.lloret.net/wetter_e.php

NEMO-s on majakesed, tualetid ja ümbrus ikka pisut käest ära. Soovitan sõita piki rannikut edasi, Engure lähedal asub Abragciemsi kämping - http://www.abragciems.lv/pub/index.php?id=5 Asukoht mere ääres, voodipesu ja kõik muu väga puhas.

Lõuna-Horvaatias on raudteevõrk suhteliselt hõre. Dubrovnikusse näiteks rongiga ei saa, põhja poolt tulles on viimane raudteega linn Split. Raudteede skeem - http://www.find-croatia.com/railways/train-network-map-croatia.html Milanost saab Horvaatiasse lennata näiteks Croatia Airlines´iga. Kindlasti saab lennata Dubrovnikusse, Zagrebisse ja Spliti. Kõiki sihtkohti ja hindu ma ei tea, uuri nende kodulehelt. Üks variant on veel see, et sõidad rongiga Milanost Veneetsiasse ja sealt liinilaevaga Horvaatiasse Porecisse. Itaalia rongiliikluse info - http://www.italiarail.com/

Lõputööde kirjutajad võiksid teada ka seda, et on olemas mõned reisidel käijad, kes ei lähe reisile kellegi soovitusel, kutsuva reklaaami või hea hinna tõttu, vaid sellepärast, et Kreetal või ükskõik kus mujal on niipalju toredaid kohti, mida külastada ja vaadata. Infot reisi kohta ei pea saama ilmtingimata reisibüroost, tuttavatelt või ajalehest, mõned loevad veel ka tänapäeval raamatuid ja omavad teadmisi ning isiklikku arvamust paljude riikide elu-olu ja vaatamisväärsuste kohta. Aga selliste küsimustike üksluisus on tibake masendav. Minuga kurjustama pole nüüd mõtet hakata, tahtsin lihtsalt natuke iriseda :)

Soovitan 16-kohalist bussi - http://www.arvald.ee/?sub=2&ss=8 Pole küll MB Sprinter, aga pikemateks reisideks siiski keskmisest parem ja mugavam buss.

Lähemalt saab uurida www.camptrakai.lt Asub ilusas kohas Galve järve ääres, rannast avaneb vaade Trakai lossile.

Kui jõuad delfinaariumi poole suundudes parkimisplatsile, siis kutsarid üritavad jah kohe sõitma meelitada. Lähemal vaatlusel muidugi selgub, et miski ei takista ka autoga edasi sõitmist. Paljudele lihtsalt meeldib seda mere-äärset teed mööda jalutada, seepärast ka parkimisplats. Ja see, et praami peale minnes tuleb pilet osta, on ju ka täitsa loogiline :)

Esimesena tuleb meelde hotell Tartu, siis Dorpat, Pallas, London ja siis veel raekoja kõrval asuv hotell, mille nimi mulle praegu ei meenu.

sest tee on mägine ja mitmel pool on kiirusepiirangud 40 km/h. Reisikorraldaja poolt pakutav on üsna hea variant, sest ega taksogi seda teed ühe tunniga ei läbi. www.viamichelin.com pakub Antalya-Alanya tee pikkuseks 135 km ja sõidu ajakuluks 3 tundi.

http://www.luhtre.ee/est/index.php?id=3

Mõned inimesed parandavad ise kingi-saapaid, mõned kasutavad oskaja kingsepa teenuseid. Mõned inimesed teevad ise torte, aga mõned jälle kasutavad teada-tuntud ja hea pagari-tordimeistri teenust. Ja leidub ka neid inimesi, kes ei oska või ei taha lennupiletitega ja hotellidega tegelda, nad peavad tõesti paremaks tegelda näiteks oma põhitööga. Ükskõik millise hea teenuse puhul leidub alati tarbijaid. Loodan samuti, et alles jäävad õiglaste hindadega normaalsed reisikorraldajad.

Soovitan Setomaa turismitalu - http://setotalu.ee/index.php?id=majutus Ise olen ööbinud nn. Tiigi Nulgas. See on kahekorruseline palkmaja, kus alumisel korrusel on köök, kaminasaal, saun ja ülemisel pesemisruumid ja toad. Teine maja ehk Võsa Nulk mahutab rohkem inimesi, aga pole nii privaatne. Toad on neil selles majas toredate nimedega - leeväküdsaja Mari tare jne.