Jõudsime juba ilusti vastustega sinna, et transpordi valik on iga ühe enda valik, mida ja millist soovib. Aga siis ikka tuleb keegi, kes ütleb, kuidas tuleks autoga reisida ja kui kaugele võiks seda teha...Mina ei näe mingit eesmärki Berliini sõita 3 päeva, kui mu eesmärk on Berliini külastada. Ehk siis, las igaüks ise otsustab kaua ja kuhu ta soovib minna :)

Pelgalt Berliini 3päevaseks külastamiseks kindlasti lennuk. Aga kui aega laialt käes, tahad neljase seltskonnaga lisaks kevadises Brandenburgis ja Spreewaldis tiirutada, rattad kärukonksul võtta, siis om auto peris hää.

_to Hapnik _  Ka see "keegi" võiksin olla mina? Jäi selline tunne.

 Huvitav küll, kuidas on võimalik minu postitusest välja lugeda, et ma mingit absoluutset tõde peale surun? Äkki selgitad?? Minu arust on väljendid " ei kippuks" ja "tuleb" ikka totaalselt erinevad.

See minu jutt ei olnud teps mitte  käsk vaid hoopis see, milleni ma üle 30 aastase reisimise juures olen välja jõudnud. Ja mul on ikka päris palju mõttekaaslasi, kes ka sama arvavad. Seega lihtsalt üks suhteliselt levinud arvamus.

Nüüd siis Berliinist. See minu kolm päeva Berliini tähendab seda, et kolmenädalase reisi esimesed päevad mööduvad ka rahulikult kulgedes.  Tavaliselt järgneb siis Tropical Island. Õhtul kohale, buss lennurajale paika ja kui ilm lubab siis sume õhtu koos grilli ja joogiga. Järgmisel hommikul kohv ja eine ning siis terve päev Tropicalis. Õhtul hämaras tagasi bussi ja järgmine meeldiv õhtu. Ja nii on meil ilmaga trehvanud juba mitu aastat. Seejärel juba liigume edasi. 

 Kolmepäevane pikk nädalavahetus Berliinis on meil ka teemaks olnud aga siiani tegemata. See oleks kindlasti lennukiga ja piletid on läbi aastate ikka sigaodavad sinna olnud. 

 Spreewald on mul juba pikemat aega soovide listis aga pole siiani pihta saanud.

Lisaks veel selline info, et Berliini ümbruses on lademes järvesid. Mõne juurde pääseb hästi, mõne äärde kehvemini. Mingid aastad tagasi oli sealkandis hull kuumalaine. Otsisin siis igaks ööks mingi järveäärse platsi. Nii mõnus oli hommikul kuulda laste rõõmukisa, et jälle vesi. Sain järgmise tunni rahulikult silma looja lasta.

Mitte üldse halvustades Su valikut aga eks vahe tuleb ka siit sisse, et Sa, meelis, sõidad bussiga, nagu ma aru saan. Kui võrrelda nüüd süstikutega, millega ehk mõned teised reisivad, siis siit võib oluline päeva läbisõidu vahe tulla.

Ilmselt kes esimest korda autoga reisile läheb, see avastab ise, kuidas just temale sobiv sõita on ja siis aja jooksul loksub paika, kui kaugel mis ajaga ära jõuab käia nii, et ise ka rahule jääks. See viimane ongi primaarne! Loodetavasti saab siit vähemalt mingi info, et ise järeldusi teha ning hulgaliselt innustust ettevõtmisteks.

Ise käisin enne autoga reisimist üldse paaril bussireisil ja kui veendusin, et väljamaal on tõesti täitsa sõidetavad asfaltteed ning nägin, et ka bussi kiirusega saab reis tehtud, siis see andis julgust autoreise proovida.

Et õli mitte tulle visata, ma ei ütle, kus ma olen kahe nädalaga ära käinud ;)

Ja on ka juhtunud, et Tallinn-Tartu on mind kurnanud aga pikal tripil vaatad kergendusega, et oeh, ainult 150 kilti on veel jäänud sihtpunktini :)

Autoreisi puhul lisandub kütusele ka hoolduskulud ja mingi osa auto kasulikust elueast. Viimane võib olla paarsada eurot pika Euroopa reisi kohta.

Kui ma võtaks kiiret kohale jõudmist omaette eesmärgina, siis väga suurt vahet sõidukaga ei tuleks. Loomulikult, sõiduautoga tuleb keskmine kiirus kindlasti suurem kui matkabussiga.  Suure kolakaga on manöövrid aeglasemad aga otse liikudes ja pikal otsal vahet pole.

Mu esimesed matkabussid olid mõlemad sellise lahja mootoriga, et mööda naljalt ei sõida ja pigem jäin teistele jalgu. Kui ikka Kasseli kandis lõpetad kilomeetreid kestva tõusu 40 km/h ja teisi juba tõsiselt takistad, siis ega see meeldiv tunne pole. Õppisin vigadest ja praegusega jääb pigem muu liiklus mulle jalgu. Kuni Suwalkini pole suur kiirus abiks. 90 või 110 on maksimum, mis lubatud. Esimesel aastal proovisin uut bussi Varssavist Berliini suunas ja sain edukalt enamuse ajast sõidukate reas kulgeda. Aga kuna kütusosuti kukkus kivina siis tund hiljem ma selle eksperimendi lõpetasin. Kiskus sinna 20-25 liitrit sajale.

 Klassikalise suure bussi ja seltskonnaga reisid jätsin vahele aga paljudele just sobibki kindel plaan ja kindel graafik. 

 Oma kogemuse kirjapanek pole õli tulle valamine või kõvatamine. Keegi loeb ja sellest võib pigem abi olla. Mõni asi tundub võimatuna või sa ei oskagi ise selle peale tulla.  Aga siis loed, et keegi tegi seda ja täitsa lihtsalt. Ma olen ise nii mitu head ideed saanud ja hiljem mõtled, et miks ma ise selle peale küll ei tulnud.

Olen küll autoga reisimise fänn, aga see 10 +1(2) päeva tundub nii kaugele minekuks liiga lühike aeg. Võin paralleele tuua Austriasse sõiduga: sinnaminekule kulus 2 päeva, sh 1 öö Poolas. Tagasisõit Lääne-Austriast oli ühes jutis, ilma ööbimiseta, minimaalsete peatustega, kokku u 21-22 tundi, aga no see oli väga ekstreemne ja väsitav. 

Mina isiklikult ei võtaks nii pikka autosõitu ette, kui kohal olemiseks ei jääks üle 7 päeva aega. Peaks ikka arvestama faktoriga, et sihtkohta jõudmise/tagasitulemise aja osakaal ei oleks nii suur osa kogu reisi pikkusest, antud juhul oleks ~4 päeva 11st päevast, ehk tervelt kolmandik.

Tegelikkuses kaob ka lennukiga päev minnes, teine tulles, vaja lennujaama saada, 1-1,5 tundi varem kohale, lennult maha, rendiauto vaja saada jne, sama tagasitulles va auto. Seega autoga nt Austriasse väga palju suurem ajakadu ei olegi, ainult väsimus.

Päris nii ka ei saa võtta nagu siin eespool välja toodi. Autoga reisimise üheks osaks ongi ka sihtkohta sõitmine ja tagasi sõitmine ehk roadtrip :) Seega algab reis autosse istumisest, mitte sihtkohta jõudmisest. Olgu sihtkohaks kas kindel punkt, kuhu nö ühe jutiga minnakse või siis mõtteline punkt, kuhu jõudmiseni tehakse kümneid vahepeatusi. 

Kui lugeda päevi ning arvutada palju "raisku" läheb auto roolis istumisega, siis ei tohiks ju küsimustki olla ning valida tuleks kiireim transpordiliik, olgu selleks antud marsruudil lennuk, praam või rong. Kui tähtis on ainult nt Austrias kohal viibitud aeg (päevade arv), siis ei saa auto kuidagi olla mõistlikum kui lennuk. Kui aga mängu tulevad ka muud faktorid (nt soov kohapeal linnast väljas ringi liikuda jne), siis on otsustamine juba keerulisem.

Jube "äge" lugeda, kuidas ikka suudetakse kogemuse jagamisest teha mingi äraspidine tõlgendus.
Kellele ei sobi alla 7 päeva sihtriigis jne... Kellele ei meeldi kasvõi 3 päeva Berliini sõita. No ma ei tea... Ja järgmiseks ometi mainitakse , et eks igaüks leiab endale sobiva variandi. 
Miks on vaja arvustada kellegi reisimise eelistusi ? Annab see midagi juurde ? Teeb paremaks reisiselliks ? Reisimise maailmameistriks ?
Ka sinna Horvaatiasse võib sõita 12-päevase reisi jooksul, ei ole ju vahet. Kellele see sobib , sellele sobib. Kellele see ei sobi, ei pea vastupidi arvajat "ära needma".

Võibolla polegi paljudel inimestel võimalik leida piisavalt aega, et üle kahe nädalast autoreisi ettevõtta. Aga siiski on ka soov Horvaatiasse jõuda ja teha seda nimelt autoga. Ei tea , kas tuleks ära keelata ?

On inimesi kellele meeldib autot juhtida ja sellega liikuda. Ise kuulun nende hulka! Samuti on mul tuttavaid, kes ei taha isegi Tartust autoga Tallinnasse sõita. Saan neist täiesti aru ja võtan nad Tallinna Autobussijaamas peale ja teen vajalikud sõidud pealinnas ära. 

Sama on ka puhkuse reisidega. Tõesti, elame põhilistest Euroopa turismipaikadest vähemalt 2 - 3 päevateekonna kaugusel ja Läti, Leedu ja Poola läbimine muutub aastatega mõnele tüütuks. Enda jaoks olen ka nendes riikides uusi kohti avastanud ning reeglina teekonna kulgemist muutnud.

Mereliivale puhkama sõitmiseks ei pea tõesti autoga minema, aga mulle selline passiivne puhkamine ei meeldi, tahan näha uusi kohti, suhelda inimestega ja saada meeldivaid elamusi. Selleks on autoreis parim!

Olen ka selline turist, kellele meeldib autoga reisida. Eriti pikemaid otsi, kuhu on võimalik autoga reisida. Kaugemad otsad nt Aasiasse jne muidugi lennukiga ja kohapeal rendin auto. Aga Euroopasse ikka autoga. Pere on autoreisiga väga harjunud ja igal suvel tekib selline ärevus, et kuhu ja millal. See on nagu haigus. Sihtkoha valime alati vastavalt puhkustele ja võimalustele.  Enamus kordi olen alati ise roolis ja meeldib. Autoreis annab teatava vabaduse valida sihtkohta ja marsruuti. Teekonnal leiab alati midagi uut või erinevust võrreldes eelnevate aastatega. Kindlasti tekib küsimus, et kas autoga reisides on võimalik puhata? Minu jaoks ongi see puhkus ja võimalus kiiresti  igasugustest muredest ennast välja lülitada :)  Lennuk on kiire ja tore, kuid siiski reisin meelsamini autoga. Eks igal omad valikud.

6000-7000-8000 km on päris pikk välp. Uuel (liisingus oleval) autol on läbisõidupiirangud seoses garantiiga, vanemal on päris suur tõenäosus, et midagi juhtub. Mul lendas Albaanias kliimapump. Polnud suur tragöödia, sõitsime rohkem lahtise aknaga. Aga isegi kodust 20 km eemal on ebameeldiv, kui generaator saba annab.
Kuidas te tehniliste murede vastu end kindlustate? Puksiir, defekteerimine, varuosa tellimisega seotud ootepäevad...

Kaliningradis õnneks mehed said aru, et viisa saab läbi ja aeti Anatoli merelt garaazi, et mu alumiiniumist karteripõhi ära keevitada, kestab siiani, aga sellist lahendust ei pakuta teps mitte igalpool.

Mul auto liisingus aga pole ühtegi piirangut, seega sõltub liisingulepingust. Eks enne minekut tasub ettevalmistusi teha ja mõelda läbi, mis saab kui midagi juhtub nt tutvuda oma kasko tingimustega, kontrollida auto üle (rehvid, tungraud, varukaitsmed, õlivahetus, veermik, pidurid jne) ja varuda nipet näpet asju, et lihtsamad asjad saaks ise parandatud. Lõpuks tuleb valmis olla, et midagi juhtub, seega tasub selleks omada nii aja kui rahavaru. 

Garantiiga autodel on teatud juhtudel esinduse poole pealt ka mingi võimalus täiendavalt abi saamiseks, VW oli näiteks mingi mobiilsusgarantii.

See on elementaarne, et enne pikemat otsa uurid natuke auto seisukorda. Lisaks tuleb kasuks, kui kasvõi tagavarapirnid kaasas on. Seda eeldusel, et saad ise vahetatud. Ise olen korra selle vastu eksinud ja juba Kaunases piduriklotse vahetanud. Kaunases sai kunagi varem ka autoabi geneka remondiks kasutatud.  Isegi eelnev spetsiaalne kontroll esinduses ei anna garantiid.  Kuigi mõni hilisem remont lausa karjub pooliku diagnoosi järgi. Sellel teemal isegi mõned artiklid ilmunud. Aga tungraud, rattavõti, lihtsamad võtmed-kruvikeerajad, näpitsad ja hea hall Macaiveri teip võiks olemas olla. 

 Tuleb lihtsalt vaim valmis panna ja seda pigem paratamatusena võtta, mis ei pea tuju rikkuma. Esimest bussirümakat sai igal reisil remonditud. Kuna rohkem, kuna vähem. Starter, rattalaager, mootorist punase tule põhjal haihtud õli kahtlustatud ja mida kõike veel. Tookord töökaaslane lõõpis, et kui enne Märjamaad teele jääte, tulen ja lohistan koju tagasi. Ja siis süttib kilomeeter pärast Märjamaad armatuuris punane õlituli...Uhh, õnneks oli anduri rike, mis selgus alles pärast esimese masenduse möödumist. 

 Rattalaager lendas reede hilisõhtul. Autoabi oleks ainult defekteerimise eest ulmesumma küsinud ja remonti nad ei pakkunud. Laupäeval mingit lootust ei antud. Auto tüübi järgi tellimine nädal aega. Kohaliku taadi abiga lammutasime laiali ja siis saime esmaspäeval samast poest laagri numbri järgi täiskomplekti kohe riiulist ja kümme korda soodsama hinnaga kätte. Kaks päeva sundpeatust sattus kohta, mida siiani hea sõnaga mäletame. Aeg möödus kiirelt ja kõik olid hiljem rahul. Ainult pisike muudatus tuli plaanides teha.