Tere !
Soovitan ka soojalt Albaaniat, ise plaanin uuesti sinna minna juba mitmendat korda.
Aitäh Külli, tuli ka reis meelde, nostalgialaks. Tegin perega rendiautoga ringi peale. Sigailus maa ja igal pool toredad inimesed.
Peale raamatu ,,Minu Albaania,, lugemist, ei taha rohkem sellisele maale. Toredades inimestes ka kahtlen.
Ühe raamatu põhjal otsustadki maa kohta? Mina seda lugenud ei ole ja mulle küll Albaania meeldis.
Täiesti nõus, et antud raamatu põhjal ei saa järeldusi teha. Esiteks on see välja antud 2012. Seega jutt käib veel varemast ajast. Teiseks, lugemata seda raamatut, olen üldiselt kindel, et siis võis olla olukord seal käest ära. Ma käisin seal 3 aastat tagasi Corfult. Kohalik giid siis rääkis, et olukord oli 7-8 aastat tagasi tõesti hull. Siis aga istusid kohalikud hõimu vanemad, mafia liidrid ja valitsus kokku ja otsustasid turismi hüvanguks teha rahu ja see ka kehtib. Arengut oli silmaga näha. Sai käia nii Sarantäs, Butritis ja autor ei maininud Blue Eyes-is( väga ilus koht).
Minu Albaaniat pole lugenud, küll aga lugesin ühe soomekeelse 25a vana Albaania reisiraamatu. Selle järgi oli 1997 turist suhteliselt tundmatu nähtus, eraisikutel naljalt autot ei olnud ning vett ja elektrit sai päevas paar tundi, mehed tegid autorile kogu aeg alatuid ettepanekuid ja ta kotist asjad aina kadusid jms.
Muutused võrreldes tolle ajaga on ikka meeletud olnud, rannikul oli väga uhkeid hotelle ja Tirana kesklinnas pilvelõhkujad. Muidugi on ka korda tegemata maju ja lihtsalt väga vaeseid peresid. Meie giidid rääkisid, et neil üldiselt käivad Suur-Britannia grupid, kes tihti on rahulolematud, et Albaania kolkakülas ei olegi 5* hotelle. Eks nii mõnigi asi logiseb ka, nt busside graafikut oli kohati pea võimatu välja selgitada või meili teel tehtud kokkuleppetest koha peal ei teadnud keegi midagi.
Ma ise arvaks, et ootustes tuleks siiski realistiks jääda, eks on auklikke teid ja hotellitoas midagi puudu või katki, aga sellest ei tasu ennast liigselt segada lasta. Albaania on Euroopa üks vaesemaid riike ja eks seda ole ikka näha ja tunda ka.
"Minu Albaania" jutustab ühe konkreetse naise elamustest ja jätab ehmatava mulje küll, aga terve rahvuse kohta ainult sellest nii põhjapanevaid järeldusi teha on nüüd küll ikka väga väga ülekohtune. Nagu Eestis ei oleks selliseid kes naisi tümitavad, järelikult on terve eesti rahvas selline.
Mina soovitan samuti kõigil minna ja see imeline maa koos imeliste inimestega oma silmaga ära näha! Loodusesõpradel tasub kindlasti minna Valbonë piirkonda avastama. Ülifantastiline loodus! Olen käinud 35-s riigis ja Albaania on kahtlemata top 5-s.
Lisaks veel, et ega albaanlaste tõelist olemust pealinnas ei tabagi, selleks tuleb väiksematesse kohtadesse sõita, kus inimesed siirad ja sõbralikud ning kellelgi pole kuskile kiire (ja sellest lähtuvalt närv krussis). Sama kehtib muidugi igas riigis. Meie oma perega võtame alati igas riigis rendiauto ja sõidame esmajoones pealinnast minema. Ainult nii saab kõige ehedama kogemuse :)