Kevadlogelus kõlab hästi. 

Järgneb pikem lugu, sest aastatagune reis samasse kohta tuli justkui uuesti lähemale, kui sellest kirjutada. Äkki kellelgi on kasu ka. 

Enam-vähem aasta tagasi olime nädala märtsikuus Napolis ja Amalfi rannikul. Napolist ilmselged päevatripid on Vesuuvi otsa ronimine ja Pompei. Mõlemad on ägedad. Parim osa minu jaoks sellel reisil.

Ovo kindlus oli väärt üles ronimist ja vaated merele ja Napolile loojangu ajal olid ilusad. Napoli jõuluallee (Via San Gregorio Armeno) oli ka mõnusalt värvikirev. Botaanikaaed ei vääri külastamist. Paremad pitsakohad on ka Napolis kohustuslikud :-). Napolis on palju väga ilusaid söögikohti. 

Me ööbisime peale Napoli ka Sorrentos, eesmärk oli kindlasti käia Capril ja kui oli aru saada, et see ei õnnestu, siis mistahes saarel Napoli lahes, aga ka need jäid ära. Iga hommik läksime lootusrikkalt sadamasse nii Sorrentos kui ka Napolis, et sõita saartele, aga iga kord vastati, et täna küll laev saarele väljub, aga tagasi vist ei saa ja ei tea tegelikult, kas sinnagi saab. Meri olla tuuline. 

Nii rahulikku merd tihti näha ei saa, aga Capril jäigi käimata :-). Piletimüüjate inglise keel oli puudulik ja minu itaalia oma veelgi puudulikum, äkki me lihtsalt ei mõistnud teineteist.  Turiste oli tookord juba koroona tõttu väga vähe ja mulle tundus see pigem majanduslik otsus, et pole mõtet 10-20 inimese pärast katamaraani merele saata. Kuidas kohalikud liikusid, ei saanudki aru. 

Amalfi rannik rolleriga on kindlasti mõnus, saab peatuda, kus tahad ja kunas tahad. Me sõitsime kohalike bussidega ja see oli kannatus. Jagan arvamust, et see on ebameeldiv sõitmiseks, sest looklev ja kitsas tee tähendas seda, et kõik liiklusvahendid tuututasid pidevalt ja buss kiirendas, pidurdas, pööras järsult - mul oli süda väga paha. 40 km sõitmiseks kulus poolteist tundi. Lisaks tundus ka, et peale kitsastel tänavatel jalutamise ei ole neis väikelinnades nagu Positano ja Amalfi jt midagi teha, kõik oli tühi ja kohvikud-poed üle ühe kinni, kuidagi nukker oli. Ehkki vaated merele olid imelised. 

Kindlasti tasub käia mõnes sidrunikasvanduses ja degusteerida limoncellot, mida sealkandis palju toodetakse. Või mõnes delis, kus maailma parimaid trühvlipestosid või erinevaid oliive järjepanu maitsta antakse. 

Tahtsime minna kõndima jumalate teele (Il Sentiero degli Dei), aga

olime eeltöö kuidagi kehvasti teinud ja arvasime, et läheme Amalfist bussiga või taksoga kuskile raja algusesse Agerolasse ja kõnnime siis  Nocelle/Positano suunas. Otsustasime pärastlõunal liikuma hakata, aga buss väljus nii hilja, et oleks jõudnud alles pimedaks kohale ja takso eest küsiti 70 eurot (Rome2Rio ütleb, et 17 min sõitu ja 20-25 eurot), mis tundus liig, aga paremat hinda ei õnnestunudki saada. Kahju, et jäi käimata, samuti kahju, et Caprile ei saanud. 

Meil oli aega ainult nädal ja see tähendas päris kiiret tempot. Kaks nädalat annab palju mõnusamalt sisustada ja kui miski jääbki mõni päev halva ilma või muu ebaõnne pärast tegemata, on päevi varuks.

See on suurepärane, see lugu ja see teekond. Aitäh jagamast!

Mul tühistati 4 piletit vahemikus 27.03-4.04, valik raha tagasi või vahetus. Raha tagastamise taotlust kodulehel esitades sain veateate lugematu arv kordi. Üritasin helistada Ryanairi abitelefonile, aga see oli lootusetu - lihtsalt võiski ootama jääda. Saatsin vastusmeili Ryanair Cancellations lennutühistamise teatele ja küsisin, et kuhu võiks pöörduda kui tahan tühistada, sest koduelehel see ei õnnestu. Sain paar päeva hiljem veidra SMSi hilisõhtul võõralt numbrilt teatega, et lugege oma meile :-). Meiliga oligi saadetud toimiv raha tagasi küsimise vorm Ryanairilt. Aga oli ka teade, et tagastamine võib aega võtta kuni 27 päeva, sest nende töömaht on väga suur. Seega hea soovitus on ikkagi seesama loll järjekindlus kui lend on tühistatud, aga refund applicationit on võimatu esitada. 

Varasema tühistamise korral tõepoolest kõik toimis ilusti ja raha oli arvel tagasi 5 päevaga.

1. Läti, Norra, Türgi, Tuneesia ja Maroko. Meeldejäävaimad olid surfamine Sidi Kaouki rannal Marokos, matk ja telkimine Sahara kõrbes Tuneesias ja tõeliselt ägeda disainiga majutuskohad nii Tunises (disainer Philippe Xerri kodu endises palees), Neftas (Dar Hi), Essaouiras (Salut Maroc https://www.salutmaroc.com) kui Marrakechis (Riad Goloboy http://www.riadgoloboy.com).

2. Belgia, Portugal, Itaalia, Maroko, India - eelkõige Rajasthan.

3. Arvan, et kõik mu reisid on miskit moodi seotud siinsete sooduspakkumistega - see annab idee ja edasi otsin ise endale vajaliku kombineerides lende.

Meie käisime sama vana lapsega Sansibaril märtsi alguses mõned aastad tagasi. Ma ei mäleta ühtki probleemi, mis oleks seotud olnud olmega - hotellid, ringiliikumine kas jala või kui kaugemale, siis taksoga, toit. Kõik sujus hästi. Aga vihmahooajal, mis algab märtsi lõpupoole tõsisemalt ja aprill on kõige vihmasem, sulgevad osad rannahotellid uksed. Juba märtsi alguses olid meie külastatud rannahotellid tühjapoolsed. Sääski ei näinud, aga siiski meil olid olemas malaariaravimid nii endale kui lapsele.Olime Stone Townis mõned päevad (Emerson Spice Hotel http://www.africatravelresource.com/emerson-spice-hotel/) ja siis kahes erinevas rannahotellis, millest üks oli Matemwes (http://www.africatravelresource.com/matemwe-lodge/) ja teine Fumbas (http://www.africatravelresource.com/fumba-beach-lodge/) Meie eelistuseks olid väiksed rannamajakesed, mitte suured kompleksid. Kõik hotellibroneeringud tegime läbi africatravelresource.com. Tegime Fumbast paadireisi ühel päeval väikesele kõrvalsaarele ja snorgeldasime. Käisime vürtsifarmis, kohalikus looduspargis (kohaliku punase koolobuse elukoht). Fumba hotell oli väga äge ja selle ümber üsna lopsakas loodus - meil õnnestus maja ümber näha igasugused pisiloomi, alustades pärdikutest ja ülinunnudest leemuritest (bushbaby) kuni hiidroti ja giant elephant shrew (eesti keeles minu jaoks tundmatu nimetus, sugukond londiklased)

Käisime märtsis 2018, kokku 8 päeva. 3 Päeva Nairobi ümbruses ja 4 päeva Lamu saarel. Nairobis käisime kaelkirjakute keskuses , kus saab näha ja paitada Rothschildi kaelkirjakuid; Karen Blixeni muuseumis ja kohviaias; Nairobi rahvuspargis, kus nägime pühvleid, sebrasid, erinevaid gaselle, antiloope, ninasarvikute perekonda, erinevaid pärdikuid ja mitmeid lõvisid, ka jahtimas ja väga lähedalt; elevantide varjupaigas ja kesklinnas konverentsikeskuse torni otsast linna vaatamas. Lisaks veel Nairobi suurimas ostukeskuses HUB, Java House keti erinevates kohvikutes (väga hea kohv ja eriti head kohapeal tehtud limonaadid) ja kõvasti reklaamitud restoranis Carnivore. Viimase võib südamerahuga vahele jätta - täiesti keskpärane toit, aga see-eest kallis. Tegime päevase väljasõidu Nairobist: käisime paadiga Naivasha järvel, kus elab paartuhat jõehobu, kellest me nägime ehk paarikümmet ja 400 linnuliiki, lisaks järves oleval saarel elavad masai kaelkirjakud, antiloobid, gasellid, sebrad ja neid nägime ka lihtsalt paadiga mööda sõites. Samal päeval käisime ka Hell's Gate rahvuspargis, kus rentisime rattad ja sõitsime läbi pargi  - nägime hulgaliselt ja väga lähedalt tüügassigu, sebrasid, pühvleid, kaelkirjakuid, mingeid väikeseid pärdikuid, kes ronisid rattale ja igasugu linde. Ronisime kaljudel ja jalutasime kuumaveeallikates. Võtsime siselennu Lamu saarele, mis on Keenia suurim saar. Sellel pole autoteid ega ka eriti mitte autosid (ühte nägime saare pealinnas Lamus), transport käib eeslite ja paatidega. Elasime Shela külas ja see oli lihtsalt suurepärane. Väga hea söök, proovisime mitmeid kohti, aga parim oli otse rannas Peponi hotelli restoran.  Pikk liivarand ujumiseks ja ei ühtki inimest, kes midagi müüa püüaks, mis on erinev muust Keenia rannikust. Tegime paadireisi Kinyika kaljude juurde snorgeldamiseks ja nägime ka delfiine. Võtsime purjelaua tunde. Minu kogemus on see, et kohapealt reise tellides on oluliselt odavam kui varem broneerides. Meie saime hotelli abil endale kolmeks päevaks auto koos juhiga, kes aitas osta odavamaid pileteid parkidesse, rentida rattad või paadi odavamalt kui me ise iial oleks saanud (lugesin varem palju kallimatest hindadest kui tripadvisorist vm vaatasin). Tulemus oli see, et me tegime oluliselt rohkem kui plaanisime, aga maksime vähem kui olime arvestanud. Mulle jättis Keenia väga sõbraliku mulje. Ma ütleks, et minu senikülastatud Aafrika riikidest, kõige sõbralikuma. Ma ei kohanud kuskil kedagi, kes oleks tahtnud meile midagi iga hinna eest müüa (seda olin varem lugenud ja vaimselt valmis võitlema). Lamul olid kohalikud kaubitsejad eriti rahulikud ja ehkki üritati küsida paar korda kõrgemat hinda kui mõni putka varem olime maksnud, siis ei solvunud keegi kui me arvasime, et see pole õige hind. Kui ei ostnud, siis öeldi lahkelt, et tulge homme jälle ja äkki siis ostate. Lamu saar jättis ka väga turvalise mulje. Shela eriti.