Ma tean, et see on väga tundlik teema, kuid millegipärast ei lase see mind kuidagi lahti.
Lendasin hiljuti Emirates'iga Dubaist Stockholmi ja maandumisel panin tähele, et valgete inimeste arv sel lennul oli umbes 5%. See polnud minu päris esimene rahvusvaheline lend ja olen veidi lennanud ka igasugustes pärapõrgutes. Kuid see, et lend Euroopasse seda kohe üldse ei meenuta, oli üllatav.
Ok, võibolla mõjutas minus suhtumist see, et pidin resoluutselt paremaid jahimaid saatma murjani (ja ma tõesti ei kasuta siin sõnu väga kergekäeliselt), kes oli üsna ülbel moel sisse seadnud minu eelbroneeritud aknaalusele istmele.
Ma olen muidu vist see klassikaline tolerast. Mul on poogen homoabieludest, sest see lihtsalt ei puuduta mind ja mind ei häiri homod/lesbid karvavõrdki. Ma lihtsalt ei oska neid võtta kuidagi teistmoodi, kui heteroseksuaalseid.
Samamoodi püüan ma olla päris mõistev kõikidest muudest rahvustest inimeste suhtes. Olles elanud nii Aafrikas kui Aasias, on maailmapilt selles plaanis paratamatult avardanud.
Aga jah, kuskil on see piir. Ma jätkuvalt eelistan Bullerby lapsi koraanile.
Ka mina arvan, et see teema ei peaks siin foorumis olema. Oma poliitilisi eelistusi peaks näitama kohe tulevatel valimistel. Aga kui juba tehtud, eks lööme kaasa. Proovin piirduda reisimuljetega.
Kaks suve tagasi käisin Oslos. Pilt, mis kesklinnas avanes, täitsa šokeeris. Palju pruunlasi hängis kesklinnas. Mõned neid tülitasid ka mind, ju tahtsid raha saada. Ma küll Norra keelt ei oska, aga nemad kindlasti seda ei rääkinud. Pigem mingit oma "lalalala-nananana" keelt. Jäi mulje, nagu ma oleksin Aafrikas, mitte Euroopas.
Eelmise aasta suvel käisin kesk-Inglismaal, sh Birminghamis. Hoiatati küll suure hulga moslemite eest, aga mina neid ei näinud. Ju nad on kuskil omaette linnajaos. Pigem nägin hulganisti asiaate, oletan et tudengid.
Sel suvel käisin Hamburgis. Täitsa ilus linn. Ei olnud kesklinnas liiga palju aafriklasi ega lähis-ida päritoluga inimesi, mõned üksikud. Pigem jällegi rohkem asiaate. Aga siis ma sattusin linnas kolades kogemata Hansaplatz-ile. Nagu oleks teises maailmas! Arhitektuur küll sama, aga poed igal pool kirjadega "Bazaar", "Kebab" või hoopis mingid araabiakeelsed nimed. Väljakul oli mitmeid kampu tumedanahalisi noori, kes lärmasid ja kuulasid mitte-euroopalikku muusikat. Lisaks sellele haises väljak tugevalt väljaheidete järgi.
Oma üllatuseks avastasin, et rätipead on isegi Lõuna-Ameerikasse mitmele poole jõudnud! Õnneks veel mitte liiga palju ja mitte igale poole...
Asi lihtsalt jõudis poliitika juurde välja. Loogiline ka. Tegelikult on kogu elu teatud mõttes üks suur olelusvõitlus. Liigne heaolu mõjub uinutavalt.
Igas normaalses ettevõttes arvestatakse ka kehvema perspektiiviga. Nii peaks käituma ka riigijuhid. Seega pole siiski tegu paanikakülvamisega. Olete ju kuulnud väljendit: kus te eile olite? Muutused ei peagi toimuma aasta kahe jooksul. Jalgratast pole mõtet leiutada.
Kroksile- miks see peaks olema vale koht- minu meelest täiesti õige koht. Jaanusm- mis tähendab laiema silmaringiga ja ei allu üldisele paanikakülvamisele? Ma ei ole kellegi vastane, aga kui ma lähen puhkusereisile, soovin veeta puhkust selliselt, nagu mulle meeldib. Olen Euroopa autoga läbi sõitnud idast läände ja põhjast lõunasse viimase 35. aasta jooksul, aga sellegipoolest rohkem Lääne-Euroopasse minna ei soovi- ma eelistan reisil kokku puutuda valgete inimestega- mitte nii, nagu viimati Milanos, kus kari neegreid ja jumal teab kes veel üritasid mulle maha müüa kõike paska alates mingitest käepaeltest kuni käekottideni. Ma lähen siiski puhkama ja soovin privaatsust. Täpselt sama lugu on lähinaabrite juures- Soomes Itäkeskuses, kus valget inimest enam ei näe. Õnneks teistest Helsingi keskustest on nad välja pekstud. Võib olla teeks nii, et räägiks siin probleemid lahti ja iga inimene teeb seejärel ise valiku, millisesse Euroopa või maailma otsa ta sõidab, kus ta tunneb end omas keskkonnas ja mugavalt.
Kogu seda mõttevahetust väga suure huviga lugedes otsustasin lõpuks ka ise mõned read sekka poetada.
Ligi 100 riiki (sh ka üsna probleemseid sihtkohti) külastanud inimesena ei suuda ma antud foorumist mitte kusagilt välja lugeda nn paanika külvamist, küll aga võivad teatud kogemused nii mõnelegi sootuks kasuks tulla. Siinkohal üksikasjadesse laskumata pean siiski ära mainima, et olen minagi sattunud mitmel pool terrorirünnakute keskmesse, mistõttu antud teema püstitus tundub olevat siiski põhjendatud eeskätt just väheste kogemustega reisihuvilistele.
Juhust kasutades pean Trip.ee tegusale meeskonnale omalt poolt küll tunnustust avaldama väga põhjaliku ja ülevaatliku reisportaali toimetamise eest, kust ilmselt leidub igaühele midagi huvipakkuvat. Seetõttu võiksid tundlikuma hingeeluga foorumi lugejad neile vastumeelsemad teemad hoopis vahele jätta või siis piirduda sel juhul vaid südant soojendavate teemadega (nt ülimalt operatiivsed reisipakkumised jne). Ega minagi loe käsu korras kõiki olemasolevaid uudiseid, kuid paljude teiste huvi asja vastu ei saa ju seejuures kaugeltki alahinnata.
Eile Budapesti lennujaamas istus üks noortekoondis. Tõenäoliselt jalgpall. Kaks valget treenerit, 15-17 täiesti musta aafriklast, paar mulatti ja üks valge poiss. Belgia lipp oli dressidel. Jätkulennul Helsingi-Tallinn avastasin oma ostetud kohalt punapäise maarjamaa ülekaalulise "daami". Nähes minu imestunud nägu, teatas ta mulle, et tema koht rida taga pool ja ma saan sinna istuda. Kogu lennu vältel seletas ta kõrval istunud soliidsele härrasmehele kui tähtis töökoht tal on ja kui hästi ta oma bürkoraadi tööd teeb. Ilmselgelt oleks ta ka täielikult sisustanud selle härrasmehe ja lähema kolme rea lennu üle ookeani.
Lööme kirstunaela ära. Enamus USA ja Euroopa meestest osutuvad aastaks 2060 sigimatuks
MkM, täielik misinformatsioon! Tegelikult on aastaks 2060 chemitraili abil teostatud tilkinfusiooniga (koosmõjus soodaefekti- ja M-Zim5-ga) asendatud inimspermatosoidide mitokondrid ja DNA reptiilide omadega, eesmärgiks asustada maa reptiilidega, kelle päkkade haardevõime on parem kui inimestel ja kes ei kuku üle Maa serva siis, kui viimane peaks laperdama hakkama. :D
Lendasin ükskord Mumbaist Dohasse, lennuk oli hindusid ja araablasi puupüsti täis, täiesti kohutav, ja söök oli ka india oma. Teine kord sõitsin Chiang Maist Chiang Raisse bussiga, kus polnud peale minu ühtegi eurooplast. Kuhu see maailm küll niimoodi jõuab? Ja siis veel need reptiilid! Ja Nõmme raadio! Peatage maailm, ma tahan maha minna! Appi!