meeldis see saade, kus muusikud piki Mississipit rändasid.

Karavaniga naisi oli päris huvitav vaadata, sest enamasti on reisisaated pigem meeste pärusmaa.

Paljusid saateid vaatan rõõmustades, et ise ei pea seal reisil olema (kõik need autoga pärapõrgus loksumised nt).

Etaloniks on muidugi "Kaks kanget", nemad nende reisisaadetega ju ka alustasid, oma kindel nišš on ka 4x4 reisisaadetel (Venemaa seiklused jms) ning täiesti vaadatav on ka "Õhinapõhised Kuubal".

Uhhuduur sobib augutäiteks, kuid on väheinformatiivne - pigem nagu oma seltskonna kroonika.

Ülejäänuid Eesti reisisaateid ei vaata, kui ehk, siis ainult esimest episoodi (suurim pettumus on Vietnami reisisaade).

Ilmselt oskavad Eesti telekomifirmad järjestada vaadatatuimad reisisaated, sest neil on info telesaadete vaadatavuse kohta, kuid pakuks puusalt, et umbes selline see järjestus olekski, nagu avalauses pakutud.

Üritasin Peeter Vähi saateid vaadata, sest seigeldi väga põnevates kohtades, aga no ei suutnud. Selline ei saa reisisaate juht olla. Nagu AI loeks teksti ette. Null emotsiooni.

Nagu paljud eelnevad, siis esikohal on Kaks kanget. Vaatan ka korduseid, Hetkel siis Jaapan.( Parimad reisid minu meelest olid Venemaa, USA, Jaapan ja Mehhiko). Gruusiat pole veel näinud. 4x4 või selle uuem variant Autoga Kolumbias olid head. Uhhuutuur oli alguses tõesti hea, viimane tundus ka väsinud. Põhiliselt on mul telekas Viasat Nature peal. Jeremy Wade retked koletiste järele on mõnusad.

Tegelikult meenus nüüd ka kunagine (võib olla tehakse tänagi edasi, pole enam kursis) sari Amazing Race. Segu ümber maailma reisist koos võistlusega ja ...inimestevahelistest suhetest. Lisaks lahedate kohtade ja erinevate kultuuritavade nägemisele, meenub ka rohkelt lõbusaid seiku. Kasvõi kui kaks ameeriklasest võistlejat (esimest korda elus üldse välismaal) jooksevad mööda Victoria joast ja üks pöörab sekundikümnendiks pilgu ning kommenteerib: "Päris lahe " ning teine vastab: "Yes", Ja jätkavad igasugust lähemat tähelepanu pööramata edasi jooksmist. Või kaebamised, et miks pole kuskil Aafrika võsasse korralikke teid ehitatud. Või kurtmine Indias (kus alati olid seriaali kõige värvikmad lood), et närvid on täiesti läbi kuna autojuht lasi inim-ja autotühjal teel kogu aeg signaali jne. Samuti musta kalamarja söömise võistlus Venemaal. Aga ka vibulaskmine Keavas jne.

Peaks ehk hakkama uuesti vaatama!

Tiina Park toodetud sarju olen vaadanud, päris esimest enam isegi ei mäleta -vaatasin wikist üle, et

"C'est la vie" (1999–2000, ETV), siis veel ise reisida eriti polnud saanud ja oli kuidagi ikka põnevam vaadata, päris viimast "Süda kohvris"pole isegi näinud. Kõige nigelam viimase aja reisisaade oli Võsaga Vietnamis nii sisutühja reisisaadet pole kunagi näinud aga vaatasin(tegelikult küll rohkem kerisin läbi) huvipärast, sest ise sai just hiljuti pikalt oldud kesk- ja lõuna- Vietnamis aga sellest saatest sai vingumürgituse isegi seda läbi kerides.

Kaks kanget on hea kvaliteediga ja välismaistest meeldivad Simon Reeve saated, sest seal ei näidata vaid ilusat poolt maast.

Kõik vaatan ära! Isegi "Trumpi müüri radadel", pika hambaga. Herbert Murdi kiretut monoloogi on piinav kuulata, täpselt nagu eelmainitud Peeter Vähigi oma. Pannud Tsetõrkinile GoPro kaamera külge, kui ta seal kohalikega sekeldas ja asju ajas, oleks võrratu vaatamine olnud. Teine pika hambaga vaadatud saade oli Mississipi Hääled. Sama teema, minnakse tähendusrikaste nägudega kõrtsi sisse ja siis algab poole tunnine monoloog selle asutuse tähtsusest. Terve saade!

Aga kõik teised on puhas nauding. Isegi vananevate näitlejate maailmaavastamiste sarjad naudin ära.

Maitse asi muidugi.

Ma olen muidugi vaadanud need kodumaised sarjad enamalt jaolt ära (pean tunnistama, et Meie Aasta läheb ainult parmaks), aga jälgin ka Youtubeist Paddy Doylei, 2Passports 1Dream `i. Samuti reisi/köögisarju nagu näiteks Mark Wiens erinevais maailma paigus maitsmas head paremat.