Kas Euroopa lennufirmad käivad alla?

Odavlennufirmade mõju Euroopas ei saa eitada. Me pigem reisime ilma pagasita ja ei oota enam, et meile paaritunnise lennu jooksul mitu korda veini valatakse (või antakse kamba peale terve pudel, nagu Lufthansas kord Tallinnast Frankfurti lennates juhtus). Aga vahe nn. tavalennufirmade ja odavlennufirmade vahel on muutunud õhkõrnaks – ja seda ka kauglendudel (pean küll kiitma LOT-i, mis lennul Colombost Varssavisse pakkus turistiklassis toitlustust täiesti Turkishi tasemel).  

Vaid paar viimase aja uudist:  Lufthansa kärpis novembri keskel üle 10 tunni kestvatel lendudel toitlustamist ja teiseks söögikorraks saad sooja söögi asemel piruka.  

British Airwaysi hindavad britid ise parajaks saastaks

Või on see lihtsalt põhi, kust saab ainult üles minna? Pole Euroopa lennufirmadega viimasel ajal eriti lennanud, ootaks arvamusi.

Hiljuti käisin SFO’s SAS’ga.

Toitlustamine endiselt olemas ning üsna hea (üllatuslikult). Päeval minnes napsi ei pakutud, aga muud jooki söögi kõrvale pakuti. Ôhtusel lennul tagasi anti isegi klaasike veini või õlut.

2a tagasi Finnairiga helsinkist bkk’sse, service sama mis SAS’il, aind et õlut/veini ūldse ei pakutud.

2016 kevadel sai Air Franciga Texases käidud, seal pakuti kõike sööke-jooke. KLM’ga tagasi tulles oli service ja pardateenus lausa kiiduvääriline :)

2013 British Airwaysiga Miamis käies oli ka kôik vajalik pardal olemas.

Hiljuti Tsehhis käies Finnairiga pakuti pardal vett tasuta juua, ja kommi vist ka.

Lufthansa vähemasti

eelmisel aastal ja ka sel kevadel eu sees pakkus mingit hädist võileiba/pirukat, samas Warsteinerit või veini pakuti nii palju kui kūsisid.

AB jm sellised endiselt midagi ei paku.

Odavlennufirmaga lennates eu sees tekib minu meelest kõige suurem erinevus siis, kui lend saabub/suundub mõnda nö odavlennujaama / terminali. See on koht kus tekib looma tunne (miljon inimest koos kes on nagu pôrsad aedikusse pressitud), viimane eriti ebameeldiv kogemus oli sel sügisel Milano Malpensa lennujaamast.

Ma lendasin LOTiga oktoobris Indiasse, joogi pool oli küll väga hea. Sai piisavalt õlut ja veini, päeval võtsin 3 purki õlut, õhtusel otsal piirdusin 2 õlle ja 3 topsi veiniga. Kangema kohta ei tea. Söök polnud küll minu maitse, aga nuriseda ka polnud millegi üle.

Eelmisel aasta Finnairiga Indias käies sai küll piisavalt veini ja õlut. Kuna olin economy comfort klassis, äkki sellepärast? Samas söök oli päris hea.

Ma olen vist eriti vähenõudlik, aga mina lennufirmade tasemevahedest küll eriti aru ei saa.  Finnair - lennuk lendas, kapten ja piloot olid kokpitis ja teenindajad pardal. Ma ei mäleta, et teenindus nüüd midagi ülierilist oleks olnud. 

 Täpselt sama lugu on ka Norwegianiga. Lufthansaga sama.  TUI püsis samuti õhus, kuigi esiklaas oli teibiga parandatud. Enesekindlusele hästi ei mõjunud, aga alla ka ei kukkunud.   Air Balticu kohta ei saa ühtegi paha sõna öelda - tegelikult kõige täpsem lennufirma, millega mul kogemusi on olnud.  

 Minu jaoks on asi alati pigem lennukites, mitte firmas, kes nendega opereerib. Kui loota, et kõik lennufirmad suudavad oma lennukeid võrdselt hooldada ja need on turvalised, siis minu jaoks on lennundusreegel nr. 1 - suurem on parem.   Valingi lennureisi alati kõigepealt lennuki, siis hinna ja alles siis operaatori järgi. Sest suurem lennuk on üldjuhul suuremate istmevahedega, vaiksem, kiirem ja mugavam. Soliidsem ka kuidagi. Kui Norwegian lendab B787 ja Finnair A320-ga, siis valin Norwegiani. Lennuki tõttu. Lihtsalt on selline kiiks. 

 Kas pardal pakutakse pirukat või kotletti, minu jaoks rolli ei mängi. Tegemist on ju siiski kõigest transpordivahendiga - pokaali veini või tassi kohvi jaksab ka ise osta, kui seda tasuta ei pakuta. Ilmselt oli selle eest jälle lennupilet odavam.   

Ja teenindus (pigem keep smiling) ei pruugi alati samuti sõltuda mitte lennufirmast, vaid inimestest - milline tuju parasjagu teenindajal on.. Lendad sama firmaga ühes suunas, kõik teenindajad on optimistlikud, energilised, naeratavad. Sõidad sama lennukiga tagasi, aga meeskond on teine - väsinud, tujutud..Mina suurt vahet teeninduskvaliteedi puhul pole küll tundnud, vähemasti ei meenu, et keegi teistest peajagu üle oleks ja söögi kohta samuti mingeid ülierilisi emotsioone ei mäleta. Ei häid ega halbu.

Odavlennufirmadest on Wizz Air silma jäänud oma tuttuute lennukite ja hea teenindusega. Jääb ainult loota, et taasavatakse liin Lutoni ja Tallinna vahel, sest ei Kiev ega Kutaisi  õigusta ennast transiitjaamana.

No mitte ainult Euroopa lennufirmad ei tõmba oma asju koomale, teised ikka ka. Võileivast tähtam on mulle isiklikult, et mingi jama korral oleks mul kuhu pöörduda ja kuskohast mingit reaalset abi ka saaks. Lendan odavlennufirmaga, ise tean millega riskin. Aga Airbalticule kes on sisuliselt samas hinnas SAS-i või Lufthansaga tõuseb käsi maksma vaid siis, kui tõesti muud võimalust pole.

Lendasin Aeganiga septembris Kreetale, Tallinn-Ateena -Tallinn suunal pakuti (öösel kella 2 ja 4 vahel) kandikuga süüa, kus oli siis erinevad valikud a la makaronid millegagi, kukkel, moos, midgai magusat ning juua. Kuna ise alkoholi ei tarbi siis ei tea, kas oli ka alkohoolset. Ateena_Kreeta ots oli 30 min, seal pakuti mingit küpsist ja juua. Mina, kes ma siiani Euroopa siseselt ainult odavlendudega lennanud olin küll meeldivalt üllatunud.

Minu silmis toimus lennunduses kontseptsionaalne muudatus siis kui kütusehinnad ebastabiilseks muutusid. Algne plaan nägi ette, et lennujaama maks koodiga YQ või YR on ajutine nähtus ning maks kajastab kütusekulu. IATA otsustas, et maksu kasutamine on püsivalt lubatult ning sealt edasi hargnes lennuhinna lahti võtmine eri komponentideks: baas istekoht, istekoha broneerimine, toitlustus ja pagas. See on viinud tarbija ootuse selleni, et soodsaim hind eeldabgi pelgalt baas istekohta ja kui baas hind sisaldab enamat see on juba boonus. Olukorras kus kõikide vedajate hinnad sisaldasid, baas istekohta, toitlustust, pagasit, istekoha broneerimist tuli kliendi meelitamiseks võistelda nende teenuste kvaliteediga. Kui hetkel on juba hinnas sisalduv toit eeliseks siis pole vaja selle kvaliteediga pingutada.

Lufthansa 12-tunnisel lennul hiljuti ei olnud see teine toidukord isegi mitte pirukas, vaid mingi vettinud toorjuustu(?) seguga täidetud nutune poolik vormileivaviil - ilmselt otse sügavkülmast võetud. Aga, tõepoolest, kohale saab ja ei ole raske ka mingi snäkk ise kaasa võtta lennujaamast või ärasõidukohast.

Siin nimetatud Aegean pakkus küll suvel õlut-veini mitu ringi ja pirukas oli ka vähemalt soe.

Siin mitu inimest siunas Air Balticut. Samas neil on väga hea ja ilmselt parima hinna-kvaliteedi suhtega ettetellitav pardatoitlustus. Soovitan proovida. Tasuta tõesti ei ole.

Ma avastasin, et pole 4 aastat Lufthansaga lennanud, nüüd veebruaris saab proovida, kui väga on alla käind Euroopa ecos :)

AirBalticu kohta on väga raske öelda halbu sõnu kui lennud toimuvad. Nad pole kõige lihtsam lennufirma kellega asju ajada olukorras kus toimuvad tühistamised või/ja plaanilised graafiku muudatused.

Kui lennuk lendab enam-vähem õigel ajal ajal ja alla ei kuku, siis palju muud nagu ei oskagi nõuda...

Alkoholi ma ei tarbi, söök on teemaks ainult pikamaa lendudel.

Tasuta vett võiks ikka saada lennukis.

EDIT: Ahjaa, iste võiks ka mugav olla. Estonian Airi Embraeridel olid NII EBAMUGAVAD istmed, et peale 2 tundi neil istumist läks selg juba väga valusaks. Ryanairi istmed palju paremad näiteks.