Aidake algajat mägimatkajat

Juba ammu on olnud plaan minna mägedesse matkama. Aga kui aus olla, pole ma mäge isegi eemalt näinud kunagi. Aga millestki peab ju oma unistuse poole liikumist alustama.

Minu tingimused on siis sellised:

  • matkata tahan suvel
  • liustiku ega lume peale minna ei tahaks
  • mägi võiks olla piisavalt lauge ja mitte väga ohtlik
  • võiks asuda Euroopas
  • matka pikkus pole oluline
  • tahaks jõuda kuhugi "tippu"
  • Munamäge ärge palun soovitage

Milline koht vastaks minu nõudmistele?
Millest peaksin alustama reisi ettevalmistamisel? (plaan minna järgmisel suvel)

Mina matkasin üks kevad Etna kraatrini, sel ajal veel oli mõnes kohas natuke lund alles, aga juuniks on see kõik kadunud. http://www.pbase.com/jyri/etna

Ma läksin küllaltki kõrgele masinate abil kuna aega oli vähe, aga kui jalamilt matkata, siis tuleb täitsa tore jalutuskäik läbi päris kirju floora.

..selliseid mäehakatisi, aga panen siia mõned soovitused, kuhu ise olen otsa roninud (on muidugi kõrgemaid ja kaugemaid, kuid nende parameetrid jäävad Sinu soovitust välja):
Rysy, 2473 m (Kõrg-Tatrad, Poola) http://en.wikipedia.org/wiki/Rysy
Goverla, 2061 m (Karpaadid, Ukraina) http://en.wikipedia.org/wiki/Goverla_Mountain
El Cielo, 1508 m (Sierra de Almijara, Hispaania) http://www.walkingstories.com/story_details.cfm/story_ID/68/menu_ID/2/title/Cielo_Nerja
Galdhoppigen,2469 m (Norra) http://en.wikipedia.org/wiki/Galdh%C3%B8piggen
Glitterdind, 2452 m (Norra) http://en.wikipedia.org/wiki/Glittertind

Viimased 2 küll tsipa lumised tipu ligidal.
Enamus eelpoolmainitud tipud on 1-2 päeva teema, muidugi pead ennem kohale ka saama :)

Või vali mõni keskmine tipp Dolomiitides (Itaalia) http://en.wikipedia.org/wiki/Dolomites

Reisi ettevalmistamiseks ole lihtsalt normaalses vormis, mingit ekstra-trenni ei pea tegema; muretse matkasaapad ja kanna sisse, ja muu vajaminev varustus. Vali omale mägi välja ja uuri, kuidas sinna saab.

Täpsusta veel palun, kas tahad tipus päevaga ära käia; või plaanid pikemat (mõned päevad ... üle nädala) matka? Ning kui pikem matk plaanis, kas läheksid telgiga või soovid mägihotellides ööbida?

Tatrad. Sealt leiab matkaradu igale maitsele, kõik kenasti tähistatud ning kohapeal saadaval ka korralikud kaardid (Poola kaardid paremad), millel radade raskusastmed ning umbkaudne läbimise aeg (meil, nooremas keskeas mitte eriti spotlikel naisterahvastel koos suurte seljakottidega pole olnud probleeme nendesse ajagraafikutesse jäämisel). Mägedes ööbimiseks taskukohased onnid, kus võimalik priimusel ise süüa teha, võis siis süüa restoranis. Meie oleme tavaliselt matkanud hütist hütini. Kui tippu tahad ronida, siis sobiks sinu tingimustele Rysy, Poola kõrgeim tipp, ja mäge vallutada võiks siis Slovakkia poole pealt, sealt suhteliselt lauge. Poola poolt pole ka hullu, aga rada oluliselt järsem ning sõna otses mõttes ronimist on üsna palju. Tatrates on paljudesse kohtadesse abiks paigutatud ketid. Muidugi, on olnud aastaid, mil ka juulis on seal natuke lund, kuid juuli lõpuks - augustiks on siiski kõik sulanud. Minu arvates on Poola Tatrad ilusamad ja huvitavamad, ka rahvast on seal mu arust vähem. Lihtsaim viis sinna saada on bussiga (või rongiga) Krakowisse, sealt elektritškaga Zakopanesse. Kui tahtmist Slovakkiasse minna, siis Zakopanest minibussid Lysa Polana piiripunkti (suund Morskie Oko).
http://rozklad-pkp.pl/ http://www.summitpost.org/
http://www.tatry.net/ http://www.tatry.sk/
http://www.vysoketatry.com/ http://www.vysoketatry.org/
http://www.schroniska-pttk.com.pl/
jne.

Ma just tulin paar tundi tagasi ühelt mäelt, mis vastab kõikidele nõuetele peale Euroopas olemise :) Aga lisaks marsk66 soovitustele (mis on kõik head):

  • Mägedes ei matkata üksi. Väänad jala välja, kõndida ei saa, moblalevi pole - öösel tuleb külm peale ja oledki läinud. Lihtne, aga loll surm. Sõber või sõbrad kaasa!
  • Kui sõpru pole, aitavad matkaklubid. Neid on palju ja nad võtavad sinusuguseid rõõmuga vastu. http://nipernaadi.ee, http://www.puhh.ee/indexM.html, http://www.firn.ee, igasugused muud.
  • Rattamatk + jalgsi mõne tipu tegemine on ka hea variant. Kergem, näeb rohkem kui jalgsi.

Alusta sellest, et uuri välja, kas sul on mägedes käinud sõpru ja küsi nende käest nõu. Kuhu nad järgmisel suvel lähevad, kas võtavad sinu ka kaasa? Kui sõpru pole, siis noodsamad klubid. Sealt saab juba nõu nii varustuse kui muu osas. Esimest korda päris üksi või ainult algajate kambaga minna on ohtlik.

Marksi nimekirjale võib lisada Põhja-Rootsi Abisko rahvuspargi, tipuks Kebnekaise. Jotunheimen (kus on Galdhoppigen ja Glittertind) on ka täiesti kindla peale minek. Skandinaavia on hea: lähedal, meile sarnase mõtlemisega, ilus.

Wagner - ei taha päevaga ära käia... Telk oli esialgu mõttes. Lihtsalt ohtlikke olukordi vädiks...

Skandinaavia : Soome Halti, Rootsi Kebnekaise jm.

Tippu minekut plaanides tuleb alati arvestada, et tippu ei saa, kuna ilm on halb. Tollesama Glittertindi all istusin ma kolm päeva, tuisk ümberringi, kõrgele minna ei saa. Kebnekaisega sama lugu. Mida kõrgem tipp, seda suurem on halva ilma risk. Tuleb ette leppida mõttega, et matk ise on põhiline ja tipp on nagu kirss tordil, mille võib saada, aga millest võib ka ilma jääda.

(Kui on vähegi normaalsed mäed, siis on mingi kogus vihma tagatud. Selleks tuleb ette valmis olla, märga kraevahet ei tohi karta!)

Lõuna Poola ja Tatrad.
Zakopanest algusega väga palju erinevate raskusastmetega radu.

Tulime nädal tagasi Karpaatidest rattamatkalt ja käisime jalgsi Hoverlal, mille tipus jäi kahjuks käimata, kuna tuli äikesetorm ja targem oli allapoole tagasi tulla. Muidu on mägi algajale väga paras. Rada tähistatud ja mitte väga järsk. Vaated imeilusad. Kohalikud rääkisid, et paar päeva enne meid oli isegi Ukraina president Hoverla otses käinud.Kõrval natukene madalam mägi Petros.

Enne, kui päris mäkke ronid, võiks mõned põhitõed kodus selgeks saada.Praktilise suunitlusega matakooli pakub Nipernaadi Reisiklubi, vt http://www.nipernaadi.ee/nipi/index.php?option=com_content&task=view&id=406&Itemid=220. Seal tehakse päris põhjalikult selgeks, mida tegelikult matkal vaja on ja mida mitte, so see ei anna mingeid abstraktseid matkatreeneri pabereid vaid konkreetsed teadmised ja kogemused. Ka leiad sealt nii matkakaaslasi kui igasugu ettevõtmisi väga erinevatele tasemetele, kaasa arvatud algajatele mõeldud õppematkad. Klubi tegemisi vaata siit http://www.nipernaadi.ee/nipi/index.php?option=com_content&task=view&id=350&Itemid=216. Väga hästi oleks Sulle sobinud kolamine Kreeta kanjonites, aga seal on kohad juba täis ja ainus varint kui keegi alt ära hüppab või siis saab pileteid juurde. Kreeta info on siin http://www.nipernaadi.ee/nipi/index.php?option=com_content&task=view&id=368&Itemid=244 Igal juhul tere tulemast matkajate hulka:)

Karpaatidel on teine pool ka, Rumeenias, "Transilvaania Alpid". Seal on ka ilus. Ja kõik teised Balkani riigid on mägised! Kreeka, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia... Nagu näha, pole algajale sobivatest mägedest puudus.

Alustama peaks aga siiski seltskonnast. Sealt tulevad eelistused - matka viisile, mägede kõrgusele/raskusele, riigi keelele ja kultuurile (mõni eelistab Balkanit tänu vene keelele, mõni vastupidi hoidub sellest), ilmale, jne.

Euroopas ta kyll ei ole, kuid Quito kylje all asuvale Rucu Pichinchale (4700 vms m) ronimine on ka täitsa tore jalutuskäik. Teleferico jaamast kulub tippuj6udmiseks ca 3 h.

Rootsi kõrgeim (2114m) Kirunast 80km läände.Läksin Helsingist öise rongiga Kolarisse, sealt jalgrattaga Nikkoluoktassse 300 km, edasi 19 km jalgrada, kohati sai sõita, -kokku 4 päeva.Ühe päeva tegin natuke luuret, veidi puhkasin Fjellstationi juures.Tiputõusu 1500m tegin 6 tunniga, alla tulin natuke rutem.Algajale üksinda ei soovita.Minu eelis on see, et olen mägimatkainstruktor, miinus see, et olen pensionär.Matkaklubide juures on võimalik teoreetilist ja praktilist abi saada.Selle abi saamidega tuleks hakata tegelema sügisel või talvel, siis on suvine mägimatk ohutum.15-20 aastat tagasi oli mägimatka algõpe kokku 100 tundi, edasijõudnuil (II aasta) 120 tundi. Praegu on see asi vist lühemaks tehtud.Mis puutub väljaõppesse, siis kõige rohkem juhtub õnnetusi omapead, ilma vastava ettevalmistuseta mägedes matkajate ja ronijatega.Infot tippude kohta saab www.highest points of countryes.

Üks algajatele sobiv mägi on Veľký Kriváň Vratna suusakeskuse juures. Kõrgust pisut üle 1700m, alla saab tulla köisraudteega (ülemine jaam 1400m, alumine 700). Jalgsi visates käib umbes 4 tunniga tippu ja alla tagasi. Lisa saad lugeda näiteks siit: http://www.slovakia.travel/entitaview.aspx?l=2&idp=6752

Mis puutub ettevalmistusse, siis algatuseks tuleks vähemalt paar korda nädalas jooksmas käia, soovitavalt vahelduva kõrgusega maastikul (Tartu Toomemägi on näitks väga sobiv treninguala). Kükid ja trepijooks on ka head. Mida paremas vormis matka ajal oled, seda paremini saad vaateid nautida.

Varustusest tuleks kindlasti soetada head saapad, nagu juba eespool mainitud. Tuule- ja vihmakindel jope teeb elu palju mugavamaks. Kuna päikeselisel päeval on küllaltki palav ja varju eriti ei ole, tasuks hankida laiade äärtega müts ja päikeseprillid. Samuti ei tohi unustada piisava koguse vedeliku kaasavõtmist. Tavaline vesi ei ole just kõige parem lahendus, kuid kui paremat võtta pole, siis pane veepudelisse väike kogus soola - aitab higistamisega kaotatud soolasid kompenseerida. Soovituslik veekogus 0,5l matka iga tunni kohta + liiter-kaks varuks.

Matkakepid teevad ka elu mägedes lihtsamaks.

Bobotov KuK 2533 Montenegros Durmitori rahvuspargis. Algajale matkajale väga sobiv.Ühe otsa pikkus viis ja pool tundi ja saab täiesti tippu ronida, rada hästi märgistatud ja ka joogivett saab teepealt.Vaade on meeletult võimas.Saab minna rahvuspargi seest ja ka teiselt poolt rahvusparki, seal oli alla kolme tunni matk, aga ise kasutasin rahvuspargi poolset rada ja kuna oli kiire ja õhtu surus peale käisime edasi tagasi viie poole tunniga.Ülevalpool on muidugi ka lund, aga ongi hea tagasitulles mööda lund alla sõita.

Kui füüsiline vorm pole kiita, võib prooviks alustada ka Madal-Tatrate kõrgemate tippude vallutamisest: Dumbier ja Chopok, mõlemad vaid pisut üle 2000 meetri, aga vaated ikkagi väga ilusad. Dumbieri läheduses olemas ka mägihotell, kui on tahtmist matka kahe päeva peale jagada. Chopoki juurest võimalik ka tõstukiga Jasnasse laskuda.

Poola mäed on väga head. nagu soovitatud Tatrad. Alustada võid Zakopane linnast.

Samuti võin soovitada Pieniny mäestikku. - natuke madalamad mäed aga väga ilusad. Ronige tipule Trzy Korony.
http://www.voytantravel.com/no/gallery/Rafting_Dunajec_River.shtml

Karkonosze mäestik - hästi huvitav maastik, mäed on teistmoodi kui Tatrad. Vallutada võite tippu Sniezka.

Selline lugu, et olen nädala pärast Norras Jotunheimeni lähistel (Vangis) mägedes ja mitmetel erinevatel põhjustel täiesti üksi. Kuna mitu head matkajast sõpra ei saanud kaasa tulla, aga ma lihtsalt pean sinna minema, siis nüüd teie soovitusi lugedes (nt trippi omi), tuli veidi hirm naha vahele. Et kas ma ikka saan hakkama...

Matk-reis kokku 10 päeva. Valisin teadlikult sügise, kuna sel ajal on seal lihtsalt võrratult värviline. Hea on see, et olen seal (lapsehoidjana) käinud, tunnen seda kanti ja need mäed on rahulikud, max kõrgus 1700m. Olen mõelnud, et kui ilm halb, siis lihtsalt ei roni kuhugi, teisisõnu mõttetusi ei tee. Seal on ka autotee üle mäe, millega saab n-ö poole peale (kuigi järve ääres keegi ei ela, vaid on mõned üksikud suvemajakesed).

Ja edasi lähen päev-päevalt mööda Helini järve äärt ikka üles ning alla (ööseks järve äärde). Kaart siin: http://www.atlas.no/Default.aspx?mode=adr&xpos=156466&ypos=6784315&adrinfo=Helin%20,%20Vang

Minu küsimus: et kas vähem ohtlikel mägedel on ikkagi sama ohtlik? Ma muidu matkaja inimene, aga päris üksi mägedes pole käinud.

Sest seda, et keegi minuga lampi kaasa tuleks ma lihtsalt ei usu...

Kui tundub, et lähen lolli surma poole, siis kükitan kõik päevad vagurasti järve ääres :)

Üksi ei ole üldiselt eriti hea mõte mägedesse uitama minna, eriti kui seal ka muid rändajaid eriti ei ole (ei oska antud kandi kohta muidugi selles osas kommentaare anda). Isegi kui madalad mäed ei ole enamasti nii ohtlikud, kui kõrgemad, on ikkagi selline hea tava, et matkagrupi vähim suurus on 2 inimest. Nii saab võimalike õnnetuste korral teineteist aidata ja tüki maad lõbusam on ka.

Vaatasin ka kaarti. Kahjuks seal ei ole antud mõõtkava ega samakõrgusjoonte vahesid (tundusid olema iga 20m tagant), kuid näiteks mäe järvepoolne külg tundus ikka väga järsk olema. Sealt poolt ma küll üksinda proovima ei soovitaks hakata. Pole ka välistatud, et selleks läheks vaja erivarustust. Üles jalutamiseks paistsid kõige sobivamad olema põhja- ja lõunakülg, lääne- ja edelakülg on ka järsem. Igal juhul on tegu parajalt sportliku ettevõtmisega.