Estonian Air`i pahad päevad

Asjalik küll, aga samas tekitab analoogset segadust Air Balticuga. Kui ikka tekib mingil hetkel vajadus see pagas ära anda - nt selgub, et tagasiteel on kohver "kosunud", siis hakkab jama pihta ja siis olgu Estonian Air valmis pahaste klientide nurinat pareerima! Enamikus lennujaamades ei saa ju koge check-in´is seda lisa juurde maksta, tuleb ikka mööda lennujaama kapata.
Vägisi tundub, et see idee on imporditud koos uue tegevjuhiga just Air Balticust...

Mis siin imelikku. Enne reisi tead ju, et lendad käsipagasiga. Kui pagas suureneb, maksad lennujaamas lisatasu ja kogu lugu. Easyjeti ja Ryanairiga on nii ja selle vastu ei vaidle keegi. Mulle isiklikult see pakkumine meeldib.

Homme (29.09.) avalikustab EA ka oma uue strateegia. Eks siis näeme mis trikid neil veel varuks on.

Järgmine uudis on Superlight pakett - kui loobud lisaks äraantavale pagasile veel ka võileivast, oksekotist ja istmealusest päästevestist, saad pileti kõigest 37.95 eest

Iroonia?
Mina võiks kasvõi tiiva peal lennata, kui see mulle vähem maksaks. Reisides ei otsi mina elamust lennureisist. Seal ei pea olema viiekäiguline eine ega varieteeprogramm.

Samas on Lacplesisel võimalus valida lendamiseks vaid äriklassi ja nautida sajaga. Igaühele oma, nõudlus määrab turul pakutava. See nišš oli täitmata ja mul on vaid hea meel selle üle, et ma saan reisimisel lisaks RA pakkumistele ka eesti õhku kaaluda.

Tiiva peal lennata? Sa ostaks auto ilma turvavööta või sööks mädanenud toitu ka kui vähem maksaks? :)

Mul on natuke kahju, et lendamine teatava glamuursuse on kaotanud. Isegi nn normaalsed lennufirmad ei paku tavaklassis enam ajalehti ega sooja toitu, pähklitest ja veiniklaasikesest rääkimata. Lennujaamades on ka paras hullumaja, kuna reisijaid on liiga palju ja turvameetmed on kaine mõistuse piirid ületanud.
Muidugi on hea maksta nii vähe kui võimalik ja oma sihtkohta(või enam-vähem selle lähedale) jõuda, aga mõnu lendamisest on samuti kadunud.

Minul küll kahju pole. Minu jaoks on lendamine lihtsalt üks moodus liikuda kiiresti punktist A punkti B. Kui aga glamuursust taga ajada siis seda on ju alati võimalik juurde osta.

Just, baaspakett ei pea olema glamuurne. Igaühele oma. Lennuliiklus on muutunud täiesti tavapäraseks ja pikemate vahemaade puhul kõige mõistlikumaks transpordiliigiks.
Ajalehe saab lennujaamast alla euro kaasa haarata. Lennukis pakutav toit maksab saabumisel või vahetult enne õhkutõusmist mõne euro - niikuinii peab aega seal parajaks tegema. Pähklitest ja veiniklaasist rääkimata. Kui nendest loobumine aitab kahe punkti vahel vajaliku liikumise oluliselt odavamaks muuta, siis minul selle vastu midagi ei ole.

Nõustun viimase kommenteerijaga.
Saaks kuidagi seda lennujaama varem saabumise aega ka lühemaks, siis oleks bueno.

Estonian Air taastab lennud Riiga ja Helsinkisse ning tihendab lennugraafikut Stockholmi, Peterburi ja Vilniusesse:

http://www.e24.ee/637126/estonian-air-taastab-lennud-riiga-ja-helsingisse/

Täpsemalt (sagedused, ajad, lennukitüübid) on kirjas siin:

http://airlineroute.net/2011/11/20/ov-s12update1/

CR9 on CRJ-900, SF3 on Saab-340

Panen siia igaks juhuks kirja värske ja hoiatava kogemuse Estonian Airiga: olge piletiostul tähelepanelikud!

Ostsin EA piletid TLL-ARN-TLL läbi reisibüroo, maksin ära, kõik korras. Mingil hetkel hakkasin otsima pagasi kaalulimiiti ja vahi imet! Pagasit hinna sees polnudki!
Võtsin ühendust reisibürooga ja mis selgus: broneerimissüsteemis EI NÄIDATA Estonian Airi odavaima hinna kõrval MITTE MINGIT märget, et pagas tuleb soovi korral juurde osta. Ja infot sellise hinnasüsteemi kohta pole büroole saadetud ka!
Välja osta tuleb odavaima hinnaklassi piletid loomulikult kohe ja kui sa hiljem avastad, et pead pagasi juurde ostma, maksab see 40 eurot suund.

Reisibüroo võttis EA-ga kohe ühendust, aga seal muidugi viga omaks ei võetud. Asja teeb eriti mahlakaks fakt, et kõige odavamaid pileteid ei saa ka tagastada ega ümber vahetada (mida ma teadsin ja millega olin arvestanud) -> oled sunnitud juurde maksma või sõitma käsipagasiga. Jälle EA-l 80 eurot nagu maast leitud.
Ah jaa, EA infotelefonilt soovitati mul pöörduda tarbijakaitseametisse, sest nendel pole mulle müüdud piletitega midagi tegemist :D

Mina isiklikult siin EA poole küll näpuga ei näitaks. Ma küll ei mäleta, kust mina selle uue pagasiinfo sain, aga olen sellest teadlik. Pigem imestan, miks reisibüroo, kes igapäevaselt asja sees on, ei oma uut infot.

Selgesõnaliselt on kõik info ära toodud http://estonian-air.com/et/reisijale/enne-reisi/pagas/

Ning kui ma EA kodukalt piletit bronnin, siis on ka seal erinevad piletiklasside valikud Light Eco, Eco jne. See peaks küll enda mure olema, et selgeks teha, mis neil vahet on. Ühe hiirekliki tegemise vaev.

Sama kehtib ka reisibüroo kohta, kes sulle Light Eco paketi bronnis ise teadmata, mida see sisaldab või sulle lisainfot andmata, mida sa ostad.

Kui ostad pileti otse EA-st, siis on ilusti hinna juures märge kirjas, et pagasit hinnas ei ole ja ka see, et hiljem pagasit lisada ei saa. See juba mitmel lehel enne lõplikku maksmist ja kinnitust.

Kuna ostsid pileti reisibüroost, siis antud juhul on just nemad jätnud sind teavitamata, et pileti hinnas pagasit ei ole. Seega peaks kaebus minema ikkagi reisibüroole. Kui sa ostsid neilt pileti koos pagasiga, aga said odavaima pileti ilma pagasita, siis on nende mure see asi korda ajada ja sulle uus pilet osta. Kui nemad oma probleeme EA-ga lahendada ei suuda, siis see on juba nende probleem.
Tarbijakaitsesse pöördudes peadki taotluse tegema just selle reisibüroo kohta, sest sinul on ostu-müügi leping nendega ja nemad on jätnud lubatud teenuse osutamata.
Kui kogu suhtlus käis suuliselt ja suuliselt lubati makstud raha eest anda pilet koos pagasiga, siis on vist väga keeruline midagi tõestada. Kui oled meilidega suhelnud, siis peaks mingi märk lubatud pagasist kuskil kirjas olema.

Küsimus ongi selles, et kui ma ise bronnin, siis ma tean, mida ma ostan, aga seekord tõesti oli kusagil kuklas vanast ajast pärit teadmine, et EA puhul on pagas hinna sees. Otse kodulehel broneerides on muidugi kõik näha, nagu - paraku hiljem - selgus.
Õppetund mulle endale, mis teha. Järeldused tegin ja bürooga sain samuti kokkuleppele.

@ punks

Aga miks Sa siis büroole selle raha juurde maksid? Büroo ülesanne ongi ju korraldada Sulle sellised piletid, nagu Sa soovid. Või Sa ei öelnud, et tahad pagasiga pileteid? Siis oleks büroo pidanud üle küsima, kas ilma pagasita ikka sobib. Igal juhul büroo viga, EA-ga pole siin midagi pistmist.

Ise olen pärast EA uue klassisüsteemi rakendamist mitu korda pileteid ostnud ja ilma pagasita (Light) pileti puhul karjub ekraan kohe mitmes kohas ja punasega, et pilet on ILMA PAGASITA! Ma ei kujuta ette, et reisibüroo ei tea, et EA odavaimad piletid on Light klassis ja pagasita - mis büroo see selline on?

Nii et mina hetkel küll ei saa öelda, et EA oleks midagi valesti teinud. Ma oleksin küll bürooga vaielnud, mitte 80 euri juurde maksnud.

P.S. isiklikust kogemusest saan öelda, et isegi Eesti parimates ja suurimates büroodes on teinekord tööl inimesed, kes ei jaga kohe üldse matsu ja keeravad siukse jama kokku, et siga ka ei söö pärast. Ja ei tunnista oma viga ka kuni sinnamaani, et lennufirma võtab konkreetse konsultandiga ühendust ja küsib, et miks too selliseid imelikke asju räägib ja kas ta tõesti ei tea, kuidas asjad käivad. Siis helistab konsultant pool-nuttes kliendile ja palub ikkagi mitte-sobilikud piletid alles jätta ja ehk saaks ikkagi kuidagi nii ja naa.

Mu meelest täitsa normaalne. Miks peaks käsipagasiga ja äraantava pagasiga reisijad maksma sama hinna? Transamehed tahavad ju ka palka saada ja käsipagasiga reisijana ei ole mul huvi seda maksta. Äraantava pagasiga aga on see enesestmõistetav.

Lennujaama transpordimeeste palk tuleb lennujaamamaksudest.

Lennuki kaal mõjutab otseselt kütusekulu. Seda võib ka nii võtta, et kokkuhoitud raha jagab firma kokku hoida aidanud kliendiga, andes selle võrra pileti odavamal
Iseenda rumalust ei oleks mõtet küll avalikult demonstreerida.
EA ongi väike, mitte suur ning võib seega veidi erineda ärimudelilt ka.

See saab tihe liiklus olema jah. Eriti kui Kokkola suurt rahva-arvu arvestada ning Singapuri ettevõtjate huvi Pohjanmaa vastu.

Kokkola liin jääb Singapuri ettevõtjate huvipuuduse tõttu kahjuks avamata :(

http://www.ohtuleht.ee/467644

Air Asia pakkus mulle ka just 20 MYR eest tühja kõrvalistme tellimise (ja seega "flat bed") võimalust :)

Meie ajakirjanduse valu ja võlu oma ehedal kujul ehk kuidas serveerida aastaid hiljaks jäänud uudist värske pähe. Muide, käivad ka kõlakad, et Estonian Air plaanib keelustada pardal suitsetamise.

Estonian Air oma FB lehel kirjutab:

Tõstame teenindusklassi!

MIS? See on meie uus lisateenus, mis annab algselt turistiklassi ECO, ECO Plus või Mini ECO pileti ostnud reisijale võimaluse reisida äriklassis ning nautida äriklassi mugavusi.

MIKS? Reisiklassi tõstes saad nau...tida Premium e. äriklassi teenindust (sisaldab ka toitlustust), ECO Flex piletitüübi pagasi tingimusi (2x23 kg), lennule registreerimist äriklassi registreemislauas ning 1.5 x rohkem EuroBonuse punkte.

KUIDAS? Teenindusklassi tõstmine töötab oksjoni põhimõttel – Sina teed maksimaalse pakkumise summale, mida oled nõus teenindusklassi tõstmise eest maksma ja parimad pakkujad saavad ihaldatud kohad äriklassis endale. Minimaalne pakkumise alghind 20 on eurot. Igal lennul saab teenust kasutada piiratud arv inimesi.
Oma panuse saad teha piletiostu kinnituslehel. Lisaks hakkavad ECO, ECO Plus või Mini ECO pileti ostnud reisijad peatselt 12 tööpäeva enne lennu toimumist saama meeldetuletuskirja, mille kaudu reisiklassi tõsta saab. Peagi saab teenust kasutada ka kodulehe otselingi kaudu.

Loe lähemalt: http://estonian-air.ee/et/reisijale/enne-reisi/teenused-enne-reisi/teenindusklassi-tostmine

Kasahstani lennufirma Air Astana voib Estonian Airi ära osta: http://www.epl.ee/news/eesti/estonian-airi-salakosilane-on-kasahstani-lennufirma-air-astana.d?id=65069682

Artikli väitel olevat kõrgel riiklikul tasemel seda teemat juba mõnda aega soojendatud. Ning see olevat juba ka Finnairi närviliseks teinud, mis võib muidugi ka ajakirjanduslik liialdus olla. Igatahes seekord sootuks omamoodi arenguvõimalus vahelduseks "Kajaani avamisele ja Londoni sulgemisele".

Kas keegi võiks natuke majandusliku poole pealt seletada, mis huvi võiks olla Astanal EA osta e mis ta sellega võidab?
Ja kui ostabki ning siin äri ei õnnestu, siis lihtsalt sulgeb siinsed liinid ja me oleme ikka ilma lennuliinideta. Noh, aga riskid jäävad üles ükskõik millised variandi korral...

EPL kirjutab: "Kesk-Aasias ja Venemaal edukalt tegutsev lennufirma on juba mõnda aega soovinud avada liine Euroopasse, kuid pole kvalifitseerumiseks leidnud sobivat partnerit. Kasahhid ei soovi liituda tugeva partneriga, kes võib hakata liiga jõuliselt oma mängureegleid dikteerima. Estonian-Airi sugune ettevõte, mis otsib omakorda pääsu Aasiassse oleks just sobiv partner".

See võib olla üks põhjus, miks Astana huvitatud võib olla. Kuid lisaks EA'le on hulk muid lennufirmasid, kes samadel põhjustel partneriks sobiksid.

Aga et mitte kogu seda lugu liialt tõsiselt võtta, siis veel üks tsitaat artiklist: "Teadaolevalt on president Nazarbajev ka ettevõtete lähenemise heaks kiitnud, põhjendades seda asjaoluga, et "eestlased on meie sõbrad".

See on nüüd küll tugev argument, millele äriplaani üles ehitada.

Lihtsalt infoks Air Astana route map: http://www.airastana.com/kaz/en/Route-Map.aspx

Astana saab ligipääsu EU lennujaamadesse väheste piirangutega. Estonian Air võib täna avada oma liinid suvalistesse EU liikmesriikide linnadesse, ilma et see eeldaks riikide vahelisi kokkuleppeid. Kui Astana tahaks seda teha, siis peaks see olema Kasahstani ja vastava riigi lennunduskokkuleppes. Sisuliselt hakkaksid Astana lennukid lendama marsuudil Kasahstan-Eesti- ja suvaline EU riik või siis tagurpidises järjekorras. Tallinnast või Tallinasse jagaksid Estonian Airiga lennukoodi.
Lennunduskokkulepetes määratakse lennud pariteetsel alusel ehk vorst vorsti vastu, üks lend teilt ja teine meilt.
Veigo oskaks ilmselt parema selgituse anda.

Ja nagu ajakirjandus väidab, siis on Kasahstanil Venemaaga ülelendudeks Aasiasse hulga paremad kokkulepped ja tasud, täna olevat midagi sarnast ainult Soomel. Igal juhul kõlab asi hästi ja kui see realiseerub, siis vähemalt eestlased on võitjad.

Nazarbajevi heakskiidul on väga kõrge väärtus, kui see väide tõene on.
Aasias loevad suhted kõigepealt ning diktaatorlikus riigis ka diktaatori soovid või ka pelgalt arvamused. Igatahes on see huvitav stsenaarium, palju parem, kui näiteks Air Balticuga liitumine, sest äris kaks miinust ei anna kokku plussi ning poleks karta Tallinna ja Euroopa vaheliste otselendude katkemist - pigem vastupidi. Astana route map Aasia suunal on ka täiesti korralik.

Mulle tundub sümpaatne ettevõtte olevat ja seda peale nende annual reporti (http://goo.gl/slkci) lugemist. Kõik vajalik on ilusti lahti seletatud, sh. Euroopa teema (vt. lk 22).
Siiski, hetkel nad lendavad LON, AMS ja FRA... Mis see TLL neile ikkagi juurde annnaks niiväga?

Aga nad ei lenda umbes 120 linna, kuhu nad võiksid ja sooviksid lennata. Nagu ütlesin, siis käib asi pariteetsel alusel ehk kui Suurbritannia lennukompanii lentab Astanasse, siis saab Air Astana lennata Londonisse sama palju. Estonian Air vabastaks nad sellest ja nad saaksid Euroopasse vabalt areneda ja suureneda.
Nagu ei saa nad olla ka ühendustee Aasia ja Euroopa vahel seoses piirangutega EU poolt. Nendest piirangutest aitabki EA vabaneda.

Eesti on ju ka EU. Miks peaks mujal EU-s rohkem piiranguid olema kui Eestis?
Kui saavad lennata 10x päevas Tallinna, siis miks nad ei saa sama palju lennata kuhugile mujale EU-s?

Kas see vorst vorsti vastu tähendaks siis, et 50% lendudest "nende juurde" nende lennukitega ja 50% lendudest EA lennukitega?

Air Astana ei saa EL-is päris vabalt toimetada. Kuigi nad on ainus Kasahstani lennufirma, mis pääses EL-i mustast nimekirjast, on nad "vaatluse all" ning neil puudub õigus avada uusi lennuliine EL piires, samuti peavad nad Euroopasse lendamiseks kasutama kindlaid lennukitüüpe. Seetõttu on nad paratamatult olnud sunnitud vaatama ida poole. Näiteks avasid nad äsja lennuliini Hongkongi.

Mina saan aru nii, et Air Astana kui Kasahstani lennufirma saab lennata ELi ainult mitmepoolsete kokkulepete alusel ja EL piiranguid arvestades. Kui Air Astana on aga liitunud Estonian Airiga, on mingi uus firma nimega Estonian Astana, siis oleks tegemist ka EL ettevõttega (nt registreeritud tegevuskoht jms oleks ELis) ja siis enam piirangud jms ei kehtiks, vaid saaks vabalt toimetada.

Võibolla sain ma valesti aru?

Estonian Air peab London Cityst lendama tagasi pooltühjana

  1. märtsist Tallinna ja London City vahelise lennuliini avav Estonian Air ei saa sel marsruudil müüa lennukit täis isegi siis, kui kassad euro- ja naelapakke lehvitavaid soovijaid täis oleks. Nimelt on London City stardirada üksnes 1508 meetri pikkune, täislastis Embraer 190 vajab aga vähemasti 2056meetrist rada. Et siiski õhku saada, müüb Estonian Air 112-kohalises lennukis välja maksimaalselt 86 kohta.

Lennufirma pressiesindaja Ilona Eskelineni sõnul on vajalikud ka teatud lennukiehituslikud modifikatsioonid, mis muudaks aluse vähem raskeks, sealhulgas kergemate toolide ja vaipade kasutamine.

Tallinn - London City liinil piiranguid ei esine, küll peab lennuk Londonis maanduma tavalisest järsema nurga all, mis eeldab Eskelineni sõnul “steep approach-seadeldise” paigaldamist.

E190i kasutavad Estonian Airi kõrval London Citysse lendamiseks ka näiteks Alitalia ja Lufthansa. Kuivõrd ootejärjekorrad lennuväljal maandumiseks on väiksemad kui näiteks Gatwicki puhul, loodab Estonian Air edasi-tagasi lennu uude lennujaama teha ära senisest kokku 45 minutit kiiremini. Ka säästab praktiliselt Londoni südames paiknev London City reisijate aega linna jõudmisel.

Infoallikas:
http://www.ekspress.ee/news/kohver/uudised/reisiuudised-estonian-air-peab-london-cityst-lendama-tagasi-pooltuhjana.d?id=65055422

Samas tuleb tõdeda, et offshore kasutamine oli juba mõnda aega teada ning mitte väga salajane ja initsiaatoriks polnud niivõrd Estonia Air kuivõrd seda kaudu tegutsemist nõudsid hoopis kanadalased:
http://www.e24.ee/379407/estonian-airi-uus-lennuk-on-offshore-firma-all/

Estonian Air sai hiigelkahjumi ning vahetab juhti: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/hiigelkahjum-estonian-air-sai-uheksa-kuuga-202-miljonit-eurot-kahjumit.d?id=65192796

Hakatakse tõenäoliselt jälle suuri ümberkorraldusi tegema, olemasolevaid liine ja strateegiat üle vaatama (muutma). Vaene EA, tema töötajad ja kliendid :(

Kas Estonian Airi uus juht on seesama Jan Palmer, kelle juhtimisel taanlaste Cimber Sterling pankrotti läks? #vihmakäesträästaalla

Kui nüüd artiklis pealkirjast veidi edasi lugeda, siis tuleb välja, et esimene läks pankrotti 5 aastat peale Palmeri lahkumist ja teises jõudis ainult aasta olla.

Mujal hinnatakse kusjuures kõrgelt raskustest läbi käinud juhte, kes oma ebaõnnestumistest õppinud. Vaid meil peavad kõik olema eksimatud.

Ega ei julgegi enam osta EA lendudele piletit...kuu aja pärast võib-olla juba tegevus lõpetatud. Et kui Jan Palmer EA-d ära ei päästa siis läheb riigi poolt käima stsenaarium "Parem õudne lõpp kui lõputu õudus"
http://www.ohtuleht.ee/497975

Huvitav, mis neist piletitest saab mis juba müüdud on ja nüüd sihtkoht ära kaotatakse. Ma ostsin mingi suvise kampaanijaga tulevaks kevadeks piletid Pariisi. Kusjuures juba jõuti neid pileteid muuta ja otselendu Tallinnast Pariisi mul enam nagunii ei ole vaid see muudeti lennuks läbi Kopenhaageni, aga tagasilend on veel otse Pariisist Tallinna. Huvitav kas võidakse minu lennud päris tühistada või pakutakse näiteks võimalus ka tagasi läbi Kopenhaageni lennata.

EA tõuseb nüüd kiirelt kasumisse - uue direktori palk on oluliselt väiksem, kui Soome liinide arendaja - Taskila - palk.
Kulubaas langeb ;)

Linnad, kuhu tõenäoliselt edaspidigi lennata saab:

• Amsterdam, Brüssel, Kopenhaagen, London, Moskva, Oslo, Pariis, Peterburi, Stockholm, Vilnius

Ma oleks nende liinide ja nullkasumiga EAga täitsa rahul. Kahjumiga Nice lennata tundub mõttetu.

Piirkasumi küsimus-kui suur peab olema lennu/õhutundide arv, et minimaalset staffi saaks üleval pidada. Kui mõni lendudest on kahjumlik, on vahest strateegiliselt mõistlik seda käigus hoida. Muidugi peab olema korralik põhjendus taga.

Olgem ausad, meie rahvuslik lennukompanii on meile(=maksumaksjad) igal juhul kallis pidada. Ääremaa võlud ja valud :S

Loen välja, et ka Londoni liin jääb ära: http://www.epl.ee/news/majandus/estonian-air-jaab-lendama-vahem-kui-kumnesse-sihtkohta.d?id=65197934

"Estonian Air ei suuda konkureerida ei Lufthansa ega ka Briti odavlennufirmadega. Saksamaale ei lennata üldse, ära jäävad ka juba välja kuulutatud lennud Londonisse ja Göteborgi. Tartlased ei saa enam Tallinnast lennukiga koju ja soomlastelegi jääb edaspidi ainult mälestus lendudest Joensuusse ja teistesse pisematesse linnadesse. Isegi Helsingi liin läheb ajalukku. Ees ootav olukord sarnaneb veidi 1991. aastaga, kui Estonian Airi lennugraafikus oli kümme liini."

Kui peaks õnnestuma jalad alla saada, küll siis ka Londoni liin uuesti avaneb.

http://airlineroute.net/2012/10/31/ov-lcy-mar13cxld/

Täna hommikul saadetud eripakkumises http://estonian-air.ee/et/eripakkumised/soesuviootab/ olid nii Pariis kui London sees (vt ka tatanka nimekiri), praeguseks on need kadunud.
Erilist usaldust selline käitumine küll ei tekita.

http://uudised.err.ee/index.php?06264951

Eks jõudumööda võetakse maha. Täna lennukitesse jaotatud pardaajakirjas on avatavate lennuliinide hulgas London kenasti olemas (vt. http://issuu.com/estonianair/docs/in_time_november_2012). Detsembrinumbris ilmselt enam mitte.

Kes palju teeb see palju jõuab :)

Ostetud pilet Londonisse aprilliks.Tahaks Eesti õhult infot,aga klienditeeninduse numbrilt saad ainult linnulaulu lõõgastava muusikaga.Olen kulutanud juba üle 10 Euro, et seda audio lõõgastust kuulda,pikim oote aeg oli 15 minutit siis hakkas rahast kahju.Kas kõneminuti hinnaga loodetakse kahjumist välja tulla?

Hmm, ma ei tea - ma helistasin eile (pühapäeval) ja sain u poole minutiga liinile.

Vabandati, et kikide reisijatega pole veel jõudnud ühendust võtta jne jne. Ja lubati ka erinevaid lahendusi pakkuda jms - väga viisakas tütarlaps oli teisel pool toru.

Mul pilet 13 detsember TRD-TLL, siiani pole veel tühistamist tulnud, loodan et nii jääb ka, et ei pea läbi Oslo lendama.

Mina ilmselt loobun sellise firma teenustest, piletid on tagastatud ja otsin muid võimalusi.

Jagan Kristeri arvamust täielikult. Mida me neist ootame? Kas SAS pole veel piisavalt hoiatav näide, kus kulutati aastaid kuristiku suunas liikumiseks, aga tehti seda mingite konsultantide soovitusel väga kõlava nime all - 4Excellence. Nüüd, kus SAS-il on asjad juba päris halvad, otsustati olukorda "perse majas" hakata nimetama 4 Excellence Next Generation (4XNG). Kas me peame sama tsirkust järgi tegema? Ma keeldun uskumast, et meil endal kohe üldse mõistust pole.

Pakun välja oma arvamuse: Peagi müüakse riigi osalus (vähemalt osaliselt) ühele varasemale spekuleeritud kosilasele lihtsalt odava rahaga maha. Käesolevad sammud kuidagi viitavad selles suunas.

Riigi osalus tulekski strateegilisele investorile maha müüa. Ettevõtete müügi puhul tuleb ettevõttele väärtus välja arvutada ning tänases seisus on see igal juhul madal. Üks primitiivsemaid valemeid on näiteks ettevõtte järgmise 5 aasta kasum. Ei ole harv ettevõtete müümine 1 USD eest + ostja võtab üle kohustused. Raske uskuda, miks EA-st peaks oluliselt rohkem raha saama. Müüa saab ärivõimalust, mida EA ei paku (lennuliinide võrk on nadi ja täituvus tagasihoidlik, koduturg olematu)

Idee poolest olen sinuga nõus msander, lihtsalt õhus on palju küsimusi seoses EA-ga ja tema strateegiatega. Milleks võeti tööle üldse hr. Taskila - müüma Finnairile mittesobivaid lennukeid? 3 aasta perspektiiv kasumisse jõudmisel tänu lennupargi strateegia täielikul muutmisel? Oma vanimatest töötundide poolest 170-netest said nad lahti (töötavad Finnairi mehed usinalt et kõiki ära anda - vaata nende lennupargi vahetamise strateegiat), kus on lubatud 190-ned (nende lennutunnid vist veel nii otsakorral pole)? Lepingutel on oma hind, need tuleb ilmselt kinni nüüd maksta, või oligi see algstsenaariumisse sisse kirjutatud selline case?
Strateegiline investor ei olnud ilmselt nõus nii palju maksma, kui asi paberil sellel ajal väärt oli, nüüd on peagi see hind saabumas, lihtsalt tööpostile palgatud härrasmehed viivad kavandatud strateegia lõpule?
Lihtsalt minu nägemus asjade käigust.

Nii suure ettevõtte puhul on normaalne anda ümberpöördeks 3 aastat, mitte 1 aasta. Kahjuks ei saa demokraatiariikide valitsused vastu võtta julgeid otsuseid, sest vajavad laiade rahvahulkade toetust valimistel.
Äris on kõikide otsuste juures riskid ning mida suuremad ja pöördelisemad otsused, seda suuremad on ka riskid. Kõiki riske kahjuks ei ole võimalik maandada - näiteks kütusehinna tõus + USD kallinemine samal ajal. Lisaks ei realiseerunud ilmselt kõik ootused oodatud kiirusega - Põhjamaade väikelinnad näiteks. Tundub ka, et mitte kõik linnad ei olnud ka lõpuks valmis maksma "turundustoetust" , mis oleks kompenseerinud ka pakutud madalamaid piletihindu.

Taskila viga oli see, et ta uskus, et talle antakse aega pöörde elluviimiseks. Aga ta eksis.

Lätlastel on AirBalticut letile pannes ka midagi müüa, meil mitte midagi.

Ma kahjuks ei saa viimase kommenteerijaga mitte nõus olla. Väga lihtne on maandada nii kütuse kui USD hinda. Lennukikütuse hind pole sel aastal küll lisakulu toonud, hetkel on see natuke madalam kui aasta alguses, vahepeal oli kõrgem, vahepeal madalam. Edukaks lennuäriks on vaja alustalasid, mis meil puuduvad. Esiteks on vaja normaalne kogus siit lendajaid ja teiseks peaks nad olema piisavalt varakad kasutamaks lennutransporti ja selle eest normaalselt maksma. Miks peaks olema eestlasel teenindada soomlast kahe lennuga odavam kui eestlast otse Tallinnast ühe lennuga? Ma ei tea ühtegi edukat väikse rahvaarvuga riigi sõlmpunkti. Kõik edukad sõlmpunktid on suurtes rikastes linnades, kuhu lendavad lõpppunktina ka varakad sealsed elanikud. Näiteks Singapur, London, Frankfurt, New York. Kopenhaagenist üritas SAS teha edukat sõlmpunkti, tulemus on näha ja Tallinn sihtkohana pole Kopenhaageniga maailmapildis üldse võrreldav. Meil puudub igasugune baas saada suureks lennuriigiks. Mina igati toetan Raasukese strateegiat, väiksemad lennukid, mis suudetakse täis müüa, nagu 170, iga päev 2x kõige olulisematesse kohtadesse ja thats it. Kümmekond sihtkohta ja nendest head ühendused on kõik, mis meil vaja.

Nõus-nõus, chrisrändaja.
Pigem püüdsin kirjeldada, mis tolles äriplaanis nihu läks. Aga kogu äriplaan ise oli valedel alustel, mida sa just ise kirjeldasid.
Ehk omaniku soov (väga palju ühendusi erinevatesse sihtpuntkidesse ja kasumlikult) ei olnud tegelikult täidetav.
Tänaseks on omanik oma soovi korrigeerinud ja Raasukese plaan on väga mõistlik. Kui vähegi võimalik, võiks neile liinidele saada suurtelt partneritelt code charing'u peale, see avardaks ka siit väljalendamis võimalusi.

See oleks jah unistuste täitumine. Minu teada on codeshare osas suured piirangud, kindlasti leping SAS-ga, aga ka seadusandlikud piirangud lisaks. Kui proovida EA kodulehelt osta Ameerika sihtkohtadesse pileteid, siis näiteks SAS sihtkohtadesse pakutakse vaid SAS lende, mitte aga teiste lennukompaniide omasid. Kuhu aga SAS ise ei lenda, pakutakse vaid ühte muud lennufirmat, näiteks Miamisse Aeroflot, San Franciscosse Air France/KLM. Euroopa sisestel pakutakse nii SAS kui ka KLM jätkulende,samuti SN Brusselsi omasid. Ise lendan Varssavisse tihti ja näen mismoodi LOTiga asjad toimivad. Kopenhaageni otsadel on codeshare, Stockholmi ja Helsingi omadel mitte. Veigo näiteks kindlasti jagab neid asju väga hästi. Kokkuvõtlikult tundub, et ühendusi läbi codeshare saab parandada, aga konkurentsi codesharede vahel ei tekitata eriti. Ütleks, et peale kunagist SAS monopoli läbi Kopenhaageni on asjad kõvasti paranenud, toidetakse hästi Amsterdami, Brüsseli ja nüüd ka Pariisi liine. Võrreldes aastatetaguse olukorraga on hotellide hinnad kõvasti tõusnud ja lendude omad vähenenud, samuti hinnatakse aega aina rohkem, see kõik võimaldab hea ühenduse eest maksta selgelt rohkem võrreldes alternatiivkuluga päev kauem olla. Seega 2 lendu igasse olulisse sihtkohta päevas, lõunal sinna kus meiega ajavahe suurem(venemaa, inglismaa) ja ongi äriplaan valmis:)

Uued juhid on matemaatikaga kokku puutunud. Kui Juhan Partsi sõnade järgi on aktsepteeritav kahjum 10 miljonit EUR ja käesolev kahjum on 20 miljonit EUR, no eks siis jagatigi kahega kogu kupatus. Kuidas küll SAS sellised ärigeeniused on maha maganud, kiiresti tuleks nad ka sinna saata. Tegelik olukord on märksa keerulisem ja otsus tuginema põhjalikul analüüsil. Panganduse vennad on küll head audiitorid, kuid mitte visionärid. Kindlasti leiaks ka Eestist juhte, kes suudaks kahjumi aksepteeritavaks muuta.

See oli selge juba varem avaldatud lennuplaani vaadates, väga õige otsus. 5 lennukiga lennates jääb probleemiks juhtkonna kõrged kulud lennuühiku kohta. Palmeri ehk kannatab välja, aga "konsultante" enam mitte. Peale arvatavat korralikku kulu rendilepingute ülesütlemisest võib nii isegi kasumisse jõuda. Võimalik isegi, et jätkavad CRJ-dega, suuruses väga suurt vahet 170-ga polegi. Finnairiga 170-te lepingu lõpetamine pole vist väga keeruline, CRJ-d paistab turult saada olevat. Ehk Embreariga ei pea uute tellimuste tühistamise pärast ka kohtusse minema...

Muutsin teema pealkirja ümber (endine Estonian Air`i uued trikid). Trikitamisest pole enam kasu. Asi kisub vägisi hapuks.

Rein Porro: piloodid peavad Eesti maha jätma: http://www.ap3.ee/article/2012/11/20/rein-porro-piloodid-peavad-eesti-maha-jatma

Mind täitsa huvitab, millised 5 lennukit siis alles jäetakse: 3 CRJ jäävad alles + 2 Saab-i? Ideel lennutada oma riigist tähtsamatesse sõlmpunktidesse peaks sellest isegi piisama, omaette teema, kas valikul on üldse mingi loogiline põhjendus(või on see sunnitud valik). Mugavad pole neist lennukitest ükski igatahes.
Minu kõige suuremaks skepsise põhjuseks on alati olnud Estonian Airi lennupargi valik. Finnair, AirBaltic ja isegi paljud odavlennufirmad sõidavad enamuses kõik kas Airbuside või Boeingutega. Tänaseks oleme siis jõudnud olukorda, kus parima tahtmise juures me isegi talvereisijate lemmiksihtkohtadesse Egiptus-Kanaarid oma lennukitega enam ei jõua. Lennukaugust lennukitel lihtsalt niipalju pole. Samas täna kõige paremini täituvatele charterliinidele peame paratamatult mujalt rentima lennukeid, mis nii kaugele otse lennata jõuaks. Paindlikuse puudus sellel tänasel lennupargil ikka väga nigel ja loomulikult, kui alternatiive pole (miks ei võiks meie oma lennufirma meie puhkusereisijaid sihtkohale ja tagasi lennutada), tänane lennukipark võimaldab ainult Euroopa keskele lennata, siis piloodid peavad mujale tööle minema. Finnair on omamaiseid reisifirmasid vähemalt igal võimalusel lennutamas oma lennupargiga(järelikult tasuv äri). Embraeritele vastavad mudelid on ka Airbusil olemas, mis on tunduvalt mugavamad ja suudavad pea poole kaugemale lennata. Milleks meile üldse mingeid Kanada ja Brasiilia imesid siia vaja?

Mina pole EA ärimudelist kunagi aru saanud, tegelt mitte ainult EA, on ka möningaid teisi riiklike vöi pool riiklike ettevöteid olnud.

Keegi siin vähe targem oskab ehk ära seletada, et miks Trondheim ja mitte ei Saksamaa ega Prantsusmaa?

Lendamist jätkatakse siis: Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo Skandinaavias, lisaks Amsterdam, Brüssel, Moskva, Peterburg, Vilnius ja Kiiev. Võib-olla ka Trondheim.

Saksamaaga ok Frankfurdiga on ühendus olemas (LH), aga imestama paneb, et Berlin või München kavast välja jäetud ja mis veel kummalisem Londonisse mitte mingisse lennujaama enam ei lennata.
Pariisi kohta ei võta sõna, kuna puudub kogemus-teadmine lennuki täituvuse osas.

Lisan:
msander Heathrow on juba tohutute jätkulendude võimalustega sõlmpunkt, Berlinis on valmimas Brandenburgi lennujaam, millest loodetakse ka midagi analoogset.
EA konseptsioon oli ju sõlmpunktidesse vedamine, kust võimalus kuhuiganes edasi saaks lennata.

Berliini lendajaid on vähe - ärireisijaid sinna ei käi ja poliitikuid ka mitte, turismireisijaid ilmselt ka mitte piisavalt.
London on pikk ja kallis lend, ärireisijatele sobivaid lennuaegu meiesugustele ei anta ja turistid lendavad odavlennufirmadega.
Pariis on hooajaline.
Hooajalised suvelennud töötavad ennast tühjaks 2-3 aastaga, selle ajaga saavad kõik huvilised Eesti turistid seal ära käia. Nii jääb Nizza alles (praegu)

Ja Trondheimi lendavad hordides ärimehi aastaringselt, samuti turiste? Ega ta nüüd eriti lähedal ka pole. Oslo ju jääb. Küsimus endiselt üleval- miks just Trondheim, võrreldes näiteks Berliini ja Pariisiga?

Mulle Trondheim sobib, kasutan seda lendu küll paar korda aastas, aga sobib ikkagi, vöib olla on sellel lennul täituvus läinud paremaks, alguses oli küll vast mingi 5 inimest lennul vahest, aga praeguseks vast rohkem inimesi kesk ja põhja Norras tööl, nii et tasub ära.

Ju on Trondheimi liin lihtsalt kasumlik, mis aitab katta mõne olulise, kuid leebelt kahjumliku liini kulusid.

Sihuke tunne on, et seda filmi oleks ma justkui juba mõned korrad näinud. Nagu ETV-st tuleb alati mingi aja tagant uuesti Viimne Reliikvia, Siin me oleme, Mehed ei nuta, siis Estonian Airi puhul korduvad variatsioonidega sihtkohad Stockholm, Kopenhaagen, London, Hamburg, Kiiev, Moskva, Vilnius, Frankfurt, Pariis, Berliin, Oslo ja Amsterdam (tagantjärele vaadates oli 2003 ju täitsa ilus aasta, või mis?). Ainuke vahe on selles, et Mehed ei nuta sai valmis ja asuti järgmise filmi kallale, Estonian Airi produtsendid asuvad aga sama vana filmi aina uuesti ja uuesti üles võtma. Ja publik karjub saalis, et see Saag 14 on ikka jube jama film.

Kasutaja msander arvab, et liin on kasumlik, kasutaja naksitrall väidab, et vahest on 5 inimest pardal. Midagi on nagu valesti või kuidas? Või keegi maksab peale, nagu need Kajaanid?

Ütlesin, et algus ajal oli nii, praegu võin öelda pärast 13 dets. kui lendan kuidas oli, ning tean ka tutavat kellel reisibüroo, ning veab Norrakaid Trondheimist Tallinnasse. Vast on täituvus paranenud.

Minule kohe üldse ei meeldi, et 29, detsembriks plaanitud jätkulend Stockholmi ära tühistati :(, reis mille sihtpunkt on kordades kaugemal.

Vaadake, asi on minu meelest väga lihtne, miks EA-ga läks just nii ja mitte naa.
Võti, mida tähelepanuta jäeti oli lennukite täituvus. OK Ma ei ütlegi, et kõik lennud olid EA-l tühjad, pole kordagi nendega lennanud sest minu jaoks oli ja on liiga kallis lisaks ebastabiilne ning mitte eriti atraktiivne lennuplaan.

Ma pole sage lendaja, aga korra aastas lendan Itaaliasse. Ja olen teinud juba 5 edasi-tagasi lendu. See tähendab kümmet piletit. üks neist läks CSA arvele ülejäänud 9 läksid AB arvele. Turistina. Ma oleks võinud kõik need aastad lennata EA-ga, aga ei teinud seda. Ja ma arvan et kuna mkinusuguseid odavklassireisijaid on palju, siis see aitas vaatama Flicki afääridele ja muudele AB vangerdustele, AB-l ellu jääda, mida toetas normaalne lennukipark, mida alles nüüd optimeeritakse. Kogu nende müügipoliitika oli üles ehitatud turistiklassile. Ostsid istekoha odavalt aga see eest pidid iga lisateenuse eest veebisvõi piletikassas maksma. Jah AB on saanud ka minult lisatasusid. Ka neid tasusid mida ma tagasi ei saa.Lõppkokkuvõttes oli siiski AB lihtsalt soodsam. Sest sain odavamalt istekoha. Õiguse istuda määratud kuupäeval määratud lennukile. Kokkuhoitud raha läks mujale.

EA läks teist teed, iga reisija pidi koheselt lennukiliisingu eest maksma hakkama.Ainult sellega seletab nii kallid istekohahinnad. Siin ei ole muud seletust kui ainult lennukite liising ja kahjumitulekahju kustutamine . Tegelikkuses, aga reisijaid ei tulnud niipalju, kuid personal tahab palka, lennukid hooldamist, lennujaamad oma tasusid ja nii see kahjum kasvas.

Oleks EA algusest peale hakkanud ajama samasugust müügipoliitikat nagu AB, poleks asi nii hull, sest AB saab iga päev omale puhvrisse sadu ok võib-olla mitte sadu aga kümneid tuhandeid eurosid veebibroneeringute pealt, millele on juurde ostetud kõikvõimalikke lisateenuseid alates eelistatud istekohast kuni pardatoiduni välja.

Ma ei saa lihtsalt tagasihoidlikult reisides valida rahvuslikku lennufirmat ainult uhkuse või patriotismi pärast. Ma ei kadesta neid, kes lendavad EAga ja kes jätkuvalt soovivad rahvusliku lennukompaniiga lennata, kuid...kahju on neist. Eriti neist kes nüüd oma lennuplaanide pärast muretsema peavad. Võite minuga mitte nõustuda, aga minu meelest ei ole normaalne see, kui EA turistiklassi hinna eest saab praktiliselt AB äriklassi...Võib põhjendada, et hea eestikkeelne teenindus jne, aga, ma ei ole nõus selle eest maksma, eriti tingimustes kus iialgi ei tea, kas lend toimub-eitoimu.
Uuest aastast on väljavaated veel põnevamad. Järgmisel suvel usun, et korjab AB kogu koore kõikidelt turistidelt kes tahavad Euroopasse ja soojale maale, teist õhuväravat Eestis lihtsalt pole.

EA saneerimiskavast: Viimane aeg.Minu meelest tõmbas uus juht lausa hädapidurit, ilma milleta oleks pankrott vältimatu olnud.
Isegi kui see tähendaks sihtkohtade kadumist 10-ks aastaks, "parem varblane peos, kui tuvi katusel". Nüüd on iseasi, millal ja kuidas ettevõte "põhjas" ära käib. See et põhi tuleb, on 100% kindel, sest lennuliine kärbitakse väga drastiliselt.Kuid, kui see põhi tuleb pehmelt, saab rääkida sellest et firma kestab edasi ja kasvab suuremaks, ütleme 20 aasta jooksul. Mitte mingil juhul varem.
Ehk siis TLL ääremaastub vähemalt 10-15 (20) aastaks. Piltlikult öeldes on Eesti lennunduses tagasi "moodsad" 90-ndad. Kasumit, millest räägib ettevõtte uus juht tuleva aasta suveks , ma eriti ei hellitaks ja isegi kui tuleb, läheb iga viimne kui sent kasumist puhvrisse. Ehk reinvesteeritsakse. Vähemalt loodan, kui firmas on mõistlikumad inimesed, kes ei hakka esimese positiivse kvartaliaruande peale kohe uusi lennukeid liisima.
Eelmised juhid ja juhtkonnad kõik tõmblesid ja üritasid atraktiivsust tõsta lennukipargi uuendamisega, unustades samas ära, et asi mis kliendi jaoks maksab, on tegelikult istekoha hind. Muidugi uued lennukid on mugavad, tõstavad kindlustunnet jne, aga miks panna klient kohe rakkesse liisingut kinni tampima. Riik, kui omanik võinuks seda mõnda aega ise teha.
Aga jah, enam pole riigil raha mujale kui EFSF-le... ja mujalegi...

26.07.2011 kirjutati nii "Estonian Airi korraldatud tänaseks ligi 3000 inimest hõlmanud küsitlusest selgub, et enamik Eesti elanikest soovib reisida kodumaise lennufirmaga ja soovib, et see jätkaks pigem traditsioonilise kui odavlennufirmana."

http://www.tarbija24.ee/509892/uuring-enamik-eesti-inimesi-ei-soovi-naha-estonian-airi-odavlennufirmana/

Võimalik, et küsitleti valesid inimesi või olid küsimused valed. :)

*Minu jaoks on samuti valiku tegemisel määrav eelkõige hind.

Kulla ab79,

AB pilet ei ole mitte selle pärast odav, mida sa kirjeldad, vaid Läti maksumaksja arvel. Ainuüksi 2011 aastal oli AB ärikahjum 120 M EUR . Enne seda oli saanud 6 aastaga 60 M eur kahjumit ning 2012 aastal LOODETAKSE hakkama saada ca 60 millioni EUR-se kahjumiga (millest 30 M EUR tuli esimese poolaastaga juba kokku)
Ehk siis kõik kokku: viimase 7,5 aasta "eduka" majandustegevuse tulemus on ca 240 M EUR kahjumit. Ning kuna lennufirmad ei oma reeglina midagi, mida amortiseerida, on tegemist reaalse ärikahjumiga (EBIT)ehk lahtiseletatult on äritegemiseks vajalikud kulud ületanud tulusid ehk pileteid on müüdud alla omahinna.
Omakapitali taastamiseks on Läti riik maksnud ettevõttesse selle aja jooksul ca 200 miljonit eurot.
Suurt osa sellest rahast ähvardab EU-s lubamatu riigiabi staatus ning firmal tuleks ähvarduse teokssaamisel see raha riigile tagasi maksta. Sellisel juhul on pankrot vältimatu(või tekib vajadus kiiresti kaasata 200 M EUR kapitali) Sarnasesse situatsiooni sattunud ungarlaste Malevil sellist kosilast, kes maksaks sisse 100 M forintit, leida ei õnnestunud ning Malevit tänaseks pole.

Juba väga pikka aega olen püüdnud mitte pikalt ette osta AB pileteid, sest kuklas on FlyLal-i juhtum, kui samuti müüdi väga odavaid pileteid, sh sai käidud Itaalias vahetult enne pankrotti. Seetõttu AB-ga sõidan siis, kui tööasjus vaja kusagil käia, kuhu "normaalne" õhuliin ei vii.

Ning vale jutt, et EA pileti eest saab BA äriklassi. Näiteks sai suvel (4-5 kuud etteostetud piletiga) käidud EA-ga Tallinnast Nizzas ca 120 EUR-ga, Copenhagenis 100 EUR-ga jne. Muuseas saab ka täisteenindusega Lufthansaga sõita sarnaste hindadega, kui BA, kui pikemalt ette mõelda ning kampaaniaid järgida.

Minu jaoks on valiku tegemisel määrav kogu alguspunktist sihtpunktini jõudmise omamiskulu, sh kõik lisanduvad tasud ja kulud k.a. ümberistumise ooteajal transiitlennujaamas tarbitud söögid-joogid ja sooritatud impulss-ostud või pikema ooteaja korral ka linnaskäimise kulud + vajadusel ka ööbimiskulud ning samuti sihtkoha lennujaamast sihtpunkti jõudmise kulud.

Juba ammu enam ei osta ma vaid "istekohta lennukis x kuupäeval"

Speedygonzales, mis sul Trondheimi vastu on?
Kui jäeti alles siis järelikult on kasumlik, ning võibolla elab uue direktori girlfriend ka seal ;)

Aga kogu elu ei käi vaid turistide, ärimeeste ja Soome pensionäride ümber. Trondheim on Põhja-Atlandi olulisemaid sadamaid, ning seal toimuvad laevameeskondade vahetused. Tähendab see seda, et pool aastat merel olnud kalalaevameeskond lennutatakse kodumaale ja asemele tuleb uus.

Kui nüüd mõelda seda, et sealkandis töötavad sajad Baltikumi ja SRÜ riikide laevad, ning et Tallinnast lendab EA otse Moskvasse, Peterburi, Kiievisse ja Vilniusesse, lisaks veel Tallinna ühendus Riiaga, siis ei tungugi Trondheimi liin enam nii mõttetu. Või kuidas?

Tänud vastuse eest johhaidii. Ei, mul pole vähematki Trondheimi vastu, lihtsalt on/oli arusaamatu valik.

To AB79. Sa räägid nagu AirBaltic oleks koguaeg olnud stabiilne aga samas on ta ju ise sellises olukorras olnud. Ülaltoodud pidev kahjum on fakt. Lisaks sellele on ka AB-s kulusi kokku tõmmatud nt koondati Tallinnas terve maapealne teenindus, (kui ei eksi siis natukene üle 30 inimese) mis on sellises jaamas paras luksus ning seda tehti u aasta tagasi. See aeg ei oldud ka kindlad kas lennud üldse jätkuvad Tallinnasse jne. Kui nüüd EK laiatab oma trahviga siis kõik ilmselt läheb AB samasse auku kuhu läks Malev. AB puhul toodab minu teada see nende suur treeningkeskus Riias korralikku kahjumit, kuid neil on veel õnneks midagi müüa. Kahjuks küll mitte nii palju, kui vaja oleks ja tõsi - EA-l pole sedagi.

msander

OK AB kahjum on suurem. Vaatame edasi, kuidas on suuremate lennukompaniidega: British Airways jne. Nende kahjumid tunduvad veel kosmilisemad, aga näed, ikka lennatakse. Lennundus ongi üks selline kahjumlik äri, küsimus on, kuidas lennufirmad oma kahjumite taustal ellu jäävad. Mingi 4-5 aastat tagasi räägiti näiteks Alitalia pankrotist.4500 inimese töökohad olid likvideerimise ohus Mis juhtus? Moodustati erafirmadest koosnev konsortsium nimega CAI, süstiti raha sisse ja lennufirma jäi elama, sest saadi aru, ilma lennunduseta pole võimalik transantlantilist ega üleeuroopalist äri ajada.

Tuleme tagasi Baltikumi piiridesse. Mis sa arvad, kui paljud Eesti erafirmad oleksid valmis lennufirmat päästma? Oletame, et 2013 I Kvartali lõpuks selgub et saneerimiskavast ei piisa, vaja raha juurde... Riik mõistagi, tõenäoliselt ei suuda pidevalt raha sisse süstida. Ka see on lahtine, kui palju ja mis ulatuses riik detsembri-jaanuari rahavajadust katab, Palmer ju ütles et vaatamata saneerimisele, on raha juurde vaja...

Mis puudutab EL ähvardatavtesse sanktsioonidesse siis tegelikult on see idiootsus. EL peaks olema esimene, kes lennundust toetab. Või tõesti on vaja kõige pealt paar-kolm lennufrmat pankrotti ajada? Milleks? Ok lennufirma ei tohi saada varjatud riigiabi, hea küll, tehke reeglid ringi ning kaasake erakapitali. Aga ei, lennufirmad on ju enamasti riikide omanduses. Erakapitali ei saa kaasata ilma erastamiseta- tekib küsimus mil määral oleks nõus Läti ja Eesti riigid oma lennukompaniidest loobuma, et kõik ka EL silmis JOKK oleks? Ma arvan et mitte eriti. Riik lihtsalt kardab, et kui tuleb erafirma, siis erafirmal on lihtne tegevus lihtsalt lõpetada. Saab riik pleki külge, tegemist ju strateegilise valdkonnaga, ilma lennuühendusteta pole Eesti mitte miski...

Ma pole kunagi tundnud hirmu, et lend, mille planeerin AB-ga ette 3 kuud, ära jääb, isegi vaatamata möödunud suvistele pankrotikuulujuttudele, ostsin ikkagi piletid ära, sain sihtpunkti ja tagasi. Aga palju on viperusi ja tühistamisi EA-l, enam ei piisa vist ka mitte 20 sõrmest varbast, et kõik üle lugeda. Või tõesti, kes tahab loteriikorras pileteid osta ja siis põnevalt oodata: Lendame-ei-lenda, lendame-ei lenda... Kui sina saad lubada kõrgeid EA pileteid, ma ei kadesta sind, lase käia, kuid mina olen turist ja pean lendu pikalt ette planeerima.

Mis alternatiivid mul peale AB oleks järgmisel aastal Tallinnast Milanosse saada? Äkki laenad mulle 100 000 €, ma broneerin terve EA lennuki koos meeskonnaga ja lendan üksi, nii või???
Mis puudutab flyLal-i kordumist siis arvan et enne on see kuklas EA-l kui AB-l.

EA on see, kes saneerib end regionaalseks lennufirmaks, mitte AB , põhimõtteliselt pole enam EA regionali vaja enam,tuleks liita emaettevõttega või siis likvideerida põhiettevõte juba nii väike et annab sama mõõtu välja. No, aga kui on 5 lennukit, milledele hädaolukorras pole asendust anda siis arvan et kliendid hakkavad kiiresti alternatiivi otsima, tulemuseks on turu kokkukuivamine... Või sa julged tõesõna osta EA järgmisele hooajale pileti, teadmata, mis lennufirma juhatus järgmise kvartali lõpuks otsustab? Mina küll ei julgeks...

kissable, ma arvan, et AB jääb siiski elama, kui tõesti midagi üle ei jää, erastab riik oma osaluse ning küll juba lätlased selle eest hoolitsevad, et lennud lendamata ei jääks. Lõppudelõpuks on olemas võimalus, et Läti riik kaebab selle otsuse lihtsalt kohtusse. Ei saa nii, et tuleb üks kõrge instants kes lihtsalt tuleb käsib, poob ja laseb...

Kallase käest tuleks tegelikult küsida, mis toimub, milleks on vaja lennufirmasid peedistada??? No lastakse AB pankrotti, siis on terve baltikum muust maailmast ära lõigatud, kas seda on vaja või??? Mulle tundub, et EL lihtsalt pressib raha välja, terve euroopa ägab kriisis, kuskilt on vaja ju eelarvesse lisa saada.

ab79, järgmisel aastal saab otse Tallinnast Milano Bergamosse Ryanairiga

johhaidii, tore, aga kus on siin EA, kui valik? Seda pole, ega tule enam, ma usun, et mingi 3 aastat on kindlasti vaikus majas. Seda ma räägingi, et teised võtavad EA viimasegi turu lihtsalt ära.
Ja RyanAiris ega tegelikult üheski lennufirmas ei saa enam kindel olla. Kui Lennufirma ei saa TLL-iga kokkuleppele võib ka RyanAir või mõni teine oma pillid siin kotti panna, miks? jutt on siis lennujaamatasudes ja muudes rahalistes küsimustes... Asion hullem kui väljast paistab sest TLL külmutas oma odavlennufirmade terminali ehituse, üldse arenguplaanid on hetkel külmutatud.
Asi pole kaugeltki nii lihtne kui paistab, kodulennufirma ja kodulennujaam on nagu sukk ja sabas, läheb ühel kehvasti, hakkab ka teisel minema.

Lõppkokkuvõttes on kõige mustem stsenaarium see, et Eestist edasi pääseb vaid RIX või HEL kaudu, (Buss+laev+lennuk) :-(

Aga näita mulle ärimeest,või isegi nõudlikku turisti kes on valmis sellisel kujul loksuma...

Sa küsisid järgmiseks aastaks alternatiivi Tallinnast Milanosse lendamiseks ja ma andsin sulle selle :) See variant on kindlasti mugavam läbi Riia lendamisest.

Sinu pime viha EA vastu ja AB pidev kiitmine tundub veider:) Kui aga valida kummaga lennata läbi Riia, kas RA või AB siis jääb AB kindlasti minu võimalike valikute nimekirjas kõige viimaseks kuna minul ja minu tuttavatel on nende tegelastega ainult negatiivsed kogemused.

ab79,

enne väitsid, et lendad aastas 1 korra ning sedagi AB-ga, kust tuleb su kogemus enam kui 20-st viperusest ja tühistamisest ?

Lendude täpsust mõõdetakse väga hoolikalt ning näiteks 2011 oli EA lendude punktuaalsus 90,8 % ning regulaarsus 99,4%

Lennud jäävad ikka hiljaks ning neid lükatakse edasi igal pool-
kui järgmine kord seisad mõnes suuremas lennujaamas (näiteks Milano Serio lennujaam) väljuvate lendude tabloo ees, siis loe kokku, mitu lendu on sellel hetkel edasi lükatud või tühistatud.
Mul on olnud EA-ga vist üldse olnud 1 intsident ja siis lükati lend 5 t edasi.

Läti riigi võime lisaraha leida AB finantseerimiseks on palju nõrgem kui Eestil ning vajadus suurem, seetõttu kukuks AB lihtsalt palju suurema kolinaga kui EA. Aga no Läti kolistab kõiki ämbreid kõlavamalt kui Eesti.

Selles osas olen nõus, et riigiabi peab jääma - ilma selleta siin maailmaääre nurgakese peale lennuliiklust üleval ei hoia. Ja ilma lennuliikluseta pole äri.

Johhaidii juba hoidis sulle 100 000 EUR kokku + Raynairiga saad otse Tallinnast, iseasi, kui sulle Riia lennujaam lihtsalt lähemal on.

PS!Tegelikult on sellise charteri maksumus kusagil 40 000 EUR ringis kõigest.

msander, minul pole kogemusi, aga tuginen ajakirjanduses läbikäinud juhtumitele.. EA tühistas, jättis ära, lükkas edasi jne jne jne...

Mul pole viha EA vastu, pigem olen õnnelik, et olen oma närve nendest seikadest lihtsalt säästnud. Tahtsin lihtsalt osutada asjaolule (kallis piletihind) , mispärast ma EA teenuseid ei kasuta ega hakkagi enam kunagi kasutama.

Tundub et suur AB on saanud endale lojaalse püsikunde ab, õnnitleme siinkohal lõunanaabreid. Küll aga on antud pealkirja juures meil fookuses siiski EA ja tema käekäik, ja kindlasti on siin meile kõige lähedasema lennukompanii püsikliente kordades rohkem, ning samuti ka neid, kes sõidavad kümneid ja kümneid kordi nii EA (ehk OV), AB (ehk BT), LH, KL, AY ja veel lugematutes arvudes lennukitega ja läbi mahu ja kogemuse tulevad ka plussid/miinused välja ja siinkohal võiks ab79-t kurvastada, et AB on tihti pigem ikka "viimane valik". Kurb, kui juba ette häälestad, et "mina enam kunagi EA-d ei kasuta...", kui sa seda ka siiani teinud ei ole ja seetõttu pole need hinnangud ehk just kõige pädevamad.
Omalt poolt soovin EA-le jõudu ja jaksu ning kui taas paremad ajad ees, siis ka häid (loe: reaalsuses häid) strateegiad/sihtkohti, ning jätkuvalt kvaliteetseid lennukeid ja teenindust.

Nojah, kui siiani lootsin, et EA muudatused meid ei puuduta, siis nüüdseks on teada, et kärpeid on tehtud ka Tallinn-Stockholm liinil ja loomulikult on maha võetud meie ostetud ja meile vajalikul kellaajal väljuv lend.Ma ei tea kohe, kuidas ma alati oskan sellise lennu valida, mis maha võetakse.
Kuid tegelikult on see väike ja lahendatav ebameeldivus ning ma väga loodan, et EA siiski püsima jääb ja tulevikus oam sihtkohtade valikut ka laiendada suudab.

Kulla ab79,

ajakirjanduse alusel ei maksa millestki kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Millegipärast on meie ajakirjandusel suisa perversne huvi kõige osas, mida EA teeb või ei tee. Te ei loe kunagi Helsinkin Sanomatest, et Finnairi lennuk jäi hiljaks või Frakfurter Allemeinest, et Lufthansa lend jäi ära.

Mõistan neid, kel lennuplaanid tehtud, piletid ostetud ja jätkulennud võetud punktidest, kuhu EA enam varsti ei lenda. Aga ka sellel puhul on väga palju aega, et koos EA-ga leida mingi muu alternatiiv. Jah, see võib tähendada ebamugavusi täiendava ümberistumise ning ajakulu tõttu, kuid mitte midagi traagilist.
Magedam on olukord näiteks neil soomlastel, kes on ostnud EA-st piletid Joensuust Tbilisi.