Kliimateater Prantsusmaal: keelati 3 siselendu
veigo
veigo
25. mai 2023 08:09

Prantsusmaal algatati 2021. aastal seadusemuudatus, mis nägi ette keelata Prantsusmaal kõik siselennud, millele leidub alla 2,5 tunni kestev rongisõidu alternatiiv. President Macroni kokkukutsutud kliimakomisjoni esialgne ettepanek nägi ette keelata kõik lennud liinidel, kus eksisteerib alla 4 tunnine rongiühendus, kuid sellele oli tugev vastuseis osade Prantsusmaa piirkondade poolt ja mitte eriti üllatuslikult Air France’i poolt. Seadus on osa Prantsusmaa kliimaeesmärgist vähendada CO2 heitmeid aastaks 2030 40% võrra.

Selle aasta 23. mail siselendude keeld Prantsusmaal jõustuski. Prantsusmaa transpordiminister Clement Beaune polnud sel puhul epiteetidega kitsi: "tugev sümbol", "oluline signaal", "esmakordne maailmas". Reaalsust vaadates näeme aga pigem sammu, mis on kaugel esialgsetest ambitsioonidest ja mille mõju kliimale on minimaalne.

Nagu kirjutab Prantsusmaa väljaanne Le Monde, mõjutab siselendude keeld ainult kolme siseliini, mis on Pariis-Orly - Bordeaux, Pariis-Orly - Lyon ja Pariis-Orly – Nantes. Need kolm liini moodustavad Prantsusmaa siselendudest tibatillukese osa. Kokku kaob aastas 200 000 siselennust alla 5000 lennu ehk 2,5%. Meede mõjutab umbes 500 000 reisijat aastas, mis on 3,1% 16 miljonist reisijast. Kaks liini (Pariis-Orly – Bordeaux ja Pariis-Orly – Lyon) sulges Air France valitsuse nõudmisele juba 2020. aastal, kolmanda (Pariis-Orly – Nantes) otsustas lennufirma ise sulgeda.

Allikas: Le Monde

Sulgemisohus liine oli mainitud kolmest rohkem. Kahe ja poole tunniga katab rongiühendus ära ka Pariis Charles-de-Gaulle – Rennes, Pariis CDG – Lyon ja Lyon – Marseille liinid, aga kuna rongide graafik ei võimalda varaseid või hiliseid ühendusi, siis neid sulgemine ei puuduta. Kaks liini, Pariis CDG – Bordeaux ja Pariis CDG – Nantes säilisid tänu valitsuse poolt kasutatud metoodikale. Kuigi kiirrong TGV sõidab mõlemast linnast Pariisi kesklinna vähem kui 2,5 tunniga, pidas valitsus vajalikuks mõõta sõiduaega Charles de Gaulle’i lennujaama, mis asub linnast väljas nagu oleks reisijate eesmärk jõuda lennujaama, mitte Prantsumaa pealinna.

Kolme siseliini sulgemise mõjusid kliimale hinnatakse samuti minimaalseks. Kokku vähendatakse CO2 emissioone Prantsusmaa siseliinidel 2,6%, 0,23% Prantsusmaa lennunduses ja kogu Prantsusmaa emissiooniheide väheneb nüüd 0,01%.

Lõpetuseks: Prantsusmaal on lendamine alternatiiviks, kui raudteel peaks parasjagu streik olema. Prantslased ütlevad, et arvestades strikide sagedust transpordisektoris, on ainuke usaldusväärne transpordivahend auto.

Kogu see kliimapaanika ongi ÜKS SUUR LOLLUS. Olemuselt.

Ja rahaliselt kellegile muidugi toredat sissetulekut pakkuv.

Aga prantslastele on ikka meeldinud asju hästi ülespuhutult nimetada -- no lasku käia. :D :D :D

Oma olemuselt ei mõjuta lennukite lendamine või mittelendamine kliimat kuigivõrd -- kui otsida atmosfäärikoostise andmeid tänapäeval ja kõrvutada neid eelmise sajani keskpaigas avaldatutega, on selles lihtne veenduda.

Kliima on muutunud alati ja on olnud nii külmemaid jui kuumemaid perioode ammu-ammu enne inimese leiutatud tehniliste vahendite ilmumist.

Eks miskil hetkel läheb see kliimahullus üle. Enne võivad muidugi rohefa*istid palju ebamugavust paljudele tekitada

9
12

Tegelikult on meil praegu lihtsalt pisut soojema perioodiga jäävaheaeg. Kliimahullus ei tee muud, kui et uus jääaeg jõuab varem kohale.

3
1

@Raul Rohtla

See on hämmastav, kui juhmilt enesekindlad võivad kirjaoskamatud väikeärimeestest pudupoodnikud olla. Kui neil avaneb võimalus paar milli kokku ajada ja mõned korrad Firstis lennata, siis nad teavad kõigist maailma asjadest lõdva randmega rohkem, kui ükskõik millise eriala teadlased.

13
8

Jättes kõrvale roheaspekti, mis loomulikult väga oluline (ja mis pikemas perspektiivis vaadeldav esimese sammuna pikemas reas ehk tuleb vaatada selles kontekstis), siis pean tunnistama et kui mul oleks valida kas lennata neil liinidel või sõita (kiir)rongiga, siis valiksin kõhklemata rongi. Palju mugavam, ajasäästlikum (pole turvakontrolle ja ei pea pikalt varem kohale jõudma, saabub ja lahkub kesklinna) jne. Kui võimalik hind (või elukoht vahetult Orly naabruses) kõrvale jätta, siis polegi ühtki loogilist põhjust miks peaks neil liinidel lendama, mitte rongi kasutama. Selge et Pariis-Bangkoki liini ei hakka keegi sulgema, aga kui olemas head (kiir)rongiühendused siis raske leida põhjust miks peaks Nantes'isse või Lyoni Pariisist lendama. Tegelikult kehtib see isegi pikema reisi korral ja ka naaberriikidest, minu endagi pereliige selle läbi teinud.

Ja olen isegi ostnud näiteks Air France'i pileti Jerevani kus Brüsselist rongiga CDG-sse ja seal siis lennanud edasi (pileti väljastaja Air France kes müüs ka rongiotsa).

3
0

Härra Rohtla on Dunning-Kruger efekti kehastuseks.

Kui tal muidugi juhtumisi doktorikraadi planetaarfüüsikas vms. pole.

2
6

Õigekiri, lugupeetud kasutaja jd. Dunningi-Krugeri efekti kõige ilmekamaks näiteks on üks Helsingi Ülikooli audoktor.

3
0

Mulle meeldib rongiga sõita ja Prantsusmaa ronge olen proovinud, eksperimendi tulemuseks oli, et nii ajaliselt kui rahaliselt oleks säästlikum olnud lennata.

Mis puutub kliima päästmisse, siis väga vahet pole, kas käite jala või sõidate eesliga. Asi on lihtsalt selles, et kliima muutubki pidevalt ja jääbki muutuma, sõltumata sellest, kas pannakse kinni paar liini või jäävad kõik lennukid maa peale.

Inimene kahtlemata mõjutab kliimat, selles pole kahtlust, aga kuidas ja kui palju ja millises suunas lühemas või pikemas perspektiivis, seda me ei saa kunagi teada. Mõni megalomaanist teadlane või poliitik-aktivist võib küll kireda, et nüüd on teadus tahenenud, aga selle asjaga on nii nagu Indohiina mõistulugu pärdikust: the higher monkey climbs, the farther its bottocks will shine.

Pealegi, nagu olen eelmistes postitustes viidanud, Holotseeni Optimumini on meil veel ikka jupp aega soeneda. Sel ajal elasid Eestis sookilpkonnad ning selles klimaatiliselt soodsates oludes sündisid Mesopotaamias ning Induse orus tsivilisatsioonid, mis meile arvutus- ja arutusvõime on andnud, mis täna tänu kliimahüsteerikute kisakoori pidurdamatule sümfooniale viljatule pinnasele peab langema.

Seniks aga, taastugem kõigepealt 19. sajandi Väikesest Jääajast ja lootkem, et süsinikneutraalsuse ralli lõpeb ennem, kui vihmametsa mõni tikk veel püsti jäänd või tuugenite hakklihamasinast piisaval kogusel rändlinde ja nahkhiiri pääsend, et sugu jätkata.

7
5

Teadus™ on ilmeksimatu. Ainult CO2 maksud päästavad kliima. Kes ei nõustu on dunning-krüüger.

4
2

Olete tähele pannud, kuidas käitub laps, kes ei oska liivalossi ehitada, ei taipa suurt miskit peale hakata oksajuppidega, mis liivakastis vedelevad ja tagatipuks, ei suuda teiste ka mängijatega arvestada, st vaadata mida teised teevad ning kohaneda mängu kulgemise ja rütmiga –– kui tal lastakse ennast üles kütta, siis peagi haarab ta mingi suvalise ettejuhtuva teema ja hakkab sellega teisi lapsi terroriseerima ning lõpuks on liivakastis järgi ainult üksainus laps ja see on ikka see sama laps, kes jätkuvalt ei ole õppinud liivalossi ehitama, ega okstest sillakesi punuma ning oma ümbrusega arvestama.

Nn climate emergency on psühholoogiline nähtus ja sedasi tuleks seda käsitleda.

Elame maailmas, kus viimase saja aasta jooksul on hävitatud erinevatel hinnangutel viiendik kuni neljandik looduslikust mitmekesisusest ning ookeanites ulbib kogupindalalt Euroopa Liidu mõõtu plastikprügi saar; maailmas, kus jätkuvalt miljard elanikku kannatab igapäevaselt alatoitluse ning teine miljard on ennast jälle totaalselt üle söönud. Püüda tuult väljal –– st üritada reguleerida-juhtida nähtust, mille olemusest on pehmelt öeldes ähmane arusaam, samal ajal, kui oluliselt konkreetsemad küsimused ootavad pakilist lahendamist –– on selles kontekstis viisakalt väljendudes lihtsalt perversne ning päeva lõpuks lihtsalt destruktiivne.

Over & out.

7
3

Lennukiga lennates võib reis ajaliselt pikemaks minna, kui rongiga. Jõuda kesklinnast lennujaama, ooteaeg lennujaamas, lennujaamast uuesti kesklinna jõuda. Rongiga tavaliselt saab kesklinnas peale ja kesklinnas maha.

0
0

Tuleks vast arvestada ka seda kui kiiresti Prantsusmaal rongid liiguvad. Kui Tallinn-Riia ots oleks 1 tund 30 minutit ja lõppsihtkohaks oleks Riia, valiks kindlasti rongi. Aga kui oleks jätkulend ühel piletil läbi Riia, valiks juba lennu. Kui inimene elab Bordeauxis ja raudtee parasjagu streigib, peab ette võtma üle 600 km. auto või bussisõidu Pariisi.

0
0

Aga kui ühel piletil on rong ja jätkulend Riiast, sh nt pagas liiguks rongilt lennukile ise, siis? :)

0
0

Nagu Rail and Fly? Olen kasutanud, aga sellest on juba aega möödas. Tol ajal see pagasi liikumine ise toimis vaid mõnel rongiliinil. Valiksin Tallinna kuna Riia lennujaam on palju kaootilisem lennule minekuks.

0
0

Kui tegemist on puhtalt vajadusega samasse linna (ehk siis vaid marsruut A-B) reisidagi, võib piisavalt kiire rongiühendus olla muidugi heaks alternatiiviks. Tõsi ju on, et enamasti paiknevad raudteejaamad rohkem linnasüdames kui lennujaamad. Ja paljude jaoks on rongiga reisimisel omad eelised lennuki ees, arusaadav.

Samas ei ole see peaaegu kuidagigi mugavaks osaks lennugraafikutes (ehk kui lennupilet on A-B-C, siis A-B sõita rongiga ja B-C lennukiga).

Sellised Rail&Fly hindasid muidugi lennufirmadel on ja näiteks Saksamaal on ka Deutsche Bahn rongidel on mitmetel küljes LH lennukood, kuid praktikas tundub see ikkagi omajagu kohmakas. Kuigi FRA-s on lausa raudteejaam lennujaamaga integreeritud.

Üldiselt aga mulle tundub, et kogu selline kampaania on olemuslikult "surnult sündinud vasikas" ning selle mõju jääb marginaalseks. Keelati ju ka lennuliiklus marsruutidel, kus see niigi suuretsi puudus. :D :D :D

Tõeliselt tiheda lennuliiklusega liinidel me sellist jama õnneks kohtama ei hakkagi. Inimeste mugavus (ja fimade tulu) kaalub päeva lõpuks üles ükskkõik millised ideed (kaasa arvatud kahtlase väärtusega roheidee) ning kuna ka poliitikute suurim mure on alati ka järgmine kord valituks osutuda, siis pelgalt tühikargamiseks need sellised "tugev sümbol", "oluline signaal", "esmakordne maailmas" ideed jäävadki.

Mille üle minul, kes "lennuhäbi" pole tundnud ja ealeski tundma ei hakka, on muidugi isiklikult väga hea meel. :D

4
2

Ma siiski arvan, et ka tiheda lennuliiklusega liinidel võib see mõne aja pärast olla reaalsus. Näiteks Madrid-Barcelona mis on üks tihedaima (mõne aasta eest vist oli lausa kõige tihedam) liiklusega lennuliin Euroopas ning kus kiirrongiga on võimalik sisuliselt sama kiiresti kohale jõuda (kui arvestada hulka ka varasem lennujaama minek, kaugus linnast jne.). Selge et Mallorcale või Ibizale on vaja lennata, aga üksteisest 300-600 kilomeetri kaugusel asetsevate suurlinnade vahel on igas mõttes mõistlikum reisida rongiga (mõnikord ka kui lõppsihtkoht hoopis kolmas linn nagu ma ka Brüsselist Jerevani lendamise osas kirjutasin). Nii puht praktilises kui ka ökoloogilises mõttes.

Ja lihtsalt ääremärkusena - ma pole küll kliima ega keskkonnateadlane, aga ma ei näe põhjusi miks vastava valdkonna teadlaste järeldusi inimtekkelise kliimasoojenemise osas peaks kahtluse alla panema. Või miks laiemalt võttes teadlaste järeldusi mitte usaldada. Selge, et lendamisest ja sisepõlemismootorist täielikult loobumine pole tänapäeval (vähemalt veel hetkel) reaalne, aga konkreetsete sammude astumine et võimaluste piires kahandada negatiivseid mõjusid on kahtlemata vajalik ning tervitatav.

5
3

Millegipärast kiputakse kliimast rääkima mingi lühikese aja võtmes. Kui aga arvestada maakera ajalugu sadades miljonites aastates, siis üks sajand on kökimöki. Samad teadlased räägivad ausalt, et kliima ongi maakeral vaheldunud nende miljonite kestel korduvalt. Täna üritatakse seda muutumist millegipärast inimese süüks panna.

Miks on meil kaardil suur laik nimega Gröönimaa? Tuletatud nimest Grönland. Grön=roheline ja land=maa. Teadlased väidavad, et seal olla kasvanud roheline mets. Ehk siis kliima oli oluliselt soojem kui täna. Aga meil on paanika, et seal kipub jää sulama elik siis kliima soojeneb. Vastake nüüd küsimusele miks ei tohiks taastuda see kunagine roheline seis?

See mõttevahetus on toetuseks Rauli jutule, et asi paistab rohkem rohehulluse moodi olevat.

2
1

Gröönimaa müüt, ehk globaalne kliima ei olnud siis soojem kui täna; https://skepticalscience.com/greenland-used-to-be-green.htm

0
1

Loomulikult on kliima maakera ajaloo jooksul märgatavalt kõikunud. Seda ei eita keegi ja soojenemiste ning jahenemise perioodide vahetumine on loomulik. Aga praegu käib jutt sellest, et lisaks looduslikule ja perioodilisele kliima kõikumisele on nüüd toimumas ka inimtegevuse poolt põhjustatud kliima soojenemine. Ja mõõtmised on näidanud, et selle (inimtegevuse) mõju pole just väike. Ehk loomulikult ei saa me muuta looduslikke protsesse, kuid inimtekkelisi küll. Eriti kui tegemist pole just tühiste muutustega.

1
1

@Snoop

ei ole veenev Su jutt.

Seega jätkame lendamist, pigem senisest (koroonaperiood) suuremaski mahus ja mitte miski meid ei peata! :D :D :D

2
0

Loomulikult inimene mõjutab kliimat. Aga millises suunas ja kui suurel määral ja täpselt milliste tegevustega mida konkreetselt -– seda me ei saa kunagi piisava täpsusega teada. Samuti ka seda, millises suunas lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Ja jätkuvalt, lubage alandlikult meelde tuletada, et kogu vaidlus põhineb mudelitel. Mudelid pole aga midagi muud, kui reaalse maailma vähendatud ja lihtsustatud koopiad. Ja globaalset kliimat käsitlevad mudelid on ikka ülilihtsustatud ja ülimalt vähendatud.

Laeva- ja lennukimudelid, millega testitakse täiemõõduliste sõiduvahendite toimetulekut reaalse maailma väljakutsega, on seepärast ka üsna represantiivsed, kuna katsebasseinis tehtud järelduste paikapidavust on võimalik piisavalt kontrollida.

Katse-printsiip -- mis on teaduse kullastandard -- aga ei kehti samaväärselt kliimamudelitele. Kliimaprotsessid on deterministlikud mittelineaarsed süsteemid, kus "liblikatiiva-effektil" on lõviosa mängida ja seetõttu ei ole kliimamudeleid võimalik testida nii nagu testitakse laevamudeleid. Kui disainitud laeva raskuskese on liiga kõrgel, siis see selgub mudelikatses tõenäoliselt üsna pea. Kui aga kliimamudelis on mingi oluline muutuja välja jäetud või mõne parameetri normeerimisega-tasandamise-võimendamisega liiga hoogu mindud, siis seda konkreetset viga ei ole võimalik mudelis alati välja peilida, ja nõnda jäädakse pimedaks selle konkreetse puuduse osas. Kui kliimamudel kokku jookseb või aiateibaid näitab, siis muditakse tuntud parameetreid, nii et genereeritav tulemus oleks "enam-vähem" adekvaate, mitte ei otsita vastust küsimusele, et ehk on meil mõni REAALSE MAAILMA NÄHTUS ARVESSE VÕTMATA või selle mõju liiga väikse/suure kaaluga. (Kauge) tuleviku jääb siis näidata, kas mudeli poolt genereeritud väljund enam-vähem vastab reaalsusele või mitte, aga hämarusse jääb ikkagi vastus, kas mudel ise toimib adekvaatselt. See on aga antud juhul sama, mis visata kulli ja kirja, sest puudub MÕISTMINE milline mudelisse kaasatud kombinatsioon "ÕIGE" vastuse nüüd siis andis. Seetõttu on tänu ülepolitiseeritusele kujunenud kliimamudeldamisest teatav intellektuaalne diarröa.

NB! Eelnev jutt käib kliimamudelite kohta, mitte meteoroloogiliste mudelite kohta, mis 2-3 päeva pikkuses ajaaknas annavad üsna adekvaatseid tulemusi, vähemalt siin Euroopas, kus vaatlusvõrk on piisava tihedusega.

Kliimapoliitika on toksiline kokteil, mis segatakse kokku käputäie skleroidsete i-know-it-all teadlastest, hüsteeriasse aetud aktivistidest ning Suurest Rahast, millel pole ikka küll kõhu alla kraabitud miljarditest, vaid põeb pidurdamatut tungi lihtsurelike käest ka see viimane kopikas välja pigistada, kasvõi planeedipäästmismaksude toel, kui vaja.

Kusjuures kõige toksilisem komponent selles lahuses on megalomaaniat põdevad teadlased, kes on sisuliselt või vormiliselt veendunud enda poolt üllitatud teaduse ülimuslikkuses ja kroonivad ennast "established science" kaubamärgiga.

Sellist asja ei ole olmas nagu tahenenud teadus. Tahenenud teadus on teaduse vastand. Piisab vaid kiigata kahe aasta tagusesse aega või modernse materialistliku teaduse paarisaja-aastasesse ajalukku, leidmaks seda väidet toetavaid –– teinekord üsna kurioosseid –– fakte.

2
1

Agur, palun mitte kasutada väljendeid "Tahenenud teadus on teaduse vastand". Alates 2020. aasta kevadest on Teadus™ kindlaks määratud poliitikute ja nende toetatud Teadlaste™ poolt. Teadus™ võib muutuda ainult partei heakskiidul.

Olge kenad, palun vahetage oma vanad audid kiiremas korras uute elektriautode vastu, et Pariisist Bordeaux'i roheliselt sõita. Ainult nii saame võidelda hiinas toodetava saaste vastu, mis neil akude tootmise käigus tekib.

2
0

Tõe kriteerium on praktika. Kui kedagi päriselt huvitab, kuidas inimene kliimat mõjutab, siis selleks on vaja paari hektarit looduslikku metsa ja ühte harvesteri.

Katse on järgmine:

1. Mõõda loodusmetsa temperatuuri aasta jooksul, salvesta andmed. Muidugi mida pikem periood seda parem. Mida lõunapoolsem mets, seda kõnekam.

2. Telli kliimakangelane harvester ning lageraiu, vabandust, uuendusraiu mets viimase vitsani maha.

3. Mõõda samades punktides temperatuuri, korreleerides ajaakent punktis 1. kasutatuga. Salvesta andmed.

4. Võrdle andmeid enne/pärast lage-, vabandust, uuendusraiet.

5. Nüüd skaleeri tulemus, võttes arvesse seda, et iga aasta hävitatakse üle 4 miljoni hektari loodusmetsi, mis tähendab, et igas sekundis kaob planeedilt 4 jalgpalliväljaku jagu metsa

6. Vaata ja imesta.

Märkus: ka metsaistutamise indulgents alati ei tööta –– uuringud kinnitavad, et lageraie, vabandust uuendusraie lankidele istutatud monokultuursed puupõllud ei ole kliima jahutamisel nii effektiivsed kui seda on loodusmetsad, Saksamaal teostatud vaatlused on demonstreerinud, et kuumalaine ajal on looduslikus lehtmetsa vööndile iseloomulikus pöögi ja tammemetsas temperatuur mitu head kraadi madalam, kui sama piirkonna (istutatud) männikus. Muidugi, mainimata ei saa jätta, et uuringu tulemus demonstreeris ka, et loodusmetsa ja lageraie, vabandust uuendusraielangi temperatuuride vahe kuumalaine ajal oli tosin kraadi.

Loo iva ei ole loopida kivi mõne pühendunud metsniku või talumehe aeda (metsa). On ikka tohutu vahe, kas mõni mees müttab metsas druzbaga omale elatist teenida või rammib seal maksumaksja subsideeritud skeemi peal rasvaseks nuumanud multimiljoniline (hargmaine) kompanii üle kändude ja linnulaipade helge tuleviku poole. Põhimõtteline vahe on ka selles, kas halg läheb talvel ahju, et (maa)rahvas päris ära ei külmuks või põletatakse see pelletina elektriks näiteks Hollandis, et Brüsseli digimakulatuur, (sots)meedia kassi- ja twergivideod mõnes hiidandmekeskuse pilves 24-7 365 päeva aastas sumiseda saaks...

2
1
ŠIAULAI - TURISMIAVASTUSTE PARADIIS PÕHJA-LEEDUS
Šiauliai Tourism
Sisuturundus
ŠIAULAI - TURISMIAVASTUSTE PARADIIS PÕHJA-LEEDUS
Kuidas muuta reisifotod unustamatuteks mälestusteks?
PrintMeEasy
Sisuturundus
Kuidas muuta reisifotod unustamatuteks mälestusteks?
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased