Muidugi leiab. Esimene ja üheteistkümnes kord on täiesti OK.Mina olen Kaunases käinud pigem 100 korda, no ei sümpatiseeri enam.

Eks selle esimese pika otsaga ole nüüd selline lugu küll, et kui siin veel vaatamisväärsusi otsima hakata, ega siis kaugemale ei jõuagi. Kui ma tahan Tallinna-Kaunase vahel midagi vaadata, vaatamist leidub ju alati ja igal pool, siis tulebki Läti-Leedu reis, ei enamat. Tegelikult võiks juba Pärnus varbad likku panna ja iga järgminegi riik vääriks omaette reisi või mitutki.

Kui aga siiski ketserlik soov teinekord kuhugi kaugemale vaadata, on paratamatu, et see esimene pikem ots tegeliku sihtkohani tuleb võimalikult kiirelt ära teha, mis tähendab lähemate vaatamisväärsuste täiega eiramist, on nad siis varem 1000× nähtud või üldse mitte. Tegelikult sama asi lennukiga minnes, ega ma ka ju ei lenda Pariisi vahemaandumistega Riias, Vilniuses, Varssavis, Berliinis, Brüsselis, igas linnas veel linnatiiru tehes.

Täitsa maitse asi, keda miski sõiduvahend, riik või linn kurguauguni ära tüüdanud on.

Ma ilmselt liiga sageli sellistel reisidel ei käi, ükskõik kuhu ma ka sihiku olen seadnud, on see alati uus ja huvitav. Väike reisipalavik tuleb enne väljasõitu kah sisse ja esimene ots on seni läinud õhinaga kui lennates. Isegi lennu kannataks eesolevale põnevale sihtpunktile mõeldes ära.

Loomulikult tunduks parem, odavam, kiirem kõikjale jõuda, kui elukoht oleks keset Euroopat, aga see oleks vaid oma mätta otsast vaatenurk. Kui ma päriselt elaks, ütleme Dresdenis, siis ma võib-olla tahaks hoopis Eestisse reisida, olen enam kui kindel, et kõik sealsed sihtkohad oleks sel juhul sadu kordi läbi käidud. Seega polegi vahet, kus elada, lähemad kohad on alati lähemal ja kauged jäävad kaugemateks. Ja kui lähemad enam ei sümpatiseeri, siis hakkad kaugemale pressima, isegi kui see mõnevõrra tüütum on. Nii lihtsalt on.

Hakkan siis poolakast kaubikujuhiks , kui midagi vaja , kirjutage - nõudmiseni Muhv !

Cocoboco - asi ei ole lootusetu ja mina isiklikult ei kavatse küll veel alla anda. Kahjuks puhkuse aega enam muuta ei saa... Olen olnud eestlasena Leedu Sajudises "leedulane" ja V. Landsbergisega koos üks nendest, kes nõudis vaba liikumist "Euroopa tee" kaudu,  ning nüüd sellises olukorras, et ei saagi enam sinna!

Üldiselt, ma arvan, et sel suvel ja ilmselt ka järelejäänud aastal ei ole võimalik kuhugile välisreisida. Kui üldse saab reisida, siis riigi sees. Ja isegi kui saab mingi ime läbi välisreise teha, siis kõik need reisid saavad olema suurte piirangute küüsis. Kuhugile ei pääse, suured järjekorrad, limiteeritud sissepääsud, kõigele kulub rohkem aega, sest kehtestatakse ranged kontrollid, üritusi ei toimu, kohad varakult kinni jne. Te võite ju suveks reisiplaane teha, aga need tõenäoliselt ei realiseeru. Või realiseeruvad nii, et teie reis kujuneb üsna frustreeruvaks.

Olin tänavuse reisi planeerinud puhkusereisina, st ei kavatsenud külastada mitte ühtegi suurlinna ega olulist turismiatraktsiooni. Ainult hotellides puhkamine ja sealsetes basseinides suvitamine, lähedal asuvad SPA-d on küll võetud sihiks, aga nad ei oma olulist tähtsust. Ilma saaks ka läbi! Teekonnal ainult mõnes linnas võiksid olla tänavu välisturistid - Cortina d,Ampezzo, Bolzano, Sankt Moritz, kavas oli ka osa "Romantikatee" väikelinnadest ning ainuke suurem on kirjas Nürberg. Olen aastaid unistanud seda kuulsat kohtumaja näha, mis on mu elu päris palju muutnud. Terve ülejäänud teekond kulgeks mööda väiksemaid teid ja enamasti mägedes. Unistada on ikka vaja! Vahel läheb ka täide...

Jälgin teemat, sest oleme perega käinud igal suvel reisil, aga praegu veel ei riski lennupiletite ostu ega autoreisi planeerimisega. Võib-olla pääseb lähiriikidesse aga kui tekib võimalus, läheks lõuna poole. Vältides muidugi rahvarohkeid kohti ja turismiatraktsioone, me liiguks ainult loodust imetledes ringi, seetõttu tuleks rohkem autoga arvestada. Lennuk on mugav, aga mõte, et pean istuma võõrastega kinnises ruumis mõned tunnid, praegu eriti ei ahvatle.

Kas arvate, et juunis ja juulis pääsevad turistid Poolast läbi, et saate autoreise planeerida sealt läbi sõites? Hetkel ei taheta isegi seal töötavaid inimesi teistest riikidest sisse lubada, kuidas peaks kuu aja pärast turistid läbi pääsema?

Minu meelest küsimus peaks olema, "kes planeerivad suvereisi?". Praegu paistab ikka, et see reisimise teema peaks olema edasi lükatud kuni vaktsiinini.

Miks peaks? Mina planeerin, otsin võimalust esimesel võimalusel.

864arr -- väga huvitav "puhkusereisi" tähendus sul. Suurlinna külastus ei tähenda seda, et tegu pole "puhkusereisiga". Hotellis/basseinis/SPAs logelemine on mõnede jaoks päris tüütu. St on ka inimesi, kellel puhkus tähendabki tegevusi ja ringiliikumist.

Sama siin, mina planeerin kah erinevaid reise, muud ma praegu ei teegi. Tõenäoliselt on mul juba "sahtlisse" kogunenud rohkem reisiplaane, kui selles elus sooritada jõuan, aga seegi etapp on huvitavam ajaviide kodus niisama lakke vahtimisest. Kui midagi mingis suunas avaneb, siis kohe hea varnast võtta.

Millal avaneb ja kui suures ulatuses, selle peale praegu ei mõtlegi, mul selgeltnägemise võime puudub. Loodan parimat kartes halvimat, elan päev korraga ja eks me näe, mis homne toob.

Igatahes selge on see, et reisile lähen siis ja sinna, kus juba enamvähem vabalt toimetada saab. Pressida esimesest pilust jooksuga läbi ja siis kohapeal avastada, et suur osa võimalustest on ikka veel lukus, ei tundu kuigi ahvatleva mõttena. Üksi piiride avamine pole veel näitaja, see alles esimene sammuke.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ei saa sel aastal reisimisel suurimaks takistuseks mitte kinnised piirid ega isegi mitte koroonaviirus, vaid ebakindlus tuleviku ees.

Ma olen üsna kindel, et suve jooksul avatakse vähemal või suuremal määral piirid, vähemasti Euroopas. Ilmselt küll teatud piirangutega, aga avatakse.

Kuid edasi? Lendan kohe Vietnamisse? Hiinasse? Route 66 tripile?

Ebakindlus majanduses, õigemini selle prognoosimatus, tõmbab siin pidurit. Pered vaja üleval pidada, liisingud ja laenud maksta. Reisimine, vähemasti kvaliteetreisimine, ei ole siiski väga odav lõbu ega ka esmavajadus. Kui mul on liisingud ja laenud makstud ning kohustused täidetud ja raha on üle - siis on lihtne lubada endale ka paar nädalat kvaliteetpuhkust. Kus sa ei muretse, et see reis su eelarve lõhki lööb või et kas järgmisel kuul raha ootamatult otsa ei saa.
Kui ma aga ei tea täpselt, mida toob juuli või august.. Sügis? Ei ole teada, mis saab edasi. Kaua see hullus üldse kestab?
Kas töökohad säilivad, kas majandus taastub sügiseks või kukub hoopis kolinal kollapsina kokku, kui koroona uue puhanguna peale tuleb? 

Kas mul on mõistlik praeguses majanduslikus ja sotsiaalselt ebakindlas olukorras osta lennureis oktoobriks kuhugi soojale maale? Minu arvates ei ole. 

Nii ma siis olengi, äraootaval seisukohal, suuremate (reisi)kulutuste suhtes. Ma küll kindlasti võtan ette mõne reisi - aga alustan ettevaatlikult. Siseturismist näiteks.

Siis lähivälismaa.. Tagasihoidlikult, kontrollitud kulutustega. Pisut lühem reis, odavama hinnaklassi hotellid, vähem mugavusteenuseid..

Aga ookeaniülesed lennud, rendiautod, hotellid ja ühe ookeani kaldalt teisele sõitmised jäävad sel aastal küll minu poolt (vist) tegemata. Ja mitte  sellepärast et piirid kinni oleksid või et ma viiruse pärast väga mures oleksin, vaid ettevaatlikusest tuleviku suhtes.

Muki! Ma ei suuda üle kahe - kolme päeva ühes kohas vedeleda, vaid liigun tasapisi edasi. Mererand on minu jaoks täielikult välistatud, vaid ainult korra vaatamiseks kõlbab. Vett armastan, aga korraga mitte liiga palju. 2 - 3 tundi päevas on tavaliselt täiesti piisav, kuid termaal- ja ravivee korral võib seda endale ka 2x päevas lubada. Nädalat välja ei kannataks!

Suurlinnad ja sealne melu ei paku lusti. Euroopa pealinnad enamuses käidud. Pigem kulgen väiksemates kohtades, et tutvuda kohaliku arhitektuuriga, olla mägedes, läbida huvitavaid ja samas raskeid liiklustrasse. Päris palju on veel kõrgmägedes autoga juurdepääsetavaid kohti ning igal reisil püüan ka mõne "vallutusega" hakkama saada. Kõik alati ei õnnestu 100%. Paar aastat tagasi sattusin mägedes korraliku rahe kätte, tee libe, nähtavus täielikult puudus jne. Tänini ei tea täpselt, kas "võtsin" selle tipu ära!

Nojah praegu tundub isegi reis Poola helesinise unistusena, tõmbaks hea meelega Varssavisse. Auto vs lennuk teemal (kui sihtkohaks on Euroopa lõunapoolne osa) on paraku takistuseks aja väheses. Ma ise olen oma aja peremees suhtkoht ja saan ka reisidel veidi tööasju teha, kuid naisel (reisime kahekesi) on nagu ikka 28p puhkust ja seda lihtsalt autosõidule kulutada on liig. Nii ei jõuaks kuhugi. Lihtsam on kohale lennata ja rendikas võtta. Tavaliselt on meil Alpides märtsis 10-12p suusareis, enne jaanipäeva sõidame Lõuna-Euroopasse seiklema kaheks nädalaks, sügiseti veel mingi citybreak mõnes suuremas linnas ja aastavahetus kusagil soojal maal. Niigi on vaja vabade, pühade, puhke- ja tervisepäevadega trikitada, et kuidagi ära mahuks ja suvilas saaks ka suvel nädala olla.

Sel aastal on kõik ära jäänud, aega küllaga ja kui piirid piisavalt avanevad, siis vastavalt sellele teeb ka kiirelt plaanid ja autole hääled sisse 3 nädalaks. Loodaks liustikul suusatada mõned päevad hommikuti ja pealelõunal ujuda/päevitada ja siis ülejäänud ajaks kuhugi mere äärde sõita, kus ka ühtteist ümberringi vaadata oleks.

Et nüüd lappama ei läheks siis tuletan meelde et küsimus oli; seoses kaosega lennunduses, kas oled plaaninud suvepuhkust lennureisi asemel autoreisina?

Näen siin sõna võtmas ka huvilisi keda reisimine üldse ei huvita ja siis küsin, mida teie siin teete? Kas soovite igal võimalusel oma sõna sekka öelda nii nagu Postimehe trollid või ehk siiski reisipisiku külge saada. See pisik on päris hea ega tee kurja.