Viskan siin palli õhku ja uurin, kes vaatab kodumaiseid või välismaiseid reisisaateid ning milliseid? Hetkel tundub , et iga vähegi tuntud inimene teeb oma reisisaate ja olemasolevate kvaliteet ning tase on täiesti erinevad. Samas arusaadavalt võib olla publikut mõlemale, sest kogenenud reisisell vaatab reisisaadet ehk veidi teise nurga alt, kui see kes on vähem reisinud.
Etaloniks on muidugi "Kaks kanget", nemad nende reisisaadetega ju ka alustasid, oma kindel nišš on ka 4x4 reisisaadetel (Venemaa seiklused jms) ning täiesti vaadatav on ka "Õhinapõhised Kuubal".
Uhhuduur sobib augutäiteks, kuid on väheinformatiivne - pigem nagu oma seltskonna kroonika.
Ülejäänuid Eesti reisisaateid ei vaata, kui ehk, siis ainult esimest episoodi (suurim pettumus on Vietnami reisisaade).
Ilmselt oskavad Eesti telekomifirmad järjestada vaadatatuimad reisisaated, sest neil on info telesaadete vaadatavuse kohta, kuid pakuks puusalt, et umbes selline see järjestus olekski, nagu avalauses pakutud.
Nagu paljud eelnevad, siis esikohal on Kaks kanget. Vaatan ka korduseid, Hetkel siis Jaapan.( Parimad reisid minu meelest olid Venemaa, USA, Jaapan ja Mehhiko). Gruusiat pole veel näinud. 4x4 või selle uuem variant Autoga Kolumbias olid head. Uhhuutuur oli alguses tõesti hea, viimane tundus ka väsinud. Põhiliselt on mul telekas Viasat Nature peal. Jeremy Wade retked koletiste järele on mõnusad.
Tegelikult meenus nüüd ka kunagine (võib olla tehakse tänagi edasi, pole enam kursis) sari Amazing Race. Segu ümber maailma reisist koos võistlusega ja ...inimestevahelistest suhetest. Lisaks lahedate kohtade ja erinevate kultuuritavade nägemisele, meenub ka rohkelt lõbusaid seiku. Kasvõi kui kaks ameeriklasest võistlejat (esimest korda elus üldse välismaal) jooksevad mööda Victoria joast ja üks pöörab sekundikümnendiks pilgu ning kommenteerib: "Päris lahe " ning teine vastab: "Yes", Ja jätkavad igasugust lähemat tähelepanu pööramata edasi jooksmist. Või kaebamised, et miks pole kuskil Aafrika võsasse korralikke teid ehitatud. Või kurtmine Indias (kus alati olid seriaali kõige värvikmad lood), et närvid on täiesti läbi kuna autojuht lasi inim-ja autotühjal teel kogu aeg signaali jne. Samuti musta kalamarja söömise võistlus Venemaal. Aga ka vibulaskmine Keavas jne.
Peaks ehk hakkama uuesti vaatama!
Tiina Park toodetud sarju olen vaadanud, päris esimest enam isegi ei mäleta -vaatasin wikist üle, et
"C'est la vie" (1999–2000, ETV), siis veel ise reisida eriti polnud saanud ja oli kuidagi ikka põnevam vaadata, päris viimast "Süda kohvris"pole isegi näinud. Kõige nigelam viimase aja reisisaade oli Võsaga Vietnamis nii sisutühja reisisaadet pole kunagi näinud aga vaatasin(tegelikult küll rohkem kerisin läbi) huvipärast, sest ise sai just hiljuti pikalt oldud kesk- ja lõuna- Vietnamis aga sellest saatest sai vingumürgituse isegi seda läbi kerides.
Kaks kanget on hea kvaliteediga ja välismaistest meeldivad Simon Reeve saated, sest seal ei näidata vaid ilusat poolt maast.
Kõik vaatan ära! Isegi "Trumpi müüri radadel", pika hambaga. Herbert Murdi kiretut monoloogi on piinav kuulata, täpselt nagu eelmainitud Peeter Vähigi oma. Pannud Tsetõrkinile GoPro kaamera külge, kui ta seal kohalikega sekeldas ja asju ajas, oleks võrratu vaatamine olnud. Teine pika hambaga vaadatud saade oli Mississipi Hääled. Sama teema, minnakse tähendusrikaste nägudega kõrtsi sisse ja siis algab poole tunnine monoloog selle asutuse tähtsusest. Terve saade!
Aga kõik teised on puhas nauding. Isegi vananevate näitlejate maailmaavastamiste sarjad naudin ära.
Maitse asi muidugi.
Eesti teleproduktsioonist ise eriti suurt peale reisisaadete ei vaatagi. Kuidagi hea on vaadata oma inimseste pilgu läbi maailma erinevaid piirkondi ja ise mõtteid reisimiseks saada. Youtube’is olen proovinud erinevaid kanaleid, aga päriselt pole keegi ikka kõnetanud. Jääb kuidagi pinnapealsemaks, mõnevõrra üllatuslikult isegi. Sama võib öelda ka igasugu BBC ja Simon Reeve tüüpi matkajate kohta.
Aga rääkides lemmikumatest ja vähem lemmikumatest - ja alustame viimase peal saadetest:
4x4 Reisid - Kuigi algas pigem off-roadile suunatud saatena, siis ajapikku on rohkem piirkondade tutvustamist sisse tulnud ja rohkem reisisaateks muutunud. Omal käel ilma igasuguste giidideta, oma autodega ja sellistesse piirkondadesse reisimine kuhu tõesti vähesed satuvad või minna julgevad - mida veel tahta. 4x4 Reisid võiks arvata, et päris igale ühele pole, aga kellele meeldib omal käel kolistada niimoodi ringi, siis kindlasti väga hea saade. Mõned ehk tahaksid rohkem show’d, aga mulle sobib nii naug see on.
Teised Väintsi saated (Õhinapõhised, Ameerika saated) - neidki on terve hulk juba tekkinud ja Väintsile omases stiilis saated kus rõhk rohkem piirkondade ja vaatamisväärtuse tutvustamisel kui 4x4 laadis “kulgemisel”. Meeldivad ka kõik väga. Ise esimesena soovitaks Peruud ja Trumpi Müüri Radadel
Peeter Vähi reisisaated (Saladuslik Aafrika, Arktikast Antarktikasse, Vaikne Ookean - täpset nime ei mäleta praegu, Siiditee saade) - Pikad reisid, mida seltskond ise ekspeditsioonideks kutsub. Neil on mõned kindlad eesmärgid, tihti vähemtuntuid ja lihtsama eluviisiga hõime ja rahvaid külastada. Kindlasti huvitavad vaatamised, palju infot ja teksti peale lugemist. Rohkem hariva loomuga kui mitmed teised saated. Reisid on väga pikad ja selle kohta võiks isegi rohkem saadetesse paigutada kui 10 x 30 minutit, aga panevad vaatama alati kui peale sattuda.
Kaks Kanget - See võib siin vastakaid arvamusi tekitada, aga ma ikkagi julgen seda ka väga heaks saatesarjaks nimetada. Eelnevatega võrreldes on natuke turistikam sari kindlasti. Mõned sarjad on vähe paremini õnnestunud kui teised. Üldiselt peab stiili kiitma. Hea segu reisi siginiast-saginast, hotellide otsimisest, orienteerumisest ja muust taolisest ning korralikult paikade tutvustamisest. Margna on selles osas selgelt juhtohjad võtnud, Jõekalda on viimastes seeriates näidanud, et justkui ei viitsi enam nii väga. Võib-olla on see näideldud ka natuke. Kaukaasias käis Luminori reklaam ja Instagrami postitamine vähe närvidele. Igaljuhul olen kõik osad ära vaadanud, isiklikult soovitaks esimesena tehtud Lõuna-Ameerikat ja vaatamata praegusele ajale ka Venemaa saadet.
Keskmikud:
Eesti Lipp Ümber Musta Mere, Kuuba, Islandi, Albaania…- Üldiselt tip-top formaat. Minu jaoks midagi jääb võrreldes Väintsi saadetega puudu kuigi informatiivsed on saated väga. Albaania on endal veel vaatamata, Island ja Must Meri olid väga ägedad saated ikkagi. Napilt panen siia kategooriasse ja see selline tunnetuslik põhjus rohkem
Eestlased Jaapanis, Mehhikos… - Nooremate kuttide saade Kanal 2-s. Ehk mitte päris reisisaade, aga intervjuude ja reisi segu. Pole päris minule, aga kiidan julguse eest midagi teistsugust teha ja paneb täitsa vaatama ka kui peale sattuda.
Onu Raiu - Selgelt Väintsi tuules tekkinud saated. Nende ühine Iraani saade oli suurepärane, ülejäänud on kuidagi lahjemaks jäänud. Jääb jälle midagi puudu, kuigi otseselt nagu viga ka midagi pole. Võib-olla rõhuasetus kuidagi “vale” enda jaoks. Inspira pealt pole väga võimalust vaadata neid olnud samuti.
Kehvakesemad:
Johannese Lähetamine - Kummaline poliit-reisisaade. Ei meeldinud üldse kuidagi nokkiv stiil ja läbi sellise prisma lähenemine.
Uhhuduur - Usun, et sellel saatel on fänne palju. Küllalt ekstreemne reisimisviis, mis on lahe, aga minu jaoks varjutab osaliste jauramine ja kohutav teksti pealelugemine kellegi naisterahva poolt tugevalt saadet. Asjast räägitakse vähe. Natuke raisatud potentsiaal. Kõige esimene sari viis siiski põnevatesse Hiina piirkondadesse ilma üleliigse plärata ja juba enam kui 20 aastat tagasi.
27 - Piret Järvise ja Indrek Treufeldti reisisaade. Kumbki külastas erinevat EL riiki ja sai 15 minutit eetriaega. Üht-teist on vaadata ikka, aga nende saadetega ei teki sellist tunnet nagu pikemate sarjadega. Mingi imelik poliitiline maik oli ka juures asjal. Erilist muljet ei jäta.
Pea Ees Vette - Piret Järvise hilisem saade oma kaasaga ja väikese lapsega Tais. Ehk peaks ühe võimaluse veel andma, aga erilist muljet ei jätnud. Perereisid võtavad minu jaoks kuidagi hoogu maha saatesarjast.
Prominent külastab paiku - siia alla lähevad kõik Reisile minuga, Päikesepüüdja ja Vahur Kersna reisid. Tegu on eraldiseisvate saadetega kus osalised iga saade uues paigas on. Oli üsna levinud formaat enne kui Kaks Kanget ja 4x4 regulaarselt jooksma hakkasid. Väga kommenteerida jälle pole, jäävad kuidagi kiirustatuks ja pinnapealseks. Päikesepüüdjat tahaks taas vaadata samas, seda enam nii hästi ei mäleta.
Naised Karavanis - Täielik saast, millele ei tasu aega raisata. Ei saagi aru kas asjaosalised näitlevad halvasti või vinguvad päriselt kõige ja kõigi üle. Midagi huvitavat pole, ainult oma vahelised suhete klaarimised.
Siis veel raadiosaated
Jäljed Gloobusel - Igati lahe saade Andres Karu ja Väinoga. Saab Kukust ja Spotifyst järgi kuulata. Mõned mägironijad Andres Karu tausta tõttu on saadetesse kutsutud, kes ennast nii väga ei kõneta, aga huvitav on ikka. Hea dünaamika ja ladus saade, meeldib ja soovitan väga.
Reispass - juba pikalt eetris olev Ivo Tšetõrkini saade. Siin on pea alati külalised saadetes. Veidi oleneb külaliste jutust saate headus, kuna neile on antud kandev roll. On siiski palju kuulata kui piirkond või külaline kõnetab. Lastakse ka piirkonnaga seotud muusikat ja reklaami Err-ile kohaselt pole. Isiklikult meeldib Jäljed Gloobusel siiski rohkem.
Kuula Rändajat - Henrik Relve saade. Uuemad osad näivad olevat ilma “saatejuhita”, vaid härra ise räägib. Külastab ülipõnevaid kohti ja rahvaid, kunagine saatejuht ei meeldinud. Segas muudkui jutule vahele. Nüüd pole eriti kuulanud, aga taas peaks võimaluse andma. Usun, et tegu on hea saatega.
Sai päris palju :) Nüüd aeg teistele kommentaaridele pilk peale heita. Midagi läks kindlasti meelest.
Tore teema. Vaatan ka ise kodumaiseid reisisaateid üpris meeleldi. Eriti lahe, kui mõne saate marsruut on osaliselt klappinud enda poolt läbitud teekonnaga. Sümpaatsed on "Kaks kanget", "Meie aasta...", Peeter Vähi & Tiina Jokineni saated, ka "4x4" ja "Ehh, uhhuduur" pole pahad. Ka "3 naist karavanis" oli meie arust täitsa okei ja lõbus vaatamine.
Hiljuti Fidžil käies sai aga Sigatoka liivadüünide külastuskeskuse kutiga jutuhoos, kuna jutt läks Eesti peale, tema telefonis aidatud üles otsida episood "Salapärastest saartest", kus hr Vähi just sealsamas toimetas.
Kuid kõige arusaamatum ja nõutukstegevam on minu jaoks "Seiklus Hiinas" (youtube'is nime "Sander Valge Hiinas" all), mille esimene episood oli Kanal2 eetris üle-eelmisel pühapäeval ning vaatasin seejärel läbi ka kõik ülejäänud episoodid, mis saadaval youtube'is. Saatejuht presenteerib Hong Kongi Hiina Rahvavabariigi pähe, Hiina RV territooriumile ta üheski episoodis ei sisene. Niisiis pole ükski episood filmitud Hiinas. Väga kurb. Mulle meeldib Hong Kong väga, olen käinud nii seal kui ka Hiinas palju kordi. Hoolimata sellest, mida punavõim viimastel aastatel korda on saatnud, on siiski tegu 2 erineva üksusega - Hiina RV ja Hong Kong SAR. Hong Kongil on oma tolli- ja piirisüsteem, oma valuuta (Hong Kongi dollar), räägitakse erinevat keelt (kantoni), olümpiamängudel käiakse oma võistkonnaga oma lipu all. Ajalugu, tänapäev ja kultuur erinevad punase Hiina omast totaalselt. Hiina ja Hong Kongi vahel on piir. Seesugune kajastus teeks enamikke hongkonglasi väga kurvaks. Uudishimu ei anna rahu aga selles osas, et milleks tegi saatejuht Hiina viisa? Hong Kong on Eesti kodanikule viisavaba. Käis ta siiski Hiinas, seda aga kaadriväliselt ja mingil põhjusel seda ei näidata?
Kohalikest meeldib juba enamuse poolt kiidetud kaks kanget.Vaatan ka välismaiseid STV st.Ei meeldi Naised karavaniga(pealkirja ei mäleta) ja Peeter Võsa Vietnam ka ei meeldinud.Mul lapsed käisid Vietnamis ja kiitsid.Lisaks Jaapan oli ilus ja kultuurne(jälle laste kogemus).Mis puutub HongKongi,siis ka kuulsin et see erineb muust Hiinast tugevalt.Autoga reisisaated sisaldavad muidugi üksjagu auto probleeme.
