Ma ei olegi irooniline hbert. Ma võtsin lihtsalt kokku kõik selle mis eelnevalt siin teiste abistamise kohta öeldud - heatahtlik abistaja on loll ja abipaluja vääritu, tõenäoliselt prostituudist parasiit kes kasutab seda lolli ära.

Pacioccia, sinu kommentaarid olid igati mõistlikud :)

Huvitav kokkuvõte johhaidiilt! Kuidas Sul õnnestus küll sellised väited siit eelnevatest postitustest välja lugeda? Väga irooniline ja kohatu! Aga see ainult minu arvamus:)

Ma arvan, kenad inimesed aitavad ikka heast südamest ja vastuteenet ootamata. Aga on suur vahe, kas aidatakse haletsusest ja murest, et mis sest hingekesest küll saab, kui ma ta hätta jätan praegu või lihtsalt selle pärast, et tuli mõte midagi ilusat teha. Seiklema minnes või mistahes muud ette võttes peaks inimene ikka kindel olema, et suudab ise hakkama saada, oma elu ja tegutsemist ei saa teiste abile lootes üles ehitada.

Olen ise ka ikka seikleja ja hääletamise vastu pole mul midagi. Kasutan seda võimalust, kui mulle vajalikul ajal soovitud paika teisiti ei saa. Minu seiklused algavad peale oma raha eest linade vahel magamist ja kõhu täis söömist pileti ostmisega kohalikule bussile, mis mu kuhugi turistidest kaugemale toimetab. Kohale jõudes ma ka alati palun kelleltki teenet teada saamaks, mida selles paigas põnevat on ja kui õnnestub mõne kena inimesega neid põnevusi avastada, siis üritan ka vastuteenet osutada kusagil baaris näiteks. Kui siis keegi seal baaris, teada saades, et olen Eestist, kuulutab kõvahäälselt - Ida-eurooplastel pole ju kunagi raha vms, siis küll väga mõnus tunne pole. Või kui olen turult midagi hinda tingimata ostnud, karjatab turumüüja - te ei kaubelnudki hinda alla, Ida-Eurooplased tahavad ju ikka tasuta kaupa saada! Olen harjunud uhke olema, et olen eeestlane, et ühena vaid miljonist suudan Jüriöö ülestõus öelda, aga eelpool mainitud hetkedel lööb see uhkus küll kõikuma.

Väärikas olla või väärikuse kaotada võib vabalt nii rikas kui vaene. Väärikas pole end teadlikult ebaväärikasse olukorda panna ehk teadlikult inetut tegutsemist-käitumist ette planeerida. Abi paluda ja vastu võtta saab ka väärikalt, aga abitutel olukordadel on vahe nii nagu on vahe erinevatel abidel.

Noori inimesi ikka aidatakse, mitte kõik ei ole läänes enesestmõistetavalt vanemate rahakotti imemas. Minumeelest on positiivne väike seiklus, küll vanemas eas jõuab mööda hotelle ja autorente käia. Poola püüa ületada Rekkaga, kui veab, siis juba Eestist alates. Kui juhtub kena juht olema ja ise normaalsed inimesed olete, siis orgunnitakse raadio teel juba järgmine vedaja bensukasse ette. Nimetaks seda pigem hea õnne reisiks, kes tahab midagi kindlamat, läheb lennukuga.

Üks mõte jäi siin Johaidi kirjutistest kummitama.

"Mul polnud omal ajal neid võimalusi"

Mida sul polnud? raha? raha pole ju vaja seiklemiseks Lääne poole oli piir kinni- ok aga ida poole oli ju lahti ?

ju oli ikka asi millegis muus kui võimaluses. Lihtsalt vnaduses otsime põhjusi, et miks ei saanud...

Lugesin Wooklese postituse ekstra 2 korda läbi ja ma ei leidnud tema jagatud kogemusest midagi taunimisväärset.

Minu arust oponeerides on väänatud fakte või on asja vääriti ettekujutatud.

Väide: plaanida kuu aega elamist teiste inimeste armu ja rahakoti peal peal ei tundu kuigi viisakas. Ta pole väitnud, et ta plaanis kuu aega elamist teiste inimeste armu ja rahakoti peale. Kirjeldas, et ta plaanis reisida kuu aega ilma rahata. See kuidas see reaalsuses välja kukub, selgus alles reisil. Tema õnn oli see, et ta trehvas kokku järjest külalislahkete inimestega. Väljendugu see külalislahkus, siis kas priiküüdis, toidus või öömajas. Mille poolest priiküüdi kasutamine on aktsepteeritavam kui söögi või öömaja vastuvõtmine? Usun, et ta oli valmis ka süüa otsima peotagustest prügikastidest, juhutöid tegema, halvemal juhul kodust raha paluma, ööbima maanteetorus või täieliku ebaõnnestumise korral ka otsa ringi pöörama.

Selline reisimine on läbi ajaloo tavaline olnud. Ja ma ei seoks seda teemat üldse rahvusega ega ka mõne georaafilise piirkonnaga. Samuti ma ei seoks seda teemat eneseväärikuse ega ka viisakusega.

Väide: soovitada jänesena sõitmist. See otseselt pole õige tegu. Kuid minu arust see kuulub noorusromantika juurde. Nooruses tuleb ka süütut ulakust teha. Mina isiklikult olen alati mõistvalt suhtunud neisse inimestesse, kes kompostri juures piletiga kontrollivalves on. Ju siis on neil inimestel raske olukord, et neil niiviisi tuleb raha kokku hoida. Üliõpilasena tuli endalgi seda säästmisviisi aegaajalt praktiseerida.

Väide: soovitada enesekindlalt võõraste inimeste kodudesse tungimist. Antud postituses pole seda juhtumit kordagi kirjeldatud, et oleks kellegi koju tungitud. Lukustamata kortermaja koridoris magamine on samaväärne kui telkida kusagil maatükil, magada hoone kangi all, ööbida pargipingil. Euroopas pole peaaegu vist ühtegi objekti, kinnistut, mis kellelegi ei kuuluks. Iga omanik peab ise välistama kõrvalnähud kas siltide, tarastamise või lukustamise teel. Mustamäel esineb aegajalt juhtumeid, kus kodutud magavad 1. korruse rõdu all.

Küsimus: Et kui laias Euroopas sind keegi ei tunne võib endale kõike lubada? Ei, kuid antud teemas pole seda väidetud. Kuid väga üldiselt vastates selle küsimusele, siis reisil olles tunnevad inimesed enda vabamalt kui kodus olles.

Küsimus: Kas nt Pärnus tihkaksid kuu aega võõraste inimeste armust süüa ja trepikodades magada? Paistab, et aetakse segamini kaks erinevat mõistet külalislahkus ja parasiteerimine. Sellepärast see valesti mõistmine.

Väga vinge analüüs, Naabrimees! Seda ei saa ma küll raisku lasta! Naabrimees: Minu arust oponeerides on väänatud fakte või on asja vääriti ettekujutatud. Kas tõesti on see väärettekujutus, et tänapäeva materialistlikus maailmas pole võimalik ilma võõraste teeneid ja abi kasutamata kuu aega ilma rahata reisida? Ok, kui tähti närida, siis reisida ehk suvalisest punktist A punkti B kulgeda ju rahata annaks, aga see on ka kõik.

Naabrimees: Mille poolest priiküüdi kasutamine on aktsepteeritavam kui söögi või öömaja vastuvõtmine? Priiküüdi pakkumisega ei kaasne pakkujal mingeid kulutusi, ka hääletajata kuluks tal sama raha, energia ja aeg oma teekonna läbimiseks. Toitjate-katjate teened on alati seotud aineliste ja ajaliste kulutustega. Me ei tea, kas wookles oli valmis prükkariks hakkama, aga kindlasti ei lase ükski kena inimene selle rahatu reisijutu peale asjadel nii kaugele areneda. Juba see kuu aega rahatult reisimise legend on härdameelsete ja kaastundlike inimeste ära ostmiseks. Tuleb tõdeda, et wookles on olnud oma reisil nutikas ja minu kommentaar polnud suunatud mitte tema isiku vaid reisihoiakute vastu. Kõike, mida ise teed, ei passi siiski teistele soovitada.

Naabrimees: Selline reisimine on läbi ajaloo tavaline olnud. Mis kõik pole ajaloos tavaline olnud. Ka inglise kuninganna pesi end kunagi vaid kord aastas:) Ajad ja olud muutuvad.

Naabrimees: Kuid minu arust kuulub jänesena sõitmine noorusromantika juurde. No see võtab mu tummaks! Midagi romantilist ma selles tegevuses kuidagi leida ei suuda. Piletita sõit on vargus, vähemalt mõnikümmend aastat tagasi minu noorusromantika nautimise ajal oli see küll nii.

Naabrimees: Lukustamata kortermaja koridoris magamine on samaväärne kui telkida kusagil maatükil, magada hoone kangi all, ööbida pargipingil. No on ikka vahe, kas ööbid pargis või metsas, kus õigupoolest kõik viibida võivad või lähed konkreetsete inimeste koduseinte vahele, mida ikkagi ka trepikoda on. Viisakas küsib ka telkimiseks luba, kui leiab, kellelt küsida. Isegi kui selle trepikojas magamise eest luuaga üle küüru ei saa vaid hoopis hommikukohvi pakutakse, ei tähenda veel, et niisugune teguviis kostitajale meeldib. Huvitav küll, mispärast massiliselt kortermajade välisuksi lukustatakse?

Naabrimees: Reisil olles tunnevad inimesed enda vabamalt kui kodus olles. No et inimene reisides ehk siis puhkusel olles lipsu ja rihma lõdvemaks laseb, on muidugi loomulik. Enese lõdvaks laskmine ei tähenda ometi seda, et hakkan tegema asju või käituma nii nagu ma seda kodus kunagi ei teeks.

Naabrimees: Paistab, et aetakse segamini kaks erinevat mõistet külalislahkus ja parasiteerimine. Et siis Roomas või Pariisis trepikojas magamine ja heategijate armust kõhu täitmine on külalislahkus, aga kodulinnas sama tehes on tegu parasiitlusega? Rohkem külalislahkust ikka, Naabrimees? Kus see Su trepikoda asub? Kas hommikukohvi ja võileiba ka homme hommikul pakud mulle?

Flora, tänud komplimendi eest. Tänud sullegi huvi üles näitamise eest.

Flora: Kas tõesti on see väärettekujutus, et tänapäeva materialistlikus maailmas pole võimalik ilma võõraste teeneid ja abi kasutamata kuu aega ilma rahata reisida? Naabrimees: Poleemika tekkiski sellest, et sa ei suutnud seda ette kujutada, et ka nii on võimalik mitte parasiitlikult reisida.

Flora: Ok, kui tähti närida, siis reisida ehk suvalisest punktist A punkti B kulgeda ju rahata annaks, aga see on ka kõik. Naabrimees: Kui lugeda antud teema teist postitust uuesti, kus kasutaja Wookles jagab oma vahetut kogemust. Sellest võib selgelt järeldada, et rahatu reis võib hõlmata isegi rohkemat kui ainult punktist A punkti B kulgemist.

Flora: Priiküüdi pakkumisega ei kaasne pakkujal mingeid kulutusi, ka hääletajata kuluks tal sama raha, energia ja aeg oma teekonna läbimiseks. Naabrimees: Seljakotiga hääletaja peale võtmisega kaasneb sõiduki kogukaalu suurenemine. Suurema kogukaaluga sõiduki liikuma panemiseks ja liikumas hoidmiseks soovitud kiirusel kasutatakse ära rohkem kütust. Kütuse eest maksab ju sõidukijuht. Samuti lisareisja põhjustab akumuleeruvalt sõiduki amortisatsiooni- ja hoolduskulusid. Näiteks lisareisja võrra kulub autoistmekate kiiremini läbi. Kuid autojuhid pakuvad priiküüti ikkagi vabast tahatest. Tihti on neil küll selle taga ka väike omakasu. Mitte pahatahtlik. Soovitakse, et hääletaja pakuks seltskonda, kus uue inimesega tutvudes sõit kulgeb huvitamalt ja näiliselt kiiremini.

Flora: Toitjate-katjate teened on alati seotud aineliste ja ajaliste kulutustega.
Naabrimees: Jah, kui see on pakkujale probleem, siis ta ei pakuks. Ja kui seda tehakse vabast tahatest, siis järelikult teeb ta seda teadlikult. Ma ise nimetan sellist käitumist külalislahkuseks.

Flora: Me ei tea, kas wookles oli valmis prükkariks hakkama,aga kindlasti ei lase ükski kena inimene selle rahatu reisijutu peale asjadel nii kaugele areneda. Naabrimees: Poest ära visatud tähtaja ületanud toidu tarbimine ei tee inimest kohe prükkariks. Pidevalt seda harrastavaid inimesi nimetatakse freegan-iks ja nähtust freeganism-iks. Vaata seda lühifilm: http://www.youtube.com/watch?v=FZoUleklIx4 Meediamogul Oprah on isegi seda nähtust ja neid inimesi kajastanud: http://www.oprah.com/spirit/Trash-Tour http://www.oprah.com/world/How-Far-Would-You-Go/2 Vaatasid ära? Minu arust nad ei näe üldse prükkarid välja.

Flora: Juba see kuu aega rahatult reisimise legend on härdameelsete ja kaastundlike inimeste ära ostmiseks. Naabrimees: See on uskumise küsimus. Ma ei näe põhjust, et seda kogemust mitte tõsiselt võtta ja selles pole midagi ebatavalist.

Flora: Tuleb tõdeda, et wookles on olnud oma reisil nutikas ja minu kommentaar polnud suunatud mitte tema isiku vaid reisihoiakute vastu. Kõike, mida ise teed, ei passi siiski teistele soovitada.

Naabrimees: Nutikus viibki elus edasi. Kuid see ongi koht, kus jagatakse oma kogemusi ja soovitusi. Eks siis igal ühel tekib äratundmine, mis talle sobib ja mis talle ei sobi.

Flora. No see (jänest sõitma) võtab mu tummaks! Midagi romantilist ma selles tegevuses kuidagi leida ei suuda. Piletita sõit on vargus, vähemalt mõnikümmend aastat tagasi minu noorusromantika nautimise ajal oli see küll nii.

Naabrimees: Eks see romantikataju on individuaalne. Ju siis Jumal annab seda ka inimestele erinevalt. Jah, piletita sõit on vargus, kuid selline süütu vargus. Irooniliselt põhjendades: Jänest sõites ei kaasne teenusepakkujale mingeid kulutusi, ka jäneseta kuluks teenusepakkujal sama raha, energia ja aeg oma marsuudi läbimiseks (vaata oma vastust eespool).

Flora: No on ikka vahe, kas ööbid pargis või metsas, kus õigupoolest kõik viibida võivad või lähed konkreetsete inimeste koduseinte vahele, mida ikkagi ka trepikoda on. Viisakas küsib ka telkimiseks luba, kui leiab, kellelt küsida. Isegi kui selle trepikojas magamise eest luuaga üle küüru ei saa vaid hoopis hommikukohvi pakutakse, ei tähenda veel, et niisugune teguviis kostitajale meeldib. Naabrimees: Kindlasti Wookles tahtis olla väga viiskas, aga ju siis ta ei näinud kedagi, kelle käest uksed valla trepikojas või katusel ööbimiseks luba küsida. Oleks ju olnud väga ebaviiskas keset ööd korteriustel kella laskma hakata ja magavad elanikud üles ajada, et trepikojas ööbimiseks luba küsida.

Flora: Huvitav küll, mispärast massiliselt kortermajade välisuksi lukustatakse? Naabrimees: Selleks, et kaitsta oma omandit. Kuid antud juhul ei olnud olukorraga, kus oleks lukustatud uksest sisse murtud.

Flora: No et inimene reisides ehk siis puhkusel olles lipsu ja rihma lõdvemaks laseb, on muidugi loomulik. Enese lõdvaks laskmine ei tähenda ometi seda, et hakkan tegema asju või käituma nii nagu ma seda kodus kunagi ei teeks. Naabrimees: Jah. Kuid need konkreetsed mainitud tegevused polnud teab, mis erilised, mida kodus kunagi ei teeks. Eestis on väga palju kodutuid, vaeseid, kes toimetulemiseks analoogselt toimivadki.

Flora: Et siis Roomas või Pariisis trepikojas magamine ja heategijate armust kõhu täitmine on külalislahkus, aga kodulinnas sama tehes on tegu parasiitlusega?

Naabrimees: Ei. Mõistada külalislahkust ja parasiitlust endiselt valesti. Asukoht ei mängi rolli.

Flora: Rohkem külalislahkust ikka, Naabrimees? Kus see Su trepikoda asub? Kas hommikukohvi ja võileiba ka homme hommikul pakud mulle? Naabrimees: Mu trepikoda asub Mustamäel. Kahjuks me oleme korralikud kinnisvaraomanikud ja hoiame trepikoja ukse lukus. Selleks, et minu külalislahkusest osa saada, siis tuleb mulle end rohkem avada, ühiseid meeldivaid hetki jagades. Aga kui niisama tullakse ja nõutakse, siis on juba see kaldub parasiitlusele. Loodan, et nüüd mõistad rohkem, mis vahe on külalislahkusel ja parasiitlusel.

Ma rohkem ei jõua end sellele teemale pühendada. Võib olla kui suurem huvi siis tee vaba teema alla külalislahkuse ja parasiitluse teema.

Oioiii, kui pikk diskussioon on siin tekkinud. Kell küll hiline, nina nohune ja põhjalikke analüüse eelnevalt öeldu üle kahjus hetkel teostada ei jaksa. Aga paar mõtet siiski.

Euroopas häälega reisimise kogemus puudub, vanemad olid liialt karmid. Küll aga liikusin keskkooli ja ülikooli ajal väga tihti Eestis ringi justnimelt hääletades. Raha oli vähe, samas ringi oli ikka soov käia. Mõistagi andsin täielikult endale aru, et tegevus on riskantne jne. Aga see pole siin hetkel oluline. Tihti tekkis juhtidega ka arutelu, et miks nad siis hääletajaid peale võtavad. Selgus, et põhjuseks oli pea alati soov inimestega suhelda ja mitte üksi nt Tallinn-Tartu teed sõita! Kusjuures, päris mitmega nendest, kellega hääletades tuttavaks sain, suhtlesin veel hiljemgi. Ei, mul polnud neil aegadel kellelegi midagi pakkuda olnud ja keegi ei küsinud ka. Kuigi mind / meid (sageli ei hääletanud ma üksi) kutsuti sageli ka näiteks sööma, kinno, isegi teatrisse(! - kuigi ma sinna ikkagi ei kaasa ei tulnud). Ennast ei müünud ja keegi ostmissoovi ka ei avaldanud. See oli tol ajal osa mu noore inimese elust. Ja mul polnudki siis kellelegi midagi muud pakkuda peale autosõidul vestluskaaslaseks olemist.

Nüüd töötava ja teeniva täiskasvanuna olen omakorda teisi aidanud. Justnimelt samamoodi hääletajaid peale võttes jne. Nüüd saan mina neid aidata - miks siis mitte. Teen vähemalt enda jaoks sellega tasa oma "võla" ühiskonna ees. Nii palju kui mina tean, siis need, kes ise selliselt ringi reisinud, enamasti mõistavad vastavat stiili ja hiljem jätkavad samal lainel nö teiselt poolt ehk siis aidates rahatutel noortel punktist A punkti B liikuda. Tõsi, teatrisse pole kedagi kutsunud.

Kogu see jutt eneseväärikusest on siin teemas kuidagi kitsarinnaline minu jaoks. Meenutab seda hiljuti Eesti ajakirjanduses olnud arutelu selle üle, kuidas on häbiasi olla klienditeenindaja ja kõrgelt haritud bakalaureusekraadiga noored sooviks ikka kohe kuskilt viisakalt hästitasustatud ametipostilt karjääri alustada. Ma ei tunne ennast nüüd küll ebaväärika või parasiteerunud ühiskonnaliikmena, et esiteks töötasin omal ajal vanalinna baaris ettekandjana (ja pole seejuures kunagi kõnealust ajaperioodi oma elus pidanud ebaväärikaks või häbiväärseks), alustasin oma "viisakat" karjääri miinimumpalgaga spetsialisti kohalt, olen ostnud second-hand riideid ning olen kokku vist sadu kordi hääletanud. Nüüd ma küll enam ei hääletaks - aga mitte mingi eneseväärikuse tõttu, vaid seetõttu, et nüüd on ehk minu aeg teistele abiks olla, ma ise enam vähemalt selles vallas abi ei vaja.

Asi ongi ju ajastuses, konkreetses hetkes. Vajalik on see, et inimene ise sooviks teist aidata, mitte see ei toimiks sunni läbi. Ja no ei võta keegi hääletaja peale sunniviisiliselt:) Ja muidugi oleks tore, kui omal ajal hiljem siis samuti teistele abi pakuksid.

Kellegi koju magama küsimine pole küll minu teema ja ma usun, et igas Euroopa linnas leiab üliodava hosteli vms vajadusel. Ehk siis ikka 0-euro reisi päris ka ei tasuks loota. Muidugi võidakse pakkuda süüa ja ka magamisaset - aga selle peale loota ma küll ei soovitaks. Siin on hea alternatiiv couchsurfing - see eeldab mh, et ise ka pakud teistele majutust. Ehk siis asi taas vastastikune. Kui aga mõnikord keegi ehk tõesti pakub öömaja / sööki, siis viisakas oleks midagi vast pakkuda, kasvõi natukenegi. Ise pigem planeeriks ööbimist hostelis / couchsurfides ja kui juhtub, siis peatuks kuskil mujal.

Oi, nüüd nägin selle "jänese sõidu" juttu ka ja kohe tekkis kange tahtmine lisada oma hiljutist kogmust. Ma ise üldjuhul "jänest" ei sõida, kardan vahelejäämist (valitud eriala tõttu olen alati püüdnud oma mainet hoida ja erinevaid ametivõimudega sekeldusi vältida) ja no raha pole ka ju suur. Kuigi mu mäletamist mööda on nooruses ka seda ette tulnud.

Hiljuti aga juhtusin paari kohe päris kõrgelt tasustatud tuttavaga ühes Euroopa linnas olema. Suur oli mu hämmastus, kui väärikad üle kolmekümneaastased hästitasustatud persoonid sõitsid linnatranspordiga mitu päeva "jänest". Väidetavalt oli see seiklus. /sügavalt isiklikult seda seiklust ei mõista, see on ju nagu pisivargus? - aga eks inimesed ongi vist väga erinevad ja kohati ei suuda me teiste väärtusi, huvisid, eesmärke jne mõista - ja võibolla polegi vaja, ega kõik ei peagi ju Freudid olema:)/

Suure hilinemisega olen sunnitud lisama suht samasisulise kommentaari, kui TIP. No mitte päris copy. Ma ei ole oma nooruses pidanud kordagi muretsema raha pärast. Mul piisas, et kodust küsida aga ei kasutanud seda kunagi nahhaalselt ära. Sõltumata sellest, kas mul oli taskus 1 rubla või 20, olin ma alati Lennujaama juures ja hääletasin. Ainus mõjutaja oli ilm. 10 kraadises pakases ja tuisus ei passinud, siis sõitsin bussiga. Autojuhtidega suhtlemine avardas maailma ja oli tunduvalt huvitavam, kui bussiaknast kuusehekki vahtida. Ainult korra või kaks sattusin morni ja vaikiva juhi otsa. Ei mäleta, et mõni eestlane oleks selle küüdi pakkumise eest raha küsinud. Vene keeles tuletati tihti meelde, et bensiin on kallis. Venemaal oli see juba reegel ja enamus autosid olid nõus taksod olema. Paar päeva pärast Berliini müüri langemist sõitsin Saksamaale. Sai sealgi ohtralt hääletatud ja magasin ka korrusmaja autoparklas autos, kuni kojamees tegi selgeks, ei võiksite ära sõita. Siis veel ilma igasuguse ettevalmistuseta kojusõit läbi mitme riigi jne. Kõiki oma nooruse tehtud "lollusi" ei hakka kirja panemagi. Praegu ma seda kõike kohe kindlasti uuesti ei teeks. Samas ei kahetse ma seda karvavõrdki. Selline pea püsti si...st läbiminek annab paljuski jõudu, mitte lihtsalt lesima jääda. Mina ka ei julgusta täiesti tühja rahakotiga reisile minema. Kui keegi tahab proovida, las proovib. Suure tõenäosusega võtab ta järgmine kord mingi summa ise kaasa, sest kõik 0 Euroga reisijad tunnistavad hiljem, et paar hetke reisil olid küll sellised meeleheitlikud.

Pole enam ammu häälega sõitnud. Pigem siiski laiskusest ja aeg on mulle kallis. Nüüd võtan ise hääletajaid peale, kui harva juhtub autos ruumi olema. Koju pole kedagi kutsunud ja Tartu otsal sööma ka ei lähe. Küll aga olen mõnelgi korral ringtee asemel Tartu kesklinnast läbi sõitnud. Ikka selleks, et mõnus reisikaaslane koju jõuaks. Ja mul on sügavalt savi, palju mul lisabensiini kulub või mitu mikronit läheb piduriklotse.

Teil tekkis siin nüüd küll vahva diskussioon sellel teemal.. aga ei ole plaanis reisida suvaliselt ette planeerimata ega ka materiaalselt ette mõtlemata.. Loodetavasti siiski ei pea kuskil trepikojas ööbima(kujutan ette et on umbes sama ebamugav kui lennujaama põrandal)kuigi ei ühtegi halba sõna selle kodaniku kohta kes nii tegi. Tema oli üksi ja vaatas kuhu elu viib. Sellega tuleb meelde üks väga hea film "Into the Wild". Loodetavasti ei lange ka varguste või muude kehvade asjaolude/sündmuste ohvriks.

Uurisin lihtsalt, et kas keegi oskab öelda midagi olulist, mida omadest kogemustest tähele on pannud .. mis peaks seljakoti sisus olema jne. Kuhu pigem mitte minna ja kus kaudu oleks mõistlik minna.

Couchsurfinguga oleme juba isegi tutvust teinud ja uurinud ka muid liikumis võimalusi peale hääle buss/rong jne. Soov on siiski seiklema minna, avastada ülejäänud euroopa võlusid. Häälega mõte tuligi sellest, et ei taha planeeritud bussireisi või klassikalist nö "egiptuse" puhkust. Tahan minna, näha ja elada.. :)

Niipalju kõigile huvilistele.. Reis on endiselt täiesti jõus ja juba Juuli lõpus umbes 2-3nädala pärast on plaan teele asuda. Kuna vahepeal on uusi huvitavaid tutvusi tekkinud siis tõenäoliselt üks tuttav rekkajuht viib meid võimalusel otse poola või saksamaale ja sealt vaatame edasi. :)

Suur aitäh, kõigile kes viitsisid oma arvamust avaldada. :)