Tere.
Mitte just väga originaalne idee tõenäoliselt aga plaanis oleks minna sõbraga suvel häälega euroopasse. Reisi ajaks on planeeritud orienteeruvalt 28 päeva. Esimese pikema paaripäevase peatuse loodame teha alles Itaalias (muidugi kui igast seiklusi vahepeal ette ei tule). Marsuudi plaan oleks selline. Eesti-Läti-Leedu-Poola(kahjuks pole vist võimalik vältida)-Tšehhi/Slovakkia-Austria-Itaalia. Seal kerge peatus ja käiks vaataks ringi. Itaaliast mööda Prantsusmaa rannikut Hispaaniasse gibraltari tippu. See oleks siis ka lõpp punkt ja siis tagasi.
Reisile tuleks ilmselgelt minna selle suure reisiseljakotiga. Kindlasti igaksjuhuks telk ja magamiskott.. kunagi ei tea kuhu ööseks peab jääma.
Kuigi ma tean et sellise reisi puhul ei saa ette arvata mitte midagi,pigem elada üks päev korraga, sellegi poolest olen ma paras planeerija. Milline võiks olla orienteeruv summa mis peaks kaasas olema?
Niisiis ootakski näpunäiteid neilt kellel see läbielatud. Milliseid kohti vältida, mis on kindlad ohumärgid. Kust öömaja vajadusel leida. Hädavajalikud asjad mis peaksid kaasas olema. Mis teed mööda oleks kõige mõistlikum hääletada? Iga väike pisiasi oleks kasuks kel vähegi sõna sekka öelda.
Aitäh lugemise eest
Liisi.
Huvitav oleks teada, kas keegi on kohanud Eestis sellist olukorda, et leiab oma trepikojast väärika prantslase või sakslase või itaallase magamas ja hiljem toidupalukest küsimas.
Kindlasti peab vahet tegema, milline on su rutiine elu ja milline on ekstreemne reis. Ei saa öelda, et kui sa lähed katsetama siis Sa tegelikult oledki selline. Autoreisija kommentaaridest jäi mulje, et tegu on väga materiaalse inimesega. Johhaidii võttis sõnad suust, kui küsis, et kas igale teenele peab mingi vastuteene olema. Elu ei tohiks põhineda sellistel põhimõtetel. Siiras heategu eeldabki seda, et sa teed seda ja ei oota midagi vastu. Vastasel juhul on tegu juba ärilise suhtega. Sellist suhet võib vaadelda ka kahepoolselt positiivsena. Mõlemad saavad kasu, üks saab abi ja teine saab hea tunde, et sai kedagi päriselt aidata. Muidugi ma ei mõtle, et inimesed peaks seda alatihti ja igapäevaselt kasutama. Mis see reis minus muutis, oligi see, et kui ma nüüd näen mõnda reisijat siis proovin talle igatepidi abiks olla. Mitte ainult materiaalselt, vaid ka informatsiooniga jne. Tiiteldada kõik naissoost hääletajad prostituutideks on ikka väga räige üldistus. Inimese väärikus sõltub ikka väga palju eneset ja on väga individuaalne. Ja jällegi ma näen siin, et autoreisija näeb, et iga toidupalukese eest peab midagi vastu saama. Tegelt keerleb siinne diskussioon hoopis reisistiili eetilisuse üle. Eetika on juba nii suhteline ja filosoofiline valdkond, et õiget vastust siin ei ole. Lõpuks võibolla kõik taandubki südametunnistusele. Aga kindlasti ma taunin igasugust materiaalselt maailmavaadet. Paciocca, teene saamist, ilma midagi vastusaamiseta panebki su alandlikkuse proovile. Kui sa ei suuda mitte midagi tasuta vastu võtta, oled sa uhke. Üldiselt peatakse alandlikkust vooruseks ja uhkust mitte. Muidugi ei saa üldistada ja kõik oleneb konkreetsest situatsioonist. Minu reisil puudus igasugune pealekäimine või tungiv soov abi saada..Pigem aitasid mind inimesed sellepärast, et nad ise seda tahtsid, peale seda kui ma olin rääkinud, et kust ma tulen ja kuhu ma lähen. Inimesed võivad olla väga lahked ja kui sa nende lahkust eirad, võidakse seda pidada uhkuseks ja otseseks solvanguks.
Mina ei lugenud kuskilt siit välja, et kõik hääletajad on prostituudid! Tundub, et siinsed paljud sõnavõtjad ei loegi üldse eelnevaid postitusi korralikult läbi.Selge see, et kõik tahavad oma seisukohta teatavaks teha, aga kuna siin käib keskustelu, siis võiks ju kõikide kommentaare lugeda ja tähele panna. Just nimelt on siin juttu reisi eetikast, mitte toidupalukese küsimisest.Kas nimelt on ikka eetiline selline reisimisviis? Kas on eetiline sõita jänest? Kas sellega austad seda riiki kus reisid? Kas austad neid elanikke kelle trepikojas ööbid?
Veel...just nimelt aitasid inimesed siis, kui olid rääkinud kust tuled, kuhu lähed!!! Mul ei ole sellist olukorda olnud, et turisina minu juurde tullakse ja sööki või öömaja pakutakse. Kui ma pingil õnnetuna kössitaksin, siis äkki tõesti astutakse ligi ja tuntakse huvi...aga niisama rõõmsa turistina kohalikega suheldes pole tõesti sellist olukrda tekkinud.Äkki sa siiski mainisid jutu sees, et pole öömaja ja ka raha mitte selle jaoks...või, et pole mitu tndi söönud... Tule taevas appi!!! Lihtsalt jutukäigus ei hakka keegi öömaja ja süüa pakkuma. See võib küll nüüd väga lihtsakoeliselt siin tunduda, aga nii ju on!!!
Parasiitlus ja inimeste ärakasutamine on see, kui minnakse eeldusega, et inimesed aitavad. On normaalne, et inimesed aitavadki teist hädas, mis on õnnetu juhuse, valede otsuste jne tulemus. Aga kui kasutada inimeste lahkust ära omakasupüüdlikel ajenditel, siis pole see midagi muud, kui parasiitlus. Ühestki wookles-i postitusest ei tulnud välja, et ta oleks midagi ärakasutatud kohalikele vastu andnud, aidanud pirne korjata või vett toonud. Jah, seiklus oli see küll, ei vaidle vastu aga sellele nüüd püha aurat ja Neitsi Maarja oreooli juurde mõelda on küll liiast.
Nojah, kui nii võtta, siis on ka sotsiaalabi küsimine alandlikkuse õppetund (olenemata sellest, kas sa seda vajad või mitte), samas kui hambad ristis ise hakkama saada on surmapatt - uhkus.
Erinevad inimesed, erinevad seisukohad, mina siin kedagi hukka ei mõista ja targutan niisama, ärge pange pahaks!
Keskustelu on huvitav, aga nagu ma aru saan, siis teemaalgataja ei plaani tegelikult ilma rahata reisida ja ootab häid nõuandeid. Minu ülikooliealine tütar koos sõbrannaga on viimased 3 suve just selliseid väga väikese eelarvega Euroopa-reise teinud. Erinevus küll selles, et nad on siiski sihtkohta lennanud mingi odavlennuga ja siis edasi läheb samamoodi seljakotiga. Ööbinud on nad enamasti couchsurfinguga ja on väga rahul olnud. Selleks on neil läpakas kaasas olnud, et saaks ööbimiskohti leida. Seiklusi on olnud palju ja ütlen ausalt, et alguses mul emana ikka süda valutas ja eks üht-teist on juhtunud ka. Näiteks Hispaanias varastati tütrel kott koos dokumentide ja rahaga. Õnneks oli tal nii pass kui ID kaart kaasas ja erinevates kohtades, nii et pass jäi alles. Samal reisil varastati ka sõbranna läpakas, nad on seal üliosavad. Ükskord sattusid nad ööbima ühe laevaarsti juurde, kes ootamatult tööle kutsuti ja kes oli siis väga murelik kuna oli ju tüdrukutele öömaja lubanud. Mees võttis siis tüdrukud nädalasele Vahemere kruiisile kaasa- neil on luba aegajalt kedagi tasuta kaasa võtta. Kui keegi nüüd arvab, et ta seda kuidagi omakasu eesmärgil tegi või tüdrukutelt midagi vastu ootas, siis ei. Reeglina couchsurfingu pakkujad on väga normaalsed inimesed. Kokkuvõtteks tahan öelda, et mul on väga hea meel, et tüdrukud on nii palju ja põnevalt reisida saanud ja ise teeksin ilmselt nende eas sama. Ja et mina kodus muretsema ei peaks, leppisime kokku, et saadavad jooksvalt infot kus nad parasjagu on. Ahjaa, üks soovitus veel. Iga korraga on tütre kott järjest väiksemaks läinud, sest tegelikult ei lähe palju asju vaja ja kõige tüütum ja raskem ongi just see koti vedamine.Tema varustus oli 2 ülimugavad jalatsid (kinnised ja lahtised), ühed lühikesed ja ühed pikad püksid, mõned t-särgid ja 1 soe asi.Mingi peakate ka. Aga jah jänest sõita või muud seadusevastast teha ei soovita küll kellelgi-kindlasti saab tsiviliseeritumalt asju ajada.
Pisut täpsustaks seda heateo tegemise asja ja head tunnet. Kui ma kohtan arulagedat tšikki, kes rändab ringi rahata, plaanita, pole tal öömaja ega süüa ja tundub, et on üsna vastutusvõimetu, või lihtsalt varjub mingi naiivsuse taha - ja jutustab mulle oma lugu - no toidan, teen veel midagi, aga aidata ja mingit head tunnet tunda saan ma selle tulemusena küll sama palju, kui "tulen haiglast, jäin bussist maha" juttu ajavale alkohoolikule paari eurot andes. Ma võin rahumeeli välikohvikus einestades oma pooliku taldriku kõrvallauale tõsta, et "lousy punk", kes eemal piidleb, saaks selle mööda minnes sekeldusteta kaasa võtta. Tubli punk, tubli hipi, tubli kerjus, (tubli alkohoolik vist ka). Aga arulage rahata reisima läinud eesti näkk... kes see sihuke on?
Kuna algselt teemalt on jutt üsna kõrvale kaldunud, (kuigi samuti huvitavas suunas) siis soovitan teemaalgatajale (juhul kui ta algselt tõstatatud küsimustele veel nõu ja vastuseid ootab) otsida siitsamast eelnevaid häälega reisimise teemasid, näiteks alltoodud linkidelt leiad nii mõnegi vastuse. Toredat reisi!
http://trip.ee/content/h%C3%A4%C3%A4lega-l%C3%B5una-euroopasse.html
Paistab, et mitmed siinseid kommijaid on unustanud mis tähendab olla noor ja reisihimuline. Või nad lihtsalt ei tea mida kujutab endast häälega reisimine sest nende reisid on olnud vaid paketireisid. Üllatav on aga see, et reisifoorumis, mille kasutajad peaksid olema keskmisest tolerantsemad ja laiema silmaringiga käib selline õelutsemine.
Kui nüüd asi algusesse tagasi kerida, et vaadata millest kõik algas, siis näeme, et üks tore inimene soovis abi. Teine tore inimene, kes pole siin just väga tihe külaline ja tõenäoliselt tegi oma esimesi postitusi oli lahkesti nõus aitama. Ta VIITSIS kirjutada VÄGA põhjalikult oma toredast reisist. Võibolla mitte kõige sõnaosavamalt. Kuid see oli viga.
Kohe olid platsis väärikad ja targad tädid ja onud ning algas halvustamine ja süüdistamine. Alguses süüdistati inimest väärikuse puudumises ja eestluse mõnitamises, hiljem juba prostitutsioonis ja parasiitluses.
Aga see on siiski nii eestlaslik. Selle asemel, et öelda "tubli", et siia tulid ja viitsisid oma kogemusi teistega jagada on toredam pasunasse anda lootuses, et ta enam siia oma lolli jutuga ei tule.
Ning kui järgmine rahvaloendus näitab, et enamuse Eesti rahvastikust moodustavad õelad ja kibestunud pensionärid siis ei jõua me ära imestada, kuhu küll kõik noored kadunud on.
Minu poolt igastahes vabandust wookles. Loodetavasti see õelus siiski ära ei ehmatanud ja sind on siin ka tulevikus näha :)
Mida need eestlased nüüd siia puutuvad? Pole eestlased nii õelad ega kibestunud midagi, võib olla ei oska me väga ümbernurga juttu rääkida ja nimetame asju õigete nimedega. Ja teema poleks ka üldse filosoofilisemaks läinud, kui mõned siinsetest onudest poleks öeldnud "tubli tüdruk, lolle tulebki ära kasutada"!
Nojah hbert, ju olen ka mina siis loll mis loll olnud, et olen selliseid abivajajaid heast südamest aidanud. Sa avasid mu silmad ja nüüd näen kui kurjasti on mind ära kasutatud :(
Hõikan siis välja, et kui keegi juhuslikult Luksemburgi või siia ümbruskonda parasiteerima satub ja siin abi või nõuandeid vajab siis ärge minuga mingil juhul ühendust võtke kui teil just uhkeid kingitusi või palju raha kaasas pole. Ei ole ju võimalik inimesi lihtsalt heast tahtest aidata. Alati peab midagi vastu saama kas siis asju või tööd. (see oli mudugi nali :)
Mina ei soovinud küll kedagi halvustada ega süüdistada. Sisenesin diskussiooni pigem mõttega, et päris ilma rahata inimesel on jube raske reisides ennast hästi tunda. Kuna diskussioon tekkis konkreetse reisimisviisi (0-euroga reis) väärikuse üle ning lõpuks kirjutas wookles, et selline reisimine on hoopis alandlikkuse õppetund, siis väärikuse küsimus sai seega (minu jaoks) vastatud.
7 kuud ratastel olles olen tegelikult kogenud, et ühed negatiivsemad inimesed keda teel kohtad on...... soomlased... ehk nad ei tee välja , kui neile midagi ütled kasvõi tervituseks... loodan, et eestlastega ei teki sarnast seisu... kusjuures kunagi pole ma vajanud abi...