HOIATUS! Kas keegi teab kedagi, kes lähiajal Filipiinidele lendab?

Tere,


olukord on väga tõsine, muidu ma ei kirjutaks siia. Nimelt lugu järgmine:
Mu abaikaasa, kes on Filipiinide kodanik vajab enda uuedatud elamisluba füüsiliselt enda kätte, et tagasi Eesti lennata. Eelmine elamisluba aegus eile, päev pärast planeeritud lendu. Lennule teda sellegipoolest ei lastud. Ta on 6 kuud rase ja KOHE - KOHE jõuab kätte see aeg, kui ta enam lennata ei tohi. Saime ta lennu ümber bookida 30.08 kuupäeva peale. Tema uus ID kaart väljastati mulle, aga temani Filippinidele toimetamiseks mitte ühtegi lahendust Riik pakkuda ei saa. Võimalus on ka postika saata, nt DHL on teenus "express document delivery" Filipiinidele, aga ei ole veel päris kindel kui turvaline see on..

Kas kellegil on kogemusi, mõtteid või äkki tead kedagi kes on minemas Filipiinidele järgneva kahe nädala jooksul? Lahenduse pakkujale vaevatasu GARANTEERITUD!

IGASUGUNE abi on praegusel hetkel teretulnud!

Lp. Martin, seal ümbrikus võib olla plastkaart mille eest on keegi maksnud 

10.000 EUR-i. Sa ei või kunagi teada kes lennujaamas vastas on, kas politsei 
või jõuk kohalikke ärikaid kes pole rahul sellega mis sul neile anda on ja nõuavad raha tagasi.

Absoluutselt, kõik võib olla. Kui keegi heatahtlik oleks valmis aitama, tuleks väga terve mõistusega läheneda. Kui tekib kahtlusi, kas mainitud dokument ikka on väljastatud Eesti ametiasutuse poolt ja vastava sisuga, ning üleandjaga kohtudes on lugu ikka veel liialt segane, peaks häirekell koheselt helisema. Olen ise korduvalt Filipiinidel käinud ning sealsete asjadega veidi kursis. Nii elamis- kui töölubadega võidakse vabalt hämara taustaga äri teha, sest väga paljud filipiinlased vajavad neid, et teenida raha enda suure pere jaoks. Aitäh eest vastavaid dokumente neile keegi ilmselgelt ei jaga!


Aga see ei tähenda, et iga asja taga lähemalt tutvumata kohe tonti tasuks näha. Ettevaatuseks võib soovituse anda, aga seda võiks ehk natuke diplomaatilisemalt teha.

Antud juhul ülimat diplomaatiat kahtlejate suunalt oodata on veidi kentsakas. Kui postitus on koostatud Nigeeria kirjade parimates traditsioonides, siis ei kipuks küll endale heatahtlikult kaikaga vastu pead taguma.


Jaga oma lugu, tekita urgency ehk kiireloomulisuse tunne (olukord väga tõsine, KOHE-KOHE), luba tasu jne. Mida veel vaja on, et iga vähegi asju näinud inimene siin tõsiselt kahtlema ei hakkaks? 

Ok, kontrollküsimus. ID-kaarti on võimalik kellegi välismaal viibija eest teisel isikul teataval moel kätte saada küll. Küsimus: mis selleks täpsemalt tegema peab? Kui siia laekub teema algatajalt adekvaatne vastus, siis veidi ehk isegi usun. Kui ei, siis on kõik nigeeria.


Aga mille eest hoiatatakse???

Oeh, mitte et ma pean siia kirjutama sel teemal enam, aga ma küll sõnade "KOHE-KOHE" kasutamisest "nigeeriat" ei taju. 

Esiteks mistahes dokumenti on võimalik teisel isikul kätte saada, kui selleks on olemas vastav volitus (minu eest sai minu passi kätte näiteks minu sõbranna). 
Teiseks, kui ongi kiire, siis paraku kipuvad inimesed emotsionaalselt kirjutama. Ma saan isegi tööalaselt teistelt juristidelt (!!) kirju, kus on mingi tekst läbivalt suurtähtedega kirjutatud. Rääkimata sellest, et kõik ei pruugi olla kuigi teadlikud keelekasutajad üldse. Kui ma loen oma tööasju, siis mul väga tihti tekib küsimus, kas kirjutaja ikka on koolis käinud (ja ometigi on kõigil vähemalt magistrikraad käes ja seda enamasti õigusteaduses). 

Ehk siis - loomulikult võib alati tegu olla kahtlase asjaga ja pettusega ja ega puudustele polegi valesti tähelepanu juhtida. Aga minu jaoks on veidi kahju, et isik on automaatselt jaotatud petiseks ja tema postitus sai hoiatussildi. Võibolla oli tal tõesti mure. Vähemalt hetkel ma enda kogemustele tuginedes ei julgeks öelda, et see on nii klassikaliselt Nigeeria-pettus või narkosmugeldamine või ma ei tea, mis veel. 

P.S: ma just hiljuti otsisin töökaaslaste ja ühe eestlaste FB-grupi kaudu kedagi, kes oleks Tallinnast Brüsselisse tulemas, et saaks mu uut passi mulle tuua - pärast seda, kui sõbranna selle PPA-st kätte sai. Seda, kuidas mu saksa kolleeg mu passi Berliinist tõi, ma juba kirjutasin :) 

Olgem sallivamad ja ärme kohe hukka mõista :)


Kuule Tip dokumentide kättesaamine ei tohiks olla selline teadus. Igasugu filipiinlased kes eestis elamisloa alusel on eraldi teema.

Mina pooldan sesukohta, mille alusel pigem kardetakse kui kahetsetakse. Kui on olemas igati mõistlik ja asjakohane alternatiiv DHL näol, siis leian, et see teema oleks pidanud juba ammu pildilt kadunud olema. Näiteid on veel kümneid - vannimänguasjad, nukud, lihtsalt pakid jne.
Isegi kui 10-st juhust 9 on täiesti reaalsed juhtumid, ei ole mõtet harjutada rahvast teadmisega, et kellegi teise eseme üle piiri toomine oleks OK.

Saame aru, et teema algatajal võib tõsiselt probleem olla.


Samas kui eksite ja Filipiinidel narkoga vahele jääte, siis paremal juhul lõpetate sealses vanglas. Halvemal juhul saate lihtsalt kuuli. Duterte ajal on narkovastast võitlust ikka väga tõsiselt võetud ja seda tehakse vahendeid valimata. Ei halastata ka välismaalaste suhtes. Mingit kohut ega advokaate ei ole.

Teemaalgataja võiks siis augusti lõpus teada anda, kas sai oma dokumendid DHL-iga kätte ja kas jõudsid edukalt Eestisse.

Ka FB grupis "Eestlased Filipiinidel" otsib keegi naisterahvas inimest, kes dokumente Filipiinidele toimetada aitaks. Võimalik, et ta on seotud siinse antud teema algatajaga. Kui mitte, siis suhtuks isegi juba tavalisest suurema ettevaatusega ja soovitaks seda ka kõigil teistel teha.


Aga üldiselt võiks ikka kahe jalaga maa peal püsida- kui see asi pole ka päris puhas, siis narkoveoga nüüd kohe kindlasti tegemist pole. Ei tea ka, et meil siin oleks hiljuti uus pulbriline või mis iganes kujul uutlaadi Eesti Nokia leiutatud, mille suhtes teisel pool maakera ootamatult suur nõudlus on tekkinud. Seega, kui pea on ikka omal kohal, siis vangla ei oota ja lennukist väljudes maha ei lasta. Kuigi ei vaidle vastu, et Reaper räägib karmistunud narkopoliitika kohta vägagi õiget juttu. Nulltolerantsi diilerite suhtes tunnistasid ka veebruarikuus Cebu Citys kohatud kohalikest tuttavad.

Selline teema lisab aga igal juhul vürtsi siia keskkonda ning lubab piiluda nii mõnegi sõnavõtja hingeellu, nii et igati kasulik lugu minu hinnangul!

Stiil on küll Nigeeria kirjadest ja õhumüüjate pakkumistest tuttav- tekita ajaline piirang (AINULT TÄNA -XX%), palu abi (VAJAN SINU ABI PÄRANDI TOIMETAMISEKS TEISELE KONTOLE) ja paku umbmäärases suuruses vaevatasu (OLETE JUBA VÕITNUD ÜHE KOLMEST AUHINNAST).


Teisest küljest vaadatuna juba teemast läbi jooksnud küsimus- mis võiks olla see kriminaalne aine (asi, ese), millest on Filipiinidel selline puudus, et seda tasuks euroopast sinna vedada. Narkots? No vaevalt, pigemini tasub seda Filipiinidelt euroopasse toimetada. Dokumentide ümbriku väike kaal ja maht, no millist narkotsi tasuks nii väikeses koguses vedada? 

Kaup, mis võiks olla vaeva väärt on elamisload jm immigratsiooni võimaldavad dokumendid. Samas, illegaalseid dokumente oleks palju ohutum ja mõistlikum saata DHL-iga, vahelejäämise võimalus oleks palju väiksem, kui lennujaamade kontrollides konnates, seega taas ebatõenäoline. 

Kopeeritud krediitkaardid? Sama jutt- ohutum ja odavam oleks kaardi sisu saata kasvõi meiliga ja siis enne kontode tühjendamist kohalikel nobenäppudel lasta kaardi toorikutele kirjutada.

Oskab ehk keegi pakkuda, et mis võiks olla see illegaalne kaup, mida tasuks Filipiinidele smugeldada? 

On võimalus, et postitusega otsitakse inimesi, kes sinnakanti reisimas ning oleks nõus ümbriku kaasa võtma ning et lennujaamas ümbrikku üle andes palutakse ootamatult võtta pruudi jaoks kaasa kilone pakk piimapulbriga sündiva lapse jaoks.... aga ikkagi- mis see imeasi oleks, mida peaks nõnda kõveraid teid pidi Filipiinidele toimetada? Minu mõistus küll ei suuda välja mõelda. 

Jah, väga õigustatud küsimus - mida paganat sinna illegaalselt siis toimetada oleks? Ega me vist väga välja ei mõtlegi.


Aga lihtsalt liiga paljud asjad ei klapi.

- Kord otsib kullerit mees, siis, nagu lugeda, hoopis naine.
- Kirjad on klassikalises Nigeeria stiilis (KOHE-KOHE!)
- Eesti riik ei paku abi (kaastunnet noriv absurdne fraas)
- igatpidi jälgitav DHL ei ole usaldusväärne.
- postitajalt sisuliselt vaikus.

Ma pakuks, et antud juhul lihtsalt käib mingi testimine, et leida ullikesi, kes oleks valmis hoopis mingil muul marsruudil midagi vedama (vaevatasu garanteeritud!!!). See Filipiinid näib olema lihtsalt legend. Kui Filipiinidele lendad, siis äkki tood tagasi ka ühe pakikese?

Kui ikka veel punane lamp põlema ei löö, siis... ok.

Kui paki saatjalt miskil põhjusel dokumenti ei küsita, siis saajalt kindlasti küsitakse. 

Selles, mida sinna Fililpiinidele illegaalselt toimetada annab,  ei ole tegelikult ju praegu küsimus. 

Me kõik saame aru ja teame, et juhtumite, puhul kus meil palutakse üle riigipiiride toimetada mingeid kahtlaseid vanniparte, avamata pakke, laste poolt maha ununenud kaisukarusid, või mis iganes muud analoogset kahtlast kraami, on ülim ettevaatlikkus igati omal kohal.
Antud juhul käib jutt siiski konkreetsest asjast - ID kaardist ja ma päris siiralt sooviks teada, millisesse ämbrisse on võimalik astuda, kui keegi abivalmis inimene sooviks sellise juhtumi puhul aidata ja saabki teemaalgataja käest selle pagana ID kaardi füüsilisel kujul oma kätte (mitte ümbrikus), veendub selle eheduses ja aitab selle ühele 6 -ndat kuud rasedale filipiinale toimetada?

Kõik ülejäänud küsimused -  mis siis kui? äkki? kas ikka?, jne jne, tulevad mängu alles siis, kui ID kaardi üleandmisel ilmub abipaluja taskust mõni kaisukaru veel välja.

Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et tegemist on üpris tundliku teemaga, aga seni kuni vanniparte Id-kaardile ei lisandu, ei tohiks aitamine väga ohtlik lugu olla.

Ilmselt tuleb nentida ka seda, et mida skeptilisem ja umbusklikum aitaja on, seda rohkem ja kindlameelsemalt  näeb ta abipalve kirjastiilis ka vihjeid ja ohumärke võimalikule petuskeemile ja kõik need küsimused kerkivad esile juba enne, kui mõni vannipart või kaisukaru mängu on tulnud. 



Nagu näha, on eelmise sarnase teema keskmes olnud vannipart tõeliseks klassikuks muutunud :)

Ja kui see ID kaardi omanik on Filipiinidel tagaotsitav ning tema ID kaart leitakse Martin Seppa rahakotist, kas Martin Seppa ausat juttu Filipiinedel usutakse või mitte, mis arvate?

Huvitav, mida küll teeks Filipiinidel tagaotsitav misiganes EV dokumendiga, kui tal pole reaalne võimalus kodumaalt lahkudagi? 


Samas pole isegi selge, kas tegemist on elamisloaga, ID-kaardiga või mõlemaga. ID-kaardi eelduseks on EV kodakondsus, mille olemasolus kahtlen. Isegi kui see olemas oleks, siis ID-kaardiga poleks antud juhul niikuinii midagi peale hakata.

Igal juhul kui kõikidele küsimustele vastused saaksin, aitaksin võimalusel, sest ei näe selles liialt suurt riski. Väikese seikluse vastu pole mul ka kunagi midagi.

Mis võiks teie arvates olla tõenäosus, et 

1. "Mu abikaasa, kes on Filipiinide kodanik" omab Eesti ID-kaarti, mida väljastatakse ainult Eestis püsivalt elavale Eesti kodanikule?
2. Väljaspool Euroopa Liitu aktsepteeritakse reisidokumendina Eesti ID-kaarti?

Eesti ID-kaarti, mida väljastatakse ainult Eestis püsivalt elavale Eesti kodanikule?

Väike parandus: ID-kaart on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument.
smallisland, Eestis mitte elav kodanik, kuid siiski ID-kaardiga varustatud.

PS: Tõsi, Filipiinide kodanik ID-kaardi saajaks ei kvalifitseeru, olenemata residentsusest.

Tema uus ID kaart (s.t Filipiinide kodanik on ilmselt pikemat aega mingi nipiga vähemalt nii 5 aastat Eesti kodanik juba olnud) väljastati mulle, aga temani Filippinidele toimetamiseks mitte ühtegi lahendust. 
Kõlab justkui loogiliselt.
Äkki siis aitame inimest?
Kirjutage. Või, head inimesed, saatke abivajajale oma raha! NII HEAD võimalust esineb harva!